Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega Gestapo-Riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased-Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad Mustsärklased-Fasistide relvastatud salk Duce-Itaalia rahva juht Füürer- Saksa rahva juht Sõjakommunismi poliitika ja uus majanduspoliitika (NEP). Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad · Ettevõtted riigistati · Transport, elamispind ja esmaabitabed tasuta · Lõpetati palkade maksmine Uus Majanduspoliitika (NEP)
Atlandi harta- Rosenveldi ja Churchilli alla kirjutatud harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. ÜRO- Ühenendu Rahvaste Organisatsioon Totaalne sõda- totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Nürnbergi protsess- Nürnbergis korraldatud rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 8. II maailmasõja tulemused ja tagajärjed: kes sõja võitsid, mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda, kuidas toimus Jaapani alistamine II maailmasõja võitis Nõukogude Liit koos oma liitlastega, Saksamaa kaotas. II maailmasja tagajärjed olid suured inimkahjud, sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese. Kasutati esimesi tuumapomme, oli rajatud koonduslaagreid. Euroopa piirid pandi enam-vähem paika. USA heitis
Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Weimari vabariik Saksamaa 19191933, kuni Hitleri võimule tulekuni. Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Hitlerjugend Noorsooliit Saksamaal, kus toimus noorte kasvatamine. Pioneerid Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 1014aastased noored. Kes kõik pidid kandma punaseid kaelarätte. Oktoobrilapsed Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 710 aastased lapsed.
Surma sai üle 200 000 inimese ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee. 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 15. Nürnbergi kohtuprotsess Pärast teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid rahvusvahelise sõjatribunali ette. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastases kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalise vanglakaristuse. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.
· juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). ·Majanduses: Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel).
Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust,
Riigipäev igasuguse funktsiooni. Hitleri võimalike konkurentide vastu, vasakpoolsete parteide vastu ning juutide ja teiste ,,alamrassi" esindajate vastu alustati massilist terrorit. Rajati koonduslaagrite süsteem, kus teise maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks loodi vastav repressivaparaat, kuhu kuulusid GESTAPO Salajane Riigipolitsei, SD julgeolekuteenistus ja SS Kaitsemalev, mis tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega. Hitleri välispoliitika eesmaärkideks olid ,,Suur-Saksamaa" loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles` süsteemi poolt Saksamaale esitatud nõuete kehtetuks kuulutamine ning Euroopas, hiljem ka kogu maailmas sakslaste valitseva seisundi saavutamine. Selleks et neid eesmärke saavutada, alustati Saksamaa taasrelvastamist taasloodi armee, taastati laevastik ja lennuvägi, likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon, loodi liidusuhted Itaaliaga
juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). 4 · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses.
· juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel)
a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi"levitamine). · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse.
kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat
d. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): e. Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine (eriti juudid ja slaavlased) f. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- salajane Riigipolitsei; SD- julgeolekuteenistus; SS- kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega)) g. Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergis parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks ,,Mein Kampf'i" levitamine) · Majanduses: a. Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. b. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. c. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. d
annaabi.ee 
