molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides,
Valgus Andre Saareli Kaarel Krutob MM-14 Mis on valgus? • Valgus on elektromagnetkiirgus. - Elektromagnetiline kiirgus on laetud osakeste kiiratav neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Kust me saame valgust? • Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad?
On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ning minna minimaalse energiaga olekusse. Elektromagnetlaine on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, ms kandub ruumis edasi leinena, milles elektri- ja magnetvälja konponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi spektriteks. Skaala: 1) madalsageduslained 2)raadiolained 3)infravalgus 4) nähtav valgus 5) ultravalgus 6) röntgenvalgus 7)gammakiirgus Sageduste kasutusala nt. Raadio, röntgen, tolmuimeja, lamp. III Polarisatsioon
580-620 Oranž Sinine 620-680 Punane Sinakasroheline 680-780 Purpur Roheline Eeldatav Inten- N Eeldatav max Tegelik max Aine(d) pH Lahuse värv neelatav siivsu r lainepikkus lainepikkus värv s 1. Na2CO3 > 10 värvitu - - 640 nm 0.057 2. Na2CO3 + ff > 10 purpur roheline 500-520 nm 552 nm 1.0 3. 2. + HCl 6.3 – 8
Ühed atüüpilised antipsühhootikumid põhjustavad kehakaalu suurenemist, teised tekitavad uimasust ja kolmandad võivad sind hoopis elavamaks muuta. Kõik efektiivselt skisofreenia sümptomeid kontrollivad ravimid mõjutavad dopamiini osakaalu ajutegevuses. Skisofreenia mõningad sümptomeid aitab leevandada dopamiini taseme tasakaalustamine. RAVIMITÜÜBID Tablett Tablett suu kaudu manustatav, enamasti veega neelatav tablett Suus lahustuv tablett Tablett, mis lahustub sinu suus Lahus Suukaudne lahus- Lahus Lihasesse süstitav ravim intramuskulaarne e lihasesisene süst Kiiretoimeline süst ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis. Pikatoimeline süst(depoo) ravimi mõju kestab 2-4 nädalat Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine. Abi otsimine
läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 30. Mis on elektromagnetlaine? On laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti. 31. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)? Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab antud juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahutuvus näitab 33. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused?
eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2. Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha. Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik
Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ning muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena ehk ülal mainitud elektromagnetväljana. 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS Elektromagnetiline kiirgus (tuntud ka kui elektromagnetlaine) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c = 299 792 458 m/s. Elektromagnetilised kiirgused võib jagada kahte suurde rühma ioniseerivad kiirgused ja mitteioniseerivad kiirgused. 2.1 Ioniseerivad kiirgused
Elektronid ja prootonid 9. Mis on isotoopide tekke aluseks? Ühesuguse elektronide ja prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elemendid 10. Mis määrab ära aine keemilise intediteedi?aine keemilised omadused??? 11. Millistel energianivood on elektronile lubatud aatomis? isoleeritud aatomites võivad elektronid olla vaid diskreetsetel 4 kvantarvuga ja Pauli keeluprintsiibiga määratud energianivoodel. 12. Mis on footon? Vabanev või neelatav energia hulk, mis on vajalik, et elektron vahetaks energianivood. 13. Kirjutage Planck'i võrrand? = h kus, h - Plancki konstant = 6,63 . 10-34 J.sek. 14. Bohri mudel aatomi ehitusele? 15. Defineeri Heisenberg'i määramatuse printsiip? 16. Mis on peakvantarv ja selle lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud põhienergianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Peakvantarv n võib omada positiivseid väärtusi vahemikus 1 - 7. 17
pinnaga piiratud ruumis D V® 0. Vektorvälja rootor ehk keeris on seotud väljavektori tsirkulatsiooniga. Rootori komponent suunas (joon. 1.11) on piir, mille saavutab vektori tsirkulatsioon mööda suunaga perpendikulaarset pinda D S ümbritsevat kontuuri L, kui, D S® 0. 35. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. EM-laine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c. Elektromagnetiline kiirgus on elektromagnetvälja erijuht. Kui elektrilaeng liigub, tekitab ta enda ümber elektromagnetvälja, agakiirendusega liikuva laengu ümber tekib lisaks EMK, mis kannab allikast energiat eemale.
Rakendused: 1 2 L 1) Tas kujundi pindala: S D = xdy - ydx 2) Jõuvälja poolt tehtud töö: F ( X ( x, y ), Y ( x, y )); w = X ( x, y)dx + Y ( x, y)dy AB 3) Vedeliku stabiilne tasandiline liikumine 4) Gaasi poolt neelatav soojus 7 5) Voolu ja magneti vaheline toime Seos I ja II l joonintegraalide vahel · · ·2 · 2 Xdx + Ydy = ( X x dt + Y y dt ) = ( X cos + Y sin ) AB II - liiki . joon int . AB AB
meetodid! Ühendeid saab määrata vaid neis sisalduvate elementide kaudu Aatomabsorptsioonspektroskoopia AAS elemendi aatomeid määratakse analüüsides nende poolt neelatava kiirguse intensiivsust. Aatomemissioonspektroskoopia AES elemendi aatomeid määratakse analüüsides nende poolt kiiratava kiirguse intensiivsust. Röntgenfluorestsent-spektromeetria XRF elemendi aatomeid määratakse registreerides nende poolt neelatav ristsuunalise fluorestsentkiirguse intensiivsust. Aatom-mass-spektromeetria ICP-MS elemendi aatomeid määratakse mass-spektromeetriliselt. 4.4 Aatomabsorptsioonspektroskoopia (AAS) Iga elemendi aatomid neelavad mingitel kindlatel lainepkkustel kiirgust - neeldumis- spektroskoopia Analüüsitav proov tuleb atomiseerida näiteks leegis, grafiitküvetis või külmauruga. 20
● PERISTALTIKAT esineb ka teistes torjuais elundeis (kuse- ja seemnejuhades) ● seedekanali alg- ja lõpposas esineb osaliselt tahtele alluvaid täitumis- ja tühjenemisreflekse (neelamine, oksendamine, roojamine) SUUÕÕS CAVUM ORIS ● suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt ● hambaid abistavad keel, huulte ja põskede lihased ● toit seguneb samas süljega, kuni on poolvedel, kergesti neelatav ja libe ● süljes leiduv a-amülaas alustab siin toiduainete süsivesikute lõhustamist Suuõõs jaguneb: 1. SUUESIKVESTIBULUM ORIS - kitsas, hoburaua kujuline ● seest piiravad hammaskaared ja igemedGINGIVAE (periostiga liitunud limaskest) ● väljast piiravad: - huuled LABIUM SUPERIUS ET INFERIUS: pehmetest kudedest, põhikihiks suu sõõrlihas; naha
kokku ainult mootori nimireziimil . Koormusregulaatori programmi saab muuta ainult masinaruumi Seepärast tehakse keskmise ja kiirekäigulistel mootoritel ülekanne (n=100% ja pe = 100% ) keskjuhtimispuldist ja seda võib teha vastavalt mootori tehnilisele peamasinalt sõukruvile läbi pöördeid alandava reduktorülekande. Kõigil teistel kiirusreziimidel sõukruvi poolt "neelatav " võimsus on seisukorrale või laeva töö spetsiifikale. Reduktorülekande eeliseks on ka see, nii võib ühele sõukruvile väiksem mootori võimalikust nimivõimsusest. Koormusregulaatori kasutamine parendab laeva manöövervõimet ja rakendada tööle üks või mitu peamasinat
( T) lainetuse kogukiirgusvoog; (T) on kehale väljastpoolt langev elektromagnetlainetuse kogukiirgusvoog. Must keha on matemaatiline abstraktsioon kehast, mis on must; tegelikkuses on kõik mustad kehad ,,hallid". Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus)
( T) lainetuse kogukiirgusvoog; (T) on kehale väljastpoolt langev elektromagnetlainetuse kogukiirgusvoog. Must keha on matemaatiline abstraktsioon kehast, mis on must; tegelikkuses on kõik mustad kehad ,,hallid". Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus)
annaabi.ee 
