Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgest osa saada. Kui Olovernes on liigse magusa viina tõttu sügavasse unne vajunud, langeb Juudit masendusse ning ei tea, mida teha. Tema plaan Olovernese silma ees armu leida oli nurjunud ning tema neitsilikkus taas naeruks saanud. Juudit teab, et kui Olovernes hommikul ärkab, läheb ta mägilinnade rahva vastu, Iisraeli müürid langevad ning Jehoova pojad tapetakse. Murtud südamega Juudit on sunnitud oma rahva ja jumala nimel tegema julma otsuse. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks. Kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa. Juuditil ei jäänud muud üle, kui mõrvata ise Olovernes – mees, keda ta armastama oli hakanud.
XVIII sajandi kirjandus: LUULE SATIIRILINE LUULE 18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi” Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest.
Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart. Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema. Müüdid Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea. Peale selle tohtis ta pärast surma
Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Hestia Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, kodune iseloom. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igas linnas oli pühendatud talle kolle, kus põles igavene tuli. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, kus ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Ta oli lihtne, vähenõudlik ja tagasihoidlik, Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal
Roosikrants palvehelmeste kee Halastuse Madonna kaitseb põlvitavaid või seisvaid usklikke, võtab nad "oma hõlma alla" Mater Dolorosa 'nuttev ema' Orant paluva inimese kujutis ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Merikarp palverännak Atribuut seotud teatud tegelaskuju tunnustava objektiga või esemega · Lahtised juuksed sõltumatus · Liilia vaasis Maarja on eostunud · Suletud kast ingli käes Neitsi Maarja neitsilikkus · Punane roos märterlus · Valge roos puhtus, vaikimine/ Paradiis, taevalik rõõm · Kardinad lükatakse eest ristiusk pääseb valla · Inglid tiivad on jumaliku missiooni sümbol · Raamat alfa ja oomegaga Kristuse atribuut, tähistab elu algust ja lõppu Sakraalarhitektuur religioosne arhitektuur Nelitis pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Arkaadid ümarkaared Empaar rõdu kirikus
Hera Hera oli vana-kreekas kõige kõrgeim jumalanna. Ta oli üks Zeusi seaduslikest abikaasadest. Ta oli ka Kronose ja Rhea tütar. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Hera oli olnud kaunis aga mitte veetlev ning ta oli väga armukade kõigi Zeusi armukeste pärast. Zeusi armukeste suhtes oli Hera väga kuri. Ta karistas neid kirjeldamatu raevuga. Heral oli Zeusiga kolm last Ares, Hebe ja Eileithyia. Hera neitsilikkus taastuvat igal aastal Canathuse kaevus kümmeldes. Hera sümboliteks on kägu, paabulind ja granaatõun. Athena (Hera) Tarkusejumalanna Athena hoidis alati ühiskonnas õigust. Ta sõdis ülimalt hästi ja oli tuntud linnamüüride kaitsjana. Athenale oli pühendatud linn Ateena. Athena on Ateena kaitsejumalanna. Teda kujutatakse tavaliselt aegise ehk rinnakilbi ja harjaga kiivriga. Athena oli ka veel kudumisjumalanna
Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Hadese naine oli Persephone kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks.Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcueks. Hestia Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, kodune iseloom. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igas linnas oli pühendatud talle kolle, kus põles igavene tuli. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, kus ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Ta oli lihtne, vähenõudlik ja tagasihoidlik, Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal
See ei tähendanud ,et kõik suguvõsaliikmed olid preestrid, vaid sealt lihtsalt valiti, kes mis ülesannet täidab. Keda ei valitud, see ei olnud. Ei olnud seisus! Oli preestid ja preestrinnad, neid oli suht pooleks. Nende kohta kehtisid ka nõuded. St neil ei tohtinud olla viga küljes. Vigane ei tohtinud olla, sageli nõuti ka kokkupuutumatust surmaga (ehk peres ei olnud keegi surnud). Seksuaalsusest hoidumise nõuded. Mõnel puhul presstrinnadel nõutud neitsilikkus, aga see oli mõnes kultuses, sest samas mõnes teises nõuti abielulisust. Üldjuhul peeti seksuaalsust rüvedaks, sooviti hoiduda mingi aeg seksist. Mõnel puhul olid preestrirollides ka lapsed, laps-preestrid, valiti välja aastaseks teenistuseks pühamu juures. Nad täitsid neile etteantud funtsioone ja osalesid pühamu pidustuses. Preestrid elasid kodus ja tulid pühamusse oma funktsiooni täitma. Rituaalid Kõige olulisemad rituaalid toimusid pidustuste käigus ja neid oli palju
rõõmu-, valu- ja aurikkad Neitsi Maarja kuulutus - 25. märts paastumaarjapäev. Peaingel Gabriel ilmus Maarjale Galileas Naatsareti linnas ja ennustas, et neitsi toob ilmale Jumala Poja, kellele peab andma nimeks Jeesus. Maarja ei olnud siis Joosepiga veel abielus, vaid ainult kihlatud. liilia neitsilik puhtus ja kuninglik väärikus roos punane: märterlus, valge: puhtus, vaikimine / Paradiis, taevalik rõõm suletud aken neitsilikkus avatud aken Jumala vaim on tulnud Maarja peale liilia vaasis Maarja on juba eostunud lahtised juuksed sõltumatus suletud kast ingli käes Neitsi Maarja neitsilikkus 12 tähega pärg Neitsi Maarja peas patuta eostuse neitsi, Taevane Kuninganna, Iisraeli 12 hõimu, 12 apostlit. 25 Raffael"Sixtuse madonna"; kardinad lükatakse eest ristiusk pääseb valla; inglid tiivad on jumaliku missiooni sümbol.
Kui peamin siiski Hispaania rahvuslik ajalugu, mis tekitasid omal ajal kõige rohkem vastukaja. Ajalugu on värvikaks taustaks, pole selge, missugust keskaegset ajastut käsitletakse. Hispaania keskaeg 12.-15. sajandil. Kuningate roll ja tema probleemid ei huvita teda, pigem rahva igapäevaküsimused, eriti au küsimus on kesksel kohal. Au samastub inimeste mainega ja au haavamine on ka maine rüvetamine. Au on see mis kõib erandlikult koos noorte naistega, nende neitsilikkus. Mainele heidab varju see, kui keegi on naisega enne tema abiellumist maganud. Ning see nõuab kättemaksu. "Parim kohtumõistja on kuningas". Pulmad. Külla tuleb feodaal don Tello. Elvira ja Sancho on need kes on abiellumas, külanoored. Feodaal laseb selle pulma katkestada (edasi lükata), sest talle meeldis see neiu (feodaalide vägivallatsemine). Laseb neiu öösel röövida ja viia tema lossi ning häbistab teda seal. Peigmees ja pruudi
riiukukkedest langetõbised seletasid Gringoire'ile, et nad nägid tüdrukut tol õhtul Saint- Micheli silla lähedal ühe ohvitseriga kõndimas; kuid see mees, kes oli laulatatud mustlaste kombe järgi, oli uskmatu filosoof, ja pealegi teadis ta teistest paremini, mil määral ta naine neitsi oli. Ta teadis ju, milline ülesaamatu häbelikkus tekkis amuleti võimu ja mustlastüdruku vooruse kahekordsest toimest, ja matemaatilise täpsusega arvutas ta välja, kui palju suudab vastu panna see neitsilikkus ruudus. Ses suhtes oli ta niisiis rahulik. Tähendab, ka tema ei osanud enesele Esmeralda kadumist seletada. Ta oli sügavalt kurb. Ta oleks jäänud kõhnemakski, kui see üldse võimalik oleks olnud. Ta oli kõik unarusse jätnud, isegi oma kirjandusliku tegevuse, isegi oma suure teose «De figuris regularibus et irregularibus» ', mida ta kavatses trükkida, niipea kui ta raha saab (ta sonis aina trükkimisest
annaabi.ee 
