Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta terrakotaskulptuuridega Peamisteks ehituskeskusteks olid Tekkis ümarplastika kloostrid Nelitistornid ehk nelitised Tiibaltarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. 2. Leia materjali teemal gootika Eestis, Vanalinn Tallinn. Kasuta otsingusüsteemi http://www.neti.ee Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Millised on suurimad ja tuntuad gooti kirikud
polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8. Võrrelge omavahel romaani ja gooti stiili. Romaani stiili omadusteks olid ümarkaar, tugevad kivivõlvid toetumas tohututele sammastele, nelitistornid, ehitised pürgisid kõrgustesse ning kasutusel olid turvalisuse eesmärkidel paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiilile olid aga omaseks teravkaared, roidvõlvid, mis võimaldasid ehitistele kõrgeid lagesid ehitada. Samuti läänetornid, mida üldjuhul oli kaks. Ka roosaknad ja ehistornikesed.
ei j2tkunud selleks majanduslikku ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Skulptuurid toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kujutamine v6i Kristuse kannatuste kujutamine
TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka
suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. 2.3.1 Inglismaal Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja dekoorirohkus (decorated style 1270–1350). Lincolni katedraal Salisbury katedraal Exeteri katedraal Yorki katedraal 2.3.2 Itaalias Siena katedraal Doodžide palee Venezias Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Orvieto toomkirik 2.3.3 Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal Segovia katedraal 2
Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Eesti gootika leiab intranetist. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Kuj toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kuj v6i Kristuse kannatuste kuj. Saksamaal arenas v2lja uus
Kodanlikust arhitektuurist avalikud hooned, raekojad, kohtupaleed, linnakodanike elamud. Ilusaimaks peetakse Jacques Caluri maja. · Madalmaad Prantsuse gooti osa, suured Prantsuse eeskujud. Tournaid ja Antverpeni katedraalid, Brüsseli raekoda. · Inglismaa tõuget Prantsuse stiilist. Teerajajaks de Sans, kes tegi esimese gooti stiilis hoone Cantebury katedraali. Eristatakse erinevaid perioode: 1) Early-English pikaks venitatud põhiplaan, madalad nelitistornid, teravad kaared, sageli kooriruumi keskel eraldi Maarja kabel (Lady Chapel). Soulspery ja Lincolmi katedraal. 2) Dekoreeritud stiil toredus, rikkalikkus, lamedad kaared. Yorki, Exeteri katedraal. 3) Perpendikulaarne stiil toredus äärmuseni viidud, vertikaalne tendents. Cambridge King's College kabel, Westminster Abbey. · Itaalia mõjutas Burgundia ja L-Pr arhitektuur, antiigi võim. Piirkondlikud iseärasused. Võimsad katedraalid: Sienna, Firenze, Milano, Orvietto
· Transeptide tugev eendumine · 3 tüüpi koore o Cluny II peakoor kahe kõrvalkooriga o Auvergne'i tüüp kooriümbruskäik ja kabelipärg o Sirgjooneline lõpp · Välisarhitektuur o Massiivsed nelitistornid · Itaalia o Väga mitmekesine romaani arhitektuur Igas It. Osas erinev stiil o Suurepäraselt väljakujundatud dekoratiivne külg o Lombardia ehitised Domineerib lameda laega basiilika Lihtsad ühe või kolme apsiidiga koorid Laialöövilised
Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad viielööviline kahe põikihoonega Cluny inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja kloostri basiilika. dekoorirohkus (decorated style 12701350). Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani · Lincolni katedraal koolkonda. · Salisbury katedraal · Cluny kloostri kirik · Exeteri katedraal · Vézelay Madelaine'i kirik
survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Inglismaa Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja dekoorirohkus (decorated style 12701350). Lincolni katedraal Salisbury katedraal Exeteri katedraal Yorki katedraal Eesti Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees
- 11.saj.; ehitati algselt ühelöövilise saalkirikuna, külglöövid ehitati juurde sadakond aastat hiljem). Romaani arhitektuuri kõige väljapaistvamateks kirikuteks Saksamaal on aga imperaatorivõimu sümbolitena tuntuks saanud Speyeri, Mainzi ja Wormsi toomkirikud, ( kõik 11.-12.saj.) mida kasutati ka ilmalisteks suurkogumisteks Neile kirikutele lisavad veelgi enam jõulisust nende suured mõõtmed (näiteks on Speyeri toomkiriku pikkus 133 m). Võimsad nelitistornid , läänefassaadi tornid ning transeptidega külgnevad paaristornid rõhutavad kirikute kompaktset ja suletud mahtu, olles samal ajal kooskõlas ka suurema ruumilise avarusega interjööris, mis on Speyeri ja Mainzi toomkirikus. saavutatud seotud võlvide süsteemi kasutamisega (külglöövid on kesklöövist kaks korda kitsamad; iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks külglöövi traveed).. Mainzi toomkirikul, mis on pühendatud kahele pühakule, on kaks koori