Vaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on
Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav, sest tänapäeval on väga palju lapsi, kellega kodudes ajapuudusel või teadmatusest/tahtmatusest ei tegelda piisavalt
Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga. Lisaks arenguküpsusele mahub selle alla ka kooliks ettevalmistuse tase. Seega peab iga laps olema valmis koolieluga kohanema. Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega. Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng
1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel on mõõdukas (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2) või mõnikord raske (www.vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng. Milles see seisneb? Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, "seda raskem on lapsearengu mahajäämus" (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi). Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised: · Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning
raske olevikus elada. Lapse jaoks on olulisem, et vanem ei tunneks end süükoorma alla maetuna, vaid üritaks parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. (Laxen, 2005) 2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega laps on püsivate tunnetusprotsessidega hälvetega laps. Vaimupuudega lapsi ja täiskasvanuid on tänapäeval hakatud nimetama või eelistatakse nimetada intellektipuudega inimesteks. (Neare, 2009) Üldjoontes võib lapsel sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega. Nende hulka kuuluvad nii kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. (Sööt & Saarma, 1994)
alaarenenud 6- ja 7-aastastel lastel. Esitatav materjal on mõeldud koolieelsetele lasteasutuste kasvatajatele, 6-aastaste laste ja 1. klasside õpetajatele, sest ka nendel võib olla kokkupuuteid niisuguste lastega, kellele nimetatud ainelõigud raskusi valmistavad. ,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" Viivi Neare Nõukogude Kool, 1979, juuli ,,Arengupuutega laste õpetamise ning kasvatamise üldpõhimõtted ja diferentseerimine" Eripedagoogika( ka ravi- rehabilitatsioonipeadagoogika) kui teadus mitmesuguste arengupuuetega laste õpetamisest ja kasvatamisest on ühtse teooriaga valdkonnaks hakanud kujunema suhteliselt hiljuti. Millist praktilist kasu võiks olla ühisjoonte väljatoomisel, seni
sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust ja sotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi. [6] Viited: 1. Daniels, E.R.; Stafford, K. 1999. Erivajadusega lapse kaasamine. Tartu: Hea Algus, OÜ Tartumaa Trükikoda 2. Lasteaed Mesipuu õppekava, punkt 4.ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMINE, kinnitatud 01.12.2016 a. 3. Viivi Neare, PhD, pedagoogikakandidaat: „Hariduslike erivajaduste mõiste ja põhjused“. http://opiabi.weebly.com/hariduslike-erivajaduste-motildeiste-ja-potildehjused.html 7 4. Kairi Prints, „Spetsialistid õpetavad: mida vajab käitumisraskustega laps ja kuidas aidata tal hästi hakkama saada?“ 02.05.2017 a. http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/spetsialistid-opetavad-mida-vajab-kaitumisraskustega-
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis. // Aegade dialoog kasvatuses, 2004, lk 58-59 Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga
teha. Kõik vajakajäämised saab kindasti üheskoos likvideerida ja muuta elu paremaks. Laiemal vaatlusel on meil kõigil, kes seda rasket tööd teevad üks eesmärk - kaitsa ja pakkuda inimesele tuge ja abi, oma ametis olevate ressursside piires, tagamaks inimeste rahulolu ühiskonnas. 15 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Haamer, Jakobson, Karton, Kadajas, Neare, Tropp, 2010. Tartu Ülikool, Nõustamise alused, Abimaterjal , alla laetud internetist 06.01.15 Kutsestandard, Sotsiaalpedagoog tase 6, alla laetud internetist 06.01.15, http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedagoog- tase-6.1.et.pdf Laste heaolu. Statistikaamet, Tallinn 2013 Noorsootöö õpik. Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored, 2013, alla laetud internetist 23.12.14 Pors, 29.10.10
4-7 eluaastani, s.o. koolieelsel eas. Seega tavakooli õppeprotsessis toetutakse arvumõiste kujundamisel kujutlustele hulkadest. Abikooli matemaatikas tuleb samuti kujundada õpilastel arvumõistet. Pole aga täpselt teada, kas õpetaja saab siin toetuda juba olemasolevatele kujutlustele hulkadest. Kas abikooli tuleval lapsel (ukskõik, kas ta tuleb kohe abikooli või tuleb ta läbi tavakooli) on olemas hulgamõiste? V. Neare uurimusest selgub: I Hulkade tajumine. 1. Vaimupuudega lapsed tingituna oma emotsionaalsest passiivsusest ei oma sellises ulatuses spontaanseid tajukogemusi ümbritsevatest hulkadest kui nende eakaaslased. Nii eksivad nad harilikes tingimustes tajutud hulkade nimetamisega. "Mitu kätt sul on?" Siin ilmneb veel ka stereotüüpsus igapäevase tegevuse osas. 2. On suuri raskusi etteantud hulkade tajumisega, nende ühise tunnuse leidmisega ja seda mitte ainult hulgamõiste