Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses kihis läbipaistev siirupi taoline vedelik. Mille poolest erineb mesi nektarist? Nektaris ülekaalus liitsuhkrud, mees lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos); nektaris 70% vett, mees 20% Mis mõjutab mee kristalliseerumist? Temperatuur(külmas kristal. kiiremini, soojas aeglasemalt), glükoosi sisaldus(kristalliseerub kiiresti), fruktoosi sisaldus(aeglaselt). Millest sõltub mee väärtus? Nektari veesisaldusest(millest mesi on valmistatud) ja mesilaspere tugevusest(suurusest). Milline on mee säilitamise optimaalne temperatuur? Mitte üle +10°C.
Nektari mahlad Suhkrud mahlas, nektaris ja mahlajookides Eesti elanik ostab ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kui palju suhkrut tegelikult tarbid. Üheks magusaallikaks on näiteks mahlad ja nektarid. Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 55-60% toiduenergiast, kusjuures lastel ja vähese energiatarbega täiskasvanutel ei tohiks sahharoosist saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast
puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur. Üle 30 °C kuivatab nektari, 20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C. Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised.
valmistavad mett. Taimed toodavad nektarit putukate ligimeelitamiseks, et need õisi tolmeldaksid. Töölismesilased imevad nektarit oma pika imilondiga ning koguvad selle meepõide, tegeliku mao ees paiknevasse hoidlasse. Tarusse naastes annavad nad kogutud nektari oma noorematele kaaslastele üle ning lendavad jälle korjele. Noored töölised, kes veel tarust väljas ei käi, hoiavad nektarit umbes 20 minutit "suus" ja segavad selle ensüümidega, mille abil lõhustatakse nektaris sisalduv roosuhkur lihtsuhkruteks: viinamarja- ja puuviljasuhkruks. Samal ajal toimub mitme nektaris mittesisalduva suhkru süntees ning mesi muutub kergestiseeditavaks. Seejärel asetatakse nektar kärjekannudesse, et vesi sellest ära aurustuks ning see tiheneks. Kui poolvalmis mesi on täiesti tihke, mälub tööline selle uuesti läbi ja muudab aineks, mida võib juba meeks nimetada. Ta paneb selle kärjekannu tagasi ja suleb kannu vahast kaanekesega, et
piirama. Optimaalseks temperatuuriks suurele osale meetaimedele on 20- 25°C. Jahedad ööd seevastu piiravad nektarieritust. Ka siis, kui päevane õhutemperatuur on nektarierituseks optimaalne, kuid öösel langeb alla 14°C, taimede nektarieritus väheneb tunduvalt või lakkab hoopis. (Rohtla, 2001) Nektarieritust mõjutab väga oluliselt ka õhuniiskus. Optimaalseks õhuniiskuseks loetakse 60-80 %. Sellest kõrgema õhuniiskuse korral eritub nektarit küll rohkem, kuid suhkru hulk nektaris jääb samaks. Samuti suureneb ka mesilaste töökoormus, sest üleliigse vee kandmisega tarru, väheneb korjemesilaste töö tõhusus ning suureneb tarumesilaste koormus, kui nektari töötlemisel meeks tuleb eemaldada ülearune vesi. (Rohtla, 2001) Nektarieritust mõjutavad ka veel mulla niiskus ja selle toitainesisaldus. Väetamata mullal kasvava taimed eritavad kõige paremini nektarit siis, kui mulla niiskuse sisaldus on 60 % täielikust veemahtuvusest. Väetatud mullal
paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed 610 °C juures. Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad vihmased ilmad, siis suureneb nektaris selle tagajärjel liigselt veesisaldus ning mesilased ei soovi sellist nektarit enam korjata. Vihm võib ka nektari õiest täiesti välja uhtuda. Kõige soodsam aeg nektarierituse jaoks on 1-2 päeva pärast vihmast ilma. Taimede mõjutaks on valgus, nimelt päikesepaistelistel kohtadel eritavad taimed enam nektarit kui varjus ja mesilased saavad sellistelt taimedelt suuremat saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid
carmichaelii levik võib toetada kimalaste kaitset (Anto, Denisow, & Milaniuk, 2014). Teine artikkel keskendub tolmlemise temaatikale. Et saavutada tõhus risttolmlemine on oluline, et tolmendajad oleksid huvitatud nii isas- kui emastaimedest. Kahe aasta jooksul uuriti nii kollase käokinga kui A. carmichaelii nektari tootmist ja koostise erinevust. A. carmichaelii eritab u. 2,5 korda rohkem nektarit kui kollane käoking, sealjuures A. carmichaelii nektaris oli sahharoos domineeriv (87,6 : 9,5 : 2,9; sahharoos, fruktoos, glükoos). A. carmichaelii isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja mõlemal juhul domineeris nektaris sahharoos. Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Anto & Denisow, 2014). Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil
Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. (Nõmmisto, 2009). 2.3. Ilmastikuolud Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust. Uurisin erinevaid hooaegasid 2007 2011 aastani ja võrdlesin nende meesaagikust. Tulemusena oli meerikkam suvi 2011. aastal. Meesaagikuste
õiest saadud tolmu sinna. Putukas saabub tolmuterade juurde ning hõõrub ennast vastu karvast kõverat emakasuuet kandes nii teiselt õielt saadud tolmu kohale Tolmendavad putukad Mesilased: tolmendavad väga erineva suuruse ja kujuga õisi ning õisikuid, värvidest eelistavad pigem kollaseid ja siniseid õisi. Sageli on nendel õitel mustrid, mis ilmnevad vaid UV valguses. Õied on enamasti lõhnavad ning nektaris domineerib sahharoos. Liblikad Tolmendavad enamasti suuri ja silmatorkavaid õisi, mis on roosad või lillakad ja sageli lõhavad. Õied toodavad rohkem nektarit, kui õietolmu (liblikad ei suuda õietolmu seedida), nektar on tavaliselt varjatud kitsastes torudes või kannustes, kuhu ulatub ainult liblika imilont. Ööliblikad Tolmendavad taimi, mis on valgete suurte õitega, toodavad palju nektarit ja lõhnavad tugevalt ja magusalt õhtul, öösel või varahommikul
Maitsestatud ja vitaminiseeritud veed võivad olla gaseeritud või gaseerimata. Mahlad. Mahlad võivad olla ◦ Värskelt pressitud mahlad. Need on parimate omadustega mahlad; ◦ Pudelitesse, purkidesse või pakkidesse villitud mahlad. Neid võib omakorda jaotada: 1. Täismahl. See on mahl, mis on pressitud puuviljadest või marjadest. Täismahlale ei segata suhkrut ega muid lisaaineid. 2. Nektar. Täismahla on lahjendatud veega. Vett on neis 50-75%, st et ühes liitris nektaris võib olla pool liitrit või enam vett, ülejäänud osa on täismahl. Lisaks veele on mahlale segatud ka suhkrut, sidrunhapet või muid lisaaineid. 3. Mahlajoogid. Nendes on mahla vähem kui 1/4 osa, 3/4 osa on vett. 4. Mahl, mis on saadud kontsentreeritud mahlast. Kontsentreeritud mahla lahjendatakse veega. Eestis valmistataksegi mahlu peamiselt kontsentreeritud mahlast. Karastusjoogid. Tuntumad nendest on: apelsinimaitselised – Fanta, Jaffa;
annaabi.ee 
