4. Termosfääris temperatuur kasvab, õhk on väga hõre. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. PÄIKESEKIIRGUSE MUUNDUMINE ATMOSFÄÄRIS UV-kiirguse osakaal 8% (päevitus, nahavähk) Infrapunane kiirgus 38% (soojuskiirgus) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 12 Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, 13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus.Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
kujutise formeerimine võrkkestal optilise kujutise muundamine närviprotsessiks närviimpulsside vastasmõju ja nende juhtimine ajju signaalide interpreteerimine ajus. Nägemise fotokeemia Kollatähnis asuvad kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kepikeste valgust neelavateks elementideks on rakkudes asuvad tasapinnalised kettad. Kettad koosnevad rodopsiinist, mis laguneb valguse toimel. Rodopsiin on üks silma võrkkesta valgustundlikke aineid, nägemispurpur. Kepikeste neeldumisspektri maksimum on lainepikkusel 500 nm. Lagunemine toimub 10-8 - 10-3 s jooksul. Rodopsiini regenereerimiseks kulub sadu sekundeid. Kolvikeste valgustundlikud elemendid on rodopsiinile lähedase koostisega. Kolvikesi on kolme liiki ja igal neist on oma neeldumisspekter
langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb). Mesosfäär (50-85km) temp langeb (10 kuni -80 C), õhurõhk langeb (1 - 0,01 mb). Termosfäär (80-480km) temp tõuseb (-80 kuni +..C), õhurõhk langeb (0,01 - 0,0001C). 4. Päikesekiirguse jaotumine atmosfääris (õp. Lk. 84 joonis 5.5) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris (21%,muundub soojusenergiaks). Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest. Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus. 5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)?
KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse. Tänu atmosfääri gaasilisele koostisele on Maal püsivad ilmastikutingimused.
koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: 1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss:
1. Nähtav valgus 56 % kiirgusest, silmaga nähtav valgus 2. UV kiirgus 8 % päikesekiirgusest. Põhjustab naha päevitust, mis liialdamisel on tervist kahjustav. Eriti intensiivne polaaraladel ja nende läheduses. 3. Infrapunane kiirgus - 36 % kogukiirgusest. Inimese silm ei näe, aga keha tunneb soojusena Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja neeldub soojusenergiaks, peegeldub tagasi pilvedelt. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. osa hajub pilvedes ja jõuab maale hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus moodustavad kogukiirguse. Maapinnale jõudnud kiirgusest neeldub maapinnas, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Aluspinna albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Lume puhul on see 0,9 või üle selle
· FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus.
o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Selle abil kandub edasi soojus. PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS o Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks stratosfääris on osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. o Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, jõuab otse maapinnani. Hajuskiirgus pilves ilmaga, hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. o Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb
konstruktsioonide kaudu . 8. Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks? Helisagedust, mille puhul langevad kokku paindelaine levimiskiirus materjalis ja helikiirus õhus, nimetatakse kriitiliseks sageduseks. 9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline õhumüra isoleeriv materjal, kuid poorsetel betoonidel on ka absorbeerivaid omadusi. Füüsikaliste omaduste poolest jagunevad helineelavad materjalid poorseteks ja resoneerivateks. Tüüpilised
_ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E=
Neutronmürgid on ained, mis neelavad väga palju neutrone, kuna nende ainete neelamise ristlõige on väga suur. 1. väljapõlevad neutronite mürgid; 2. lahustuvad neutronite mürgid; 3. mittepõlevad neutonite mürgid. 10. Reaktorites kasutatavad tuumakütuse elemendid (vardad jne). Neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille väljatõmbamisega reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsessi üldse seisata. Neelavateks aineteks on tavaliselt boor, hafnium või kaadmium. Peaaegu kõikides reaktorites on ahelreaktsiooni kiireks summutamiseks ka lisasüsteem, mis vajaduse korral juhib reaktorisse neutroneid neelavat vedelikku või gaasi. Kütusevardad: Magnokskate (p=2,5 MPa, t<400C), Teraskate (p=5 MPa, t=ca650C), Poorse kattega kütuseelemendid (soojuskandja He, t > 850C). 11. Erinevat tüüpi reaktorite juhtimis-, reguleerimis- ja ohutusseadmed. Reaktori juhtimine ja kontroll
Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m². Solaarkonstant ei ole päris konstantne suurus, sest päikesekiirguse intensiivsuses esinevad lühema ja pikema perioodiga fluktuatsioonid, mille tekkepõhjused on ebaselged. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse (summaarne kiirgus). 9
Kütuseosakeste struktuur muutub selle protsessi tulemusena poorseks; · kütus süttib sõltuvalt kütuse liigist temperatuuril vahemikus 220 300°C okas- puu 220°C juures, lehtpuu kuni 300°C juures ja kuiv turvas 225 280°C juures; · süsiniku põlemine lõpeb temperatuuril 800 900°C ja tuhk langeb restilt alla tuharuumi. Restil asetleidvad protsessid jagunevad kaheks: endotermilisteks e soojust neelavateks (kuivamine ja pürolüüs) ning eksotermilisteks e soojust andvateks (põlemine). Kuna põlemistsooni kütuseosakeste ja kuivamistsooni osakeste vahel puudub otsene kontakt, saab kuivamistsoon ja pürolüüsi tsooni ülemine osa (alguseosa) vajaliku soojuse põhiliselt leegi ja kuumade koldepindade kiirguse teel. Mida niiskemat kütust põletatakse, seda enam soojust vajatakse kütuse kuivatamiseks ja süttimistemperatuurini kuumutamiseks. Seega niiske kütuse põletamiseks ettenähtud koldes
annaabi.ee 
