algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone läbimõõdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud
Mis toimub nefronis? Uriini valmistamine. Millest koosneb nefron? ● Neerukehakesest: veresoonte päsmake ja seda ümbritsev kihn ● proksimaalosa: vääniline osa, sirge osa ● distaalosa: sirge osa, vääniline osa Kus nefronid asuvad? ⅘ asub neerukoores väiksem osa säsis Milles seisneb neerude verevarustuse Sisaldab kahte kapillaaristiku. Neeruarteril on suur läbimõõt, iseärasused? sest tema poolt toodav veri on vajalik nii neerukoe enda toitmiseks kui ka uriini valmistamiseks. Kui palju verd läheb ööpäeva jooksul Umbes 2000 liitrit. neerudest läbi? Umbes 1300ml minutis
ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu
TKT respiratoorne kontroll NAD ja FAD pidev varustamine hingamisahela poolt Oksüdatiivse fosforüülimise sõltuvus ADP/ATP suhest TKT anaboolne (biosünteetiline) tähtsus Tsitraat- rasvhapete ja steroolide süntees AKG- Glu, Gln, Pro süntees Sukstinüül-CoA- heemi süntees OAA- Glc, Ser, Asp, Asn süntees Glükoosi biosüntees Glükoneogenees Glükoosi süntees mittesahhariidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped, Ala ja Asp) maksas (90%) ja neerukoores (10%). Meditsiinilised põhiaspektid: · Veresuhkru taseme hoidmine (glükogeeni lõhustamine ja glükoosi süntees) · Teatud kudede, organite kestev hüpoglükeemia teke · Laktoosi süntees piimanärmetes · Vastsündinute elulemus (aju/maks Glc tarbimise kõrge suhe, seoses tagasihoidliku glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga Möödaminekud (energeetiliste takistuste kõrvaldamine ja glükoosi lõhustumise võimaldamine): Pyr muundamine PEP-ks
* proksimaalosa vääniline osa koores sirge osa } Henle ling säsis * distaalosa sirge osa vääniline osa koores * lüliosa säsis Suurem osa nefronitest asub neerukoores (~4/5), nn. koorenefronid. Väiksem osa asub säsis - need on nn. jukstamedullaarsed nefronid ( lad.k. juxta - kõrval, juures; medulla - säsi, üdi). Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd
või metaboliitidena. Tähtsaim ravimite eritumistee on neerude kaudu uriini, kuid ka sapiga soolde ja edasi väljaheitesse. Vähem tähtsad on eritumine sülje kaudu, higinäärmete kaudu, kopsude kaudu. Ravimid võivad erituda ka rinnanäärmete kaudu rinnapiima, seda tuleb jälgida imetavatele emadele ravimeid manustades. eritumine neerude kaudu - kogu vaba valkudega sidumata ravim (vesilahustuv aine või selle vesilahustuvad metaboliidid) jõuab vereringega neerukoores asuvatesse glomerulitesse ja imendub esmasuriini, mida moodustub 120 130 ml minutis, suurem osa sellest imendub tagasi. Sekundaaruriini moodustub vaid 1 ml minutis. Tagasiimendumisel imenduvad vereringesse tagasi kõik rasvlahustuvad ravimid, seetõttu on nende eritumine organismist aeglane. Mõningate ainete eritumist saab uriini pH muutmisega reguleerida happelised ravimid erituvad paremini aluselisse uriini ja aluselised ained erituvad paremini happelisse uriini
saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende 1 vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust
Bowman-umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani
aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega α (1,4) tsütoplasmas asuvale „juuretisele“, millega pikendatakse ahelaid ning sidemete α (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Käärimisi on kaks: piimhappe-käärimine ja alkohol-käärimine. Ühel juhul tekib siis piimhape e laktaat ja teisel juhul etanool. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes. See rada toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid.
Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 32. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Aeroobsetes tingimustes laktaadi teke glükoosist on piimhape-käärimine, etanooli teke glükoosist on alkoholikäärimine. Alkohol- ja piimhape-käärimine on kuni püruvaadi tekkeni identsed. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes, mis toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid olemas.
Steroidhormoonid, mida eristatakse toime järgi mineraalkortikoidid, glüko-, ja androgeensed kortikoidid. Mineraalkortikoidid (produtseerib zona glomerulosa neerupealise glomeruloostsoon) on aldosteroon, 11-desoksükortikosteroon ja 11-desoksü-17-hüdroksükortikosteroon ja nenede toime on seotud mineraalainete, Na/K ioonide taseme regulatsiooniga veres. Aldosterooni toimel suureneb naatriumi ja klooriiooni tagasiimendumine Henle lingu ülenevas sääres ja kogumistorukeste neerukoores paiknevas osas ja vee tagasiviimine organismi. Aldosteroon soodustab kaaliumi väljutamist ja Na ning vee tagasiimendumist organismi. Hormooni teket stimuleerib Na kontsentratsiooni langus veres, kaaliumi liig ja angiotensiini kontsentratsiooni produktsiooni tõus.(1) Iga nefroni juures tuleb Henle lingu ülenev osa tagasi oma veresoonte päsmakeste juurde, kulgeb toomasoone ja viimasoone vahel. Toomasoone seina rakkudes(jukstaglomerulaarrakkudes) leidub sellel
9. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi võtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus: 10. Glükoneogeneesi mõiste: Glükoneogenees on glükoosi süntees mittesahharidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool ja glükogeensed aminohapped, eriti Ala ja Asp). Glüko(geono)lüüs ja glükoneogenees on teineteisele “vastassuunalised“ protsessid, mis on organismis ajaliselt ja/või ruumiliselt eraldatud. Ligi 90% glükoneogeneesist toimub maksas, umbes 10% neerukoores. 11. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid: 26 Maris Kallus KKS 2010 Glütserool – rasvkoes triglütseriidide hüdrolüüsil vabanev glütserool läheb maksa. Seal ta fosforüülitakse glütseroolfosfaadiks, mis oksüdeerub glükoneogeneesi vaheühendiks DAP-ks.
Neerukarikatest algavad uriini äravooluteed, mis ühinevad neeruvaagnaks. Neeruarter (a. renalis) lähtub mõlemalt poolelt kõhuaordi haruna. Hiiluse juures jaguneb neeruarter lõpparteriteks, nende otstes lõpeb ka neerukude. Neerudes on umbes 30% kehas ringlevast verest. Neerude mikrostruktuur Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis koosneb neerukehakesest ehk päsmakestest (glomerulus) ja neerukanalitest (tubulus). Neerus on ligikaudu miljon neerukehakest, need asuvad neerukoores. Joonis 3.26. Neerude ehitus Uriini tootmine Esmasuriin tekib vere filtreerumisel neerukehakestest ja kujutab endast plasma valguvaba ultrafiltraati, mida toodetakse 180 liitrit ööpäevas. 84 Tagasiimendumine neerukanalitesse: 99 protsenti ultrafiltraadist imendub tagasi tubulaarsüsteemi. Täiskasvanud inimese lõplik uriinikogus on umbes 1,5 liitrit ööpäevas. Uriin sisaldab lahustunud orgaanilisi aineid, elektrolüüte ja happelisi aineid. Märkus
annaabi.ee 
