Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"neljakordseks" - 14 õppematerjali

Fenoolide kahjulikkus keskkonnale
2
docx

Fenoolide kahjulikkus keskkonnale

küllalt olla selliseid heitveelaskmeid, mille fenooliheite kohta ülevaade puudub. Lisaks lubadele ja saastetasule on fenooliheite vähendamiseks 2004. aastast kehtestatud Vette suunatavate fenoolide heidete vähendamise riiklik programm aastateks 2004­2014, mis on seni olnud suunatud eelkõige Ida-Virumaa õlitootmisele. Kui arvestada Ida-Virumaa põlevkiviõlitööstuse laienemiskavu, on tulevik siiski ebaselge. Nende kavade kohaselt võib põlevkiviõli tootmismaht suureneda neljakordseks (2006. aastal 0,38 miljonit, 2020. aastal 1,72 miljonit kuupmeetrit). Siis võib suureneda ka fenoolide veekeskkonda sattumise tõenäosus. Seni on ainuüksi Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitööstusest juhitud Kohtla-Järve regionaalpuhastisse umbes 70 tonni fenoole aastas. Seega lasub põlevkiviõlitootjatel suur vastutus ohtlike ainete tekke ja veekeskkonda sattumise vähendamise eest. Ka Euroopa Liidu direktiivid nõuavad ohtlike ainete tekke vähendamist juba tekkekohas. Enne uute

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Tainatooted
5
rtf

Tainatooted

Esimese 5 minuti jooksul ei tohi ka ahjuust avada, muidu vajuvad tooted kokku ja tekib kiht ehk nn vesiviirg. Saadud tainas rullitakse külmal töölaual ristküliku kujuliselt, pehmenenud margariin/või vajutatakse ristkülikukujuliselt lahti ning tõstetakse lahtirullitud tainaotsale. Taina teine ots tõstetakse rasvaine peale, servad surutakse kinni. Saadud tainas rullitakse kohe uuesti ristkülikukujuliselt lahti ning murtakse raamatukujuliselt neljakordseks kokku. Kaetakse toidukilega ja pannakse 20 minutiks külmikusse. Viimast lahtirullimist ja kokkuvoltimist ning jahutamist korratakse veel kolm korda, seejärel on tainas valmis kasutamiseks. 5. Iseloomustage muretainast tooteid. Muretainas on mure ja krõbe ning rabe. Muretainast iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus. Muretainad ei kerki küpsemise ajal (kui ei ole lisatud kergitusaineid). Muretainast võib valmistada väga erinevaid tooteid näiteks kooke,

Toit → Toiduained
3 allalaadimist
Porsche ajalugu
4
doc

Porsche ajalugu

aastal tuuakse turule Porsche 924. Ta oli küllalt erinev senistest Porschedest - tal oli vedelikjahutusega mootor ning see asus ees, mitte taga nagu senistel Porschedel. Kui tavapärastel esimootoriga autodel asus käigukast ka ees, siis Porsche lähtus ühtlasemast kaalujaotusest ning paigutas käigukasti taha. Sündinud oli üks parima kaalujaotusega sportautosid maailmas. Porsche 924 tõusis kibekähku maailma populaarsemate sportautode hulka ja firma kogutoodang kasvas aastatel 1975-77 neljakordseks - kolmekümne seitsmele tuhandele. 1977 toodeti 250.000-ndes Porsche. Samal aastal tutvustatkse ka uut V8-mootoriga lisaseadmetest tulvil võimsat luksussportautot Porsche 928. 1978. aastal valib Itaalia autoajakiri "Auto Moto Sport" Porsche 928 esimese sportautona Aasta Autoks. 1981 tutvustati uut mudelit Porsche 944. 1986 tuli turule Porsche 944 Turbo ehk Porsche 951, mida loetakse tänapäevani üheks väga heaks ja kiireks Porscheks. Ta oli müüki tulemise ajal sama kiire kui 911.

Elektroonika → Elektroonika
38 allalaadimist
Pekingi OM ujumine-ujujad
9
doc

Pekingi OM ujumine (ujujad)

Koht VLADIMIR SIDORKIN Meeste 200 m vabaltujumine 1.51,27 Eesti rekord (45. Koht) Sünniaeg ja koht: 9. mai 1986, KohtlaJärve Mõõdud: 195 cm, 87 kg Klubi: UK Aktiiv Treener: Svetlana Grisina, Aleksandr Rubenko Õppeasutus või amet: Kehakultuuriinstituut, tudeng , õpib Moskvas Venemaa riiklikus kehakultuuri, spordi ja turismiülikoolis Saavutused: Mitmekordne Eesti meister Septembris 2008 Kaasanis toimunud esimese Venemaa Universiaadi ujumisvõistlustel tuli Vladimir Sidorkin neljakordseks üliõpilasmeistriks Vladimir Sidorkin püstitas Moskvas lühirajaujumise maailma karikaetapil 48,66ga Eesti rekordi 100 meetri vabaujumise eelujumises. Finaalis parandas ta aega 0,25 sekundi võrra. Sellega ületas Sidorkin tunduvalt enda nimele kuulunud tippmargi 49,23, mille ta püstitas samuti Moskvas kaks nädalat tagasi. Esimesel päeval läbis Vladimir 100 meetri vabaujumise eelujumises distantsi 48,66 ga, mis on uueks Eesti rekordiks ning andis eelujumistes 6. koha. Tulemus: 45

Sport → Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
EESTI LEIVATÖÖSTUS
24
docx

EESTI LEIVATÖÖSTUS

ruumides erinevate ettevõtete all trükitööstuslik tegevus säilinud tänaseni. Järjepidevale leivatööstusele panid aga aluse Taani päritolu ärimees Lorenz Sander ja pankur Woldemar von Roth 20.novembril 1912 aastal,kui avati nende esimene tsehh Riia tänaval hoones,mis oli spetsiaalselt ehitatud veskiks ja pagaritööstuseks.Algselt kahekordne veskihoone ehitati ümber sama kümnendi keskpaigaks neljakordseks uute elektrimootorite ja tehnoloogiliste seadmetega moodsaks tööstuspargiks. Vabrikus oli ka juba elektrivalgus ja oma veevärk.Loomulikult oli Tartus ka mitmeid erinevaid pagarikodasid ja leivatööstusi.Täna ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast ,mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi.Uhkusega võib tõdeda ,et läbi rohkemkui 100 aasta on leivatootmine Tartus endiselt omal heal tasemel alles.

Toit → Toidutehnoloogia
21 allalaadimist
Skanner
8
doc

Skanner

kvaliteetne, trükikojas valmistatav neljavärvitrükis toode, mille jaoks värvilahutus tehakse reprotöökojas filmiprinteriga, tuleb pilt skaneerida tihedusega 300 DPI. Milleks siis valmistatakse skannereid, mis võimaldavad tihedust 600, 1200 ja isegi 2400 DPI? Aga selleks, et pildioriginaale oleks võimalik kvaliteetselt suurendada. Kui tahate oma pildi joonmõõtmeid suurendada näiteks kaks korda, siis tuleb ka skaneerimistihedust tõsta kaks korda. Pildi pindala suureneb seejuures neljakordseks (kaks ruudus), sama palju aga suureneb ka faili maht. Kui näiteks skaneerite fotot mõõtmetega 10x15 cm tihedusel 300 DPI, tuleb selle faili mahuks TIF-vormingus umbes 5 MB, kui aga 600 DPI-ga, siis juba 25 MB. Viimast pilti võib kvaliteetselt trükkida mõõtmeis 20x30 cm, s.o umbes A4-formaadis. Muuhulgas, mõelge ka sellele, kuidas nii suurt faili oma arvutist edasi anda - flopidele seda juba ei paki...

Informaatika → Arvutiõpetus
20 allalaadimist
RAHA AJALUGU EESTIS
13
odt

RAHA AJALUGU EESTIS

päeva ajal, mis tõi kaasa inimeste vaesestumise, sest õige vahetuskurss pidanuks olema 8 krooni=1 rubla. Inimesed kaotasid oma hoiused, elatustase langes järsult, poodides oli puudus toidust ja muust hädatarvilikust. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud röövelliku kursiga ja rahatähed, mis oli üle määratud summa, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma rahanatukese ka paljud lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks. II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Generelbezirk Estland. Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha. Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta

Majandus → Rahanduse alused
16 allalaadimist
Eesti Vabariik
10
odt

Eesti Vabariik

aastal iseseisvuse esimese aastakümne ainukeseks reaalseks tulemuseks. 1932. aastal kirjutas NSV Liit alla mittekallaletungilepingule nii Eesti kui Lätiga. Uus välispoliitiline situatsioon tekkis seoses Hitleri võimule tulekuga, kui ta kavandas vallutusplaane peaaegu kõigi oma naabitega, sealhulgas Baltimaade vastu. Eesti jaoks halb uudis oli see, et Inglismaa ja Saksamaa sõlmisid mereväekokkuleppe, mille järgi võis Saksamaa oma sõjalaevastiku suurendada neljakordseks (35%-ni Inglismaa sõjalaevastiku tasemest). 30. aastate teisel poolel ei taotlenud Eesti enam kollektiivset julgeolekut, vaid rõhutas 1938. aastast alates oma neutraliteedipoliitikat. Riigikaitse Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921. aasta sügisel oli olemas 370 suurtükki, 350 pommi- ja miinipildujat, enam kui 2700 kuulipildujat. Olid soomusrongid, soomusautod ja tankid. Loodud oli mere- ja lennuvägi. Mehi teenis

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Toiduaine õpetuse
24
doc

Toiduaine õpetuse

Ei sobi piima ja koort sisaldavate segude tarretamisel. Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks. · inglise k: pectin · soome k: pektiini Pektiin on looduslik tarretav aine, mida on ohtrasti pihlakamarjades, ploomides, mustades sõstrates, pohlades ja õuntes, kuid ka mitmetes teistes marjades ja puuviljades. Pektiini on enim küpsemisele alles lähenevates viljades, kuid küpsemise käigus pektiinisisaldus väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks päris nulli lähedale.

Toit → Kokandus
107 allalaadimist
Toiduainete õpetuse konspekt
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

Ei sobi piima ja koort sisaldavate segude tarretamisel. Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks. · inglise k: pectin · soome k: pektiini Pektiin on looduslik tarretav aine, mida on ohtrasti pihlakamarjades, ploomides, mustades sõstrates, pohlades ja õuntes, kuid ka mitmetes teistes marjades ja puuviljades. Pektiini on enim küpsemisele alles lähenevates viljades, kuid küpsemise käigus pektiinisisaldus väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks päris nulli lähedale.

Toit → Toiduainete õpetus
59 allalaadimist
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Tegelik ostujõul põhinev kurss pidanuks olema 1krooni= 8-10 rubla. Rahvas ise nimetas seda nn ,,Röövimiseks päise päeva ajal". Kuid lisaks sellele kadusid tänu rahareformile ka inimeste säästud. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud väga madala kursiga, mis üle selle, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma vähese raha ka paljud lihttöölised. Hinnad tõusid umbes viiekordseks, kuid palgatase ainult neljakordseks ning kaup poodidest lõppes otsa (Ibid.:54). 10 Eesti Vabariigi rahasüsteem likvideeriti lõplikult 1. aprilliks 1941. Siis läks ainsa rahana käibele Nõukogude raha: 1tservoonets võrdus 10 rubla ja 1 rubla võrdus 10 kopikat. (V. Malken,1997, :lk.15). Eesti Pank natsionaliseeriti ja aktsionäride vara võõrandati. Eesti

Majandus → Majandus
40 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga. Ka purjed õmmeldi Hiiumaal Õngul, Peedu talus. Vaid mastid ja kajutid lisati hiljem kui laev oli puksiiris Loksale jõudnud. Purjelaevade arv suurenes eriti kiiresti 19 sajandi lõpul:1873 aasta 82 laevalt 313 laevani 1900 aastal. Seega ligi neljakordseks. Arv võis olla suurem. Seoses aurulaevade arvu suurenemisega hakkas vähenema purjelaevade arv. 1914 a.oli Tsaari –Venemaal üle 400-brt. Purjelaevu veel vaid 12.(Huvitav on märkida, et samal ajal oli soomlastel 96 purjelaeva, 10 neist 2000brt.Suurim 2452 brt“ Malborough Hill“ -1916 aastal kuulus Tsaari –Venemaa üheteistkümmnest Suuremast purjekast 4 Läti ja 7 Eesti laevaomanikele. Need 7 suuremat „merehulgust“ on väärt mainimist: -1904 a

Merendus → Merendus
35 allalaadimist
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

tagatisväärtuste vähenemine), siis nüüdseks on eluasemelaenuvõlgadega pöördujaid vähemaks jäänud. Kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja. Eriti problemaatiline on, et pärast esimese makseviivituse tekkimist hakkavad kuhjuma arvukad kõrvalnõuded, mis väga kiiresti ja suurel määral kasvatavad juba olemasolevat võlakoormust. Pole harvad nõuete kasvamised kolme-neljakordseks, vahel ka palju suuremaks. Krediidikulukuse määra arvestusse need aga ei lähe. Tihti ei ole kõrvalnõudeid või nende suurusi ka laenulepingus välja toodud, mistõttu laenuvõtja ka parima tahtmise juures nendega laenulepingu sõlmimise hetkel arvestada ei oska. Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus: o Võlanõudekiri6 o Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale

Majandus → Majandus
26 allalaadimist
Majandusmatemaatika
78
pdf

Majandusmatemaatika

q r mt vanus aastates. b) 17 500 kr; 12 250 kr; 8575 kr. 7.12 286,72 kr. 7.13 238 031 kr. 7.14 K ' k 1 % .7.15 13 498,59 kr. m 7.16 a) 19 670 kr; b) 20 020 kr; c)20 100 kr; d) 20 140 kr. 7.17 16,19 kr. 7.18 neljakordseks 7.19 4493,29 kr 7.20 324 7.21 - 4,76% 7.22 . 4 475 000 elanikku. 7.23 ca 1,88 miljonit 7.24 a) 54,9%; b) 12,1% 7.25 37,5 ühikut 7.26 2; 3; 2; 1; 1; 2; 2; r; 0; -1; -1.7.27 10000; 95; 3. 7.28 1,39794; 3,90309; -0,30103; ei eksisteeri; 1,60944.7.29 2,32193; 2,72683; -0,537243 7.30 4a. 8,5 kuud; 4a. 6,3 kuud. 7.31 28,3a. 7.32 3 korda. 7.33 13a. 9k. 7.34 N = 4,77 e 0,01751 t ; 15 miljardit; 2158.a. 7.35 y = 100 000 e0,4 t; ca 223 000 kr; 1997 a. keskel .7.36 q = q0 e- 0,105 t , 65%. 7

Majandus → Raamatupidamise alused
402 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun