äärmusliku rikkuse. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Kriitiline realism: Tekivad tüüpilised tegelased: rikkad, vaesed jne. Põhizanriks romaan. Ülemineku kirjanikud: Lermontov ja Puskin Eesti kirjanikud: Tammsaare ja Mait Metsanurk Naturalism: Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid
Iga ilus asi, kas või lill, heli või muu võis aidata kaasa armastuse eluvormi ehitamisele. Armastuse stiliseerimine. Erootilised stiilid võistlevad või segunevad omavahel. 120-121. 123 Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks keskajal ebatavalise otsekohesusega. Rafineeritu arusaamas aga aeneb kiriklik-erootiline allegooria omaette kirjandusvormiks. Kogu see zanr , mida rohmakas vaim kaldub kergesti pidama erootiliseks naturalismiks, see zanr, kus mehed pole kunagi väsinud ja naised on alati valmis, on niisama hästi kui õilsaim kurtuaasne armastuski romantiline fiksioon. Tegelikkus oli igal ajal halvem, kui seda nägi rafineeritud kirjanduslik armastusideaal, kuid ometi ka puhtam ja kombelisem, kui seda kujutas erootika, mida tavaliselt naturalistlikuks peetakse. 125 Eluvormiks ja eluehteks võib olla vahendatud erootika, mille teemaks on rahulduse võimalikkus, õnne tõotus, iha õnne järele, õnne lähenemine. ....
analoogiliseks peeti Jumalat. Nüüd aga kahaneb teoloogiline tähtsus ja seega kahaneb ka sellise mõtlemisviisi õigustus. 52. Antiikaja vooruseetik: Aristoteles, Kaasaaja vooruseetik: G.E.M.Anscombe 53. Vooruseetika peamise puudusena tuuakse välja see, et vooruseetika ei anna täpset käitumisjuhendit, mis eetiliste dilemmade lahendamisel inimestele abiks oleks. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse naturalismiks. 55. Naturalistlik loogikaviga:faktiväitelt väärtusväitele liikumine. Sellest, mis on, ei tulene, mis peaks olema. Uks on kinni. Väärtus: ? 56. G.E.Moore lahtise küsimuse argument-Mistahes naturaalse omadusega `hea' siduda, (nt hea on see, mida soovitakse), siis ikkagi on mõttekas küsida: ,,Kas see (nt soovitav) on hea?"Juhul kui `hea' tähendaks tõepoolest nt soovitavat, siis võime sõna `hea' selles küsimuses asendada sõnaga `soovitav'
", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse ...? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E
”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse …? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E
kirjeldatavaga kooskõlas, s.t. tõene. Kuid selles, kas ka kõlbelistele otsustustele – nagu näiteks “Valetamine väärib hukkamõistu” – on võimalik omistada omadust olla tõene või väär, pole sugugi kõik veendunud. Positsiooni, mille kohaselt kõlbelisi otsustusi on võimalik käsitada tõeste või vääratena epistemoloogilises mõttes, nimetatakse tänapäeva eetikas moraalseks realismiks (või ka moraalseks naturalismiks). Kaasajal on seda positsiooni valdavalt peetud ekslikuks. Sokratese paistab aga pidavat moraalse realismi eeldust enesestmõistetavaks. 2. Sokratese eetilise intellektualismi keskne tees seisneb aga selles, et need, kes valdavad kõlbelisi tõdesi, ka toimivad paratamatult kõlbeliselt õigesti. Kõlbeliselt ekslik käitumine tuleneb üksnes ja eranditult eksiarvamusest selle kohta, mis on ja mis peab olema. Seega pidi Sokrates
· Ei ole tõne ega vale · Ei kirjelda, vaid teostab. o ,,Palun vabandust!" o ,,Võtan su vabandus vastu" o ,,Mine!" John Searle (1932- ) Ta on filosoof. Ta lähtub sellest, et klassikaline vastandus mateeria vs keha/vaim on probleemi vale asetus. Teadvus ei ole kehast eraldi ja kui räägime teadvusest, siis meil pole muud teadvust kui inimteadvus. Teadvus on kontsentreeritud ajus. Ta nimetab oma filosoofiat bioloogiliseks naturalismiks. Kas masin võib mõelda? mis on mõtlemine? Alan Turingi test ja ,,Hiina tuba" kui kellegagi kirja teel suhelda ja ei suuda ühegi konksküsimusega tõestada, et tegemist on inimesega, siis võib tegemist olla tehisintellektiga. · Turing: kui me ei suuda otsustada, kas suhtleme aruvti või inimsega, siis on arvuti testi läbinud. · Searle: õiged vastused pole veel mõistmine. Illokutiivsed kõneaktid Iga kõneakt on seotud sotsiaalse staatusega
Oluline galeegi kirjanduses. Portugali kirjanik 20.sajandi Euroopa kirjanduse geeniusi Fernando Pessoa. ,,Cantares gallegos``, ,,Follas novas`` uued lehed. ,,En las orillas del Sar`` 1884. romaan ,,La hija del mar``, ,,Ruinas`` 1867. 1830.- sajandi keskapaigas läheb kirjandus üle romanistlikumale laadile. Kirjandulik mood ja laad tuleb prantsusmaalt, seda toetab Inglismaa. Proosaromaan hakkab muutuma juhtivaks zanriks, mida toetab positivistlik filosoofia. Realism 1860.a. läheb üle naturalismiks. Mariano Jose de Larra 1809-1837 pärit Madridist. sotsiaalselt tundlik, ühiskonnakriitiline isiklik satiir. Pühandas ennast ka teatrile. Tema esseistikas peegeldub tolleaegne teatrielu. On väga kriitiline Hispaania mahajäämuse suhtes, kriitiline ka härjavõitluse suhtes. ,,El doncel de don Enrique el Doliente`` ajalooline romaan, keskaegne temaatika, lihtsakoeline paljude puudustega. Fernan Caballero, naine a.k.a Cecilia Böhl de Faber 1796-1877. esikromaan ja mis tegi ta
ei saa kritiseerida teisi kultuure teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. kui inimene kuulub mitmesse kogukonda, võib tekkida lahendamatu moraalikonflikt. moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel neid hinnata saaks. Realism jaguneb omakorda naturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad naturaalsed omadused) ja mittenaturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad mittenaturaalsed omadused). Naturalism Tänapäeval 2 peamist versiooni: reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega. Brandt, Lewis, Jakson, Railton antireduktsionism – moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele
Romantismis kujutatakse kaugeid eksootilisi maid ja väga suuri kirgi ja äärmuslikke tundeid, realism muutub teemades. Näiteks hakatakse kirjutama sotsiaalsest ebavõrdusest, kuritegelik allilm. Esile tõusevad ka võimu ja rahasuhted ning väärastunud inimpsüühika. Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Madame Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena
Jutustus on kolmandas isikus mitte mina-vormis. Jutustus 2 teismelistest hüljatud kodututest poistest, lihtne madal elu. Nimesid neil ei olnud, ainult hüüdnimed. Tuleb kolmas noormees, kes oli neist natuke vanem ja kutsub neid enda juurde, mis tuleb välja, et see on varaste punker. Kirjeldatakse, kes seal on, erinevad ühiskonnaheidikud, varaste pealik, kes küsitleb poisse. Sotsiaalset olu vaadatakse väga lähedalt. Laad, mis on 19.saj teisel poolel nimetatud naturalismiks. Siis oli teaduses suur hüpe; Zola - ekperimentaalromaan kiretu ühiskonna lahkamine, ei avalda tundeid. Olustikulis-seikluslik jutustus, millesse kuulub 2 jutustust. Armastusteemat peaaegu ei ole, või kui on, siis teises tähenduses. Raamjutustus. "Petlik abielu" ja "Koerte kõnelus". Jutustus jutsustuses metanarratiiv. Cervantesele meeldis ühe jutustuse tasandilt minna üle teisele. "Petlik abielu" vestlevad omavahel ülikooli lõpetanud ja lipnik e alamkorravalvur (sõjaväelane)
skandaalid ja vaidlused. 1870ndatest alates etendati Saksamaal Ibsenit, aga ,,Norat" näiteks õnneliku lõpuga. Põhiskandaalid ,,Kummituste" ümber, mida etendati suletud ringile Meiningeinis. Ka Berliinis valitud publikule. Ei mahtunud ilusa kunsti raamidesse. Juhtuvad autorid Sudemann jt. Ibsen kajastas uusi ideid kunsti ülesande kohta, suundumust, mida selle liikumise üks pioneere Emile Zola oli nimetanud naturalismiks draama eesmärgiks polnud enam pelgalt inimestele hea enesetunde pakkumine, vaid sellest pidi saama teadusliku uurimise üks harusid, katselaboratoorium, et õppida tundma inimsuhteid, mis kujutavad maailma ja ühiskonda nii, nagu nad tegelikult on kogu oma inetuses, kõigi oma pahedega, kõigi inimeksistentsi aspektidega, mida senini polnud avalikkuse silmis märkimisväärseks peetud. Üha enam noori kogunes Ibseni,
Teemad muutuvad. Romantismis kujutatakse kaugeid eksootilisi maid ja väga suuri kirgi ja äärmuslikke tundeid, realism muutub teemades. Näiteks hakatakse kirjutama sotsiaalsest ebavõrdusest, kuritegelik allilm. Esile tõusevad ka võimu ja rahasuhted ning väärastunud inimpsüühika. Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga