Püstine inimene Homo erectus Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt) Kasutasid elamiseks koopaid. · Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju 850-1100 cm³ · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on liaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis - Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu Elasid 200 0000 - 300 000 aastat tagasi. Neadertaallast iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Kasutasid tuld ja tööriistu · Kohanesid külmaga · Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (u 152 cm) · Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga · Elasid koobastes · Matsid oma surnuid · Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad
Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi . Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000 30 000 aastat tagasi . Tänapäeva inimene (homo sapiens sapiens) 30 000 aastat tagasi . 12. Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime . Mõtlemise ja kogemuste vahetamine . Kõne abil suhtlemine , sümbolilise keele teke . Kultuuri teke . 13. Nahavärvus, kehaehitus, näo kuju, karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju, kasv . 14
Massiline väljasuremine lühikese aja jooksul kaob enamus eksisteerinud liike.Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv(4-2 miljonit at tagasi):Väike aju,Pikad rippuvad käed,Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalalOsav inimene Homo habilis (2,4 1,5 miljonit at tagasi):Suurem aju,Kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega,primitiivsed tööriistad.Püstine inimene Homo erects:Jahipidamine,Tööriistade ja tule kasutamine,Taandarenev karvkateHomo neandertalensis (200 000-30 000 at tagasi):Kasut tuld ja tööriistu,Elasid koobastes.Pärisinimene e. tark inimene:Kõnevõime,Sümbolitega kirjutamie,Peenemad tööriistadTänapäeva inimene Homo sapiens sapiens (1500 at tagasi):Kuj inimrassid,Kultuuri teke,Inimeste populatsioonide kiire kasv.
1891. a. leiti osaline skelett Indoneesiast (Dubois). Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt). Mehed olid umbes 1,8 m Kasutasid elamiseks koopaid. pikad ja naised 1,55 m. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000 30 000 aastat tagasi. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (umbes 152cm). Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. a
Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi
Püstine inimene Homo erectus 1891 aastal leiti osaline skelett Indoneesiast (Dubois), leide on Aafrikast, Aasiast, Euroopast (nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Veel suurem aju Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu, elasid 200 000 30 000 aastat tagasi Aju seerenemine Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene eks tark inimene Homo sapiens
Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani. XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest
Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi
valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved). Homo erectus (püstinie inimene) mehed umbes 1,8m ja naised 1,55 m. Neid iseloomustavad: jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju (850- 6 1100cm3), lühemad käed, pikem keha, keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega, lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Homo neandertalensis polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000- 30 000 aastat tagasi. Neid iseloomustab aju suurenemine (1200- 1700 cm3), kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvulised (umbes 152 cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi.
Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. Inimese evolutsioon: 98,4% geenidest on simpansil ja inimesel sarnased Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi Etapid: Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. Vee poolt pakutavad teenused: Globaalne eluhoid Saaste vastuvõtja absorbeerija Energeetiline ressurss Sisend hüviste tootmisel 36. Vee tarbimine maailmas
Ajalooline – mis viisil inimese käitumine + inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused, hoiakud Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat Küsimus: mis arengu käigus muutub? Ühised vanaisad: homo erectus (2,0 mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt
Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400
• Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! • SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine … • Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) Kurt Lewin (1890-1947) 2. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln) homo neandertalensis (0,2 mln) Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens • Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused • Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!)
annaabi.ee 
