Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine 2. Anesteesiaeelne mao tühjendamine (orogastraal või nasogastraalsond) 3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele Maosisu passiivse regurgitatsiooni ja aspiratsiooni vältimiseks Ambu kotiga ventilatsioonil ja trahhea intubeerimisel kasutatakse kompressiooni sõrmuskõhrele (Sellick`i võte vt lisa 1). Ülemäärase või vales kohas teostatud kompressiooni korral
kehatemperatuuri mõõtmine vähem ja see on hügieenilisem võrreldes rektaalse kehatemperatuuri mõõtmisega. Millist kehatemperatuuri mõõtmist õde kasutab, sõltub kindlasti lapse seisundist ja situatsioonist. (Kliegman et al 2008.) 5.4. Intubeeritud lapse toitmine ja diureesi jälgimine 5.4.1. Intubeeritud lapse toitmine Intubeeritud lapsi toidetakse lasteintensiivravi osakonnas enteraalselt nasogastraalsondi kaudu. Nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidele paigutatakse nasogastraalsond vaba ninakäigu kaudu. Orotrahheaalselt intubeeritud patsientide nasogastraalsond paigutatakse nina kaudu. Kui enneaegne vastsündinu või väikelaps ekstubeeritakse ja patsient ei ole võimeline ise suu kaudu sööma hakkama, paigutatakse nasogastraalsond suu kaudu, et jätta patsiendi ninakäigud vabaks iseseisvaks hingamiseks. Suuremate laste puhul paigutatakse nasogastraalsond nina kaudu, kuna see viis on patsiendile mugavam (MacDonald 2002). Nasogastraalsond on intubeeritud laste
Toit: dieet - TAV 18.04 19.04 20.04 21.04 22.04 Kehatemperatuur 36,6C 36,8C 36,4C 36,8 36,4C pulss 75x/min 68x/min 82x/min 71x/min 69x/min RR hommik 135/78 127/81 156/80 140/76 õhtu 135/75 150/80 143/74 135/83 140/79 Nasogastraalsond - - - - - Ülekantud vedelikud Tsentraalse veeni kanüül Perifeerse veeni kanüül in(vasak käsi) ex in(parem käsi) ex kell 15.45 kell16.00 kell 7.30 kell 12.00 Põiekateeter (16C H) paigaldatud eemaldatud kell18.00
haige kognitiivse ja ADL võimekuse, meeleolu ja käitumise ebastabiilseks, kuna on märgata seisundi halvenemist. Haigel esinevad probleemid nii neelamise kui ka mälumisega. Kehakaal 68g ja pikkus 169cm. Kaalulangust on esinenud viimase 30 päeva jooksul 5%. Toitumisega esinesid raskused, kuna haige jätab enamikel juhtudel toidust söönata 25% või rohkem ja seega on paigaldatud 2 nasogastraalsond, mille kaudu saab 75% vajalikust päevasest kalorihulgast. Venoosselt ja sondi kaudu saab haige vedelikku 1001 ml-1500 ml ööpäevas. Suus on näha toidujääke, (suu kaudu toitmisel) kuna esineb düsfaagia. Samuti on haigel eemaldatud hambaproteesid. Paremal põsel 1.staadiumi lamatis, kuna esineb püsiv nahapunetus, kuid naha terviklikkus on säilinud, mis rõhu vähendamisel ei kao. Lamatis võib põhjustatud olla nasogastraalsondi fikseerivast plaastrist
Hommikul ja lõuna Hommikul ja lõunal ajal (enne rasvavaene tavatoit. operatsiooni) patsient söömata/joomata. Õhtul kerge ja rasvavaene eine. Pikkus/kaal 164 cm, 67 kg 164 cm, 67 kg 164 cm, 67 kg Nasogastraalsond - - - Ülekantud vedelikud NaCl 0,9 % 1000 ml NaCl 0,9 % 1000 ml - Tsentraalse veeni - - - kanüül Perifeerse veeni Sin.In. - Sin.Ex. kanüül 10.00 13.30 Põiekateeter (Ch) - - -
lavaaz divertikuliidi korral, avatud drenaaz nt mitmete eraldiseisvate ja halvasti punkteeritavate abstsesside korral) või perkutaanne (abstsessi drenaaz UH või KT kontrolli all). Antibakteriaalne ravi seisneb laia toimespektriga antibiootikumide kiires i/v manustamises (nt Amoksiklav 1,2g i/v x3), hiljem ravi korrigeeritakse vastavalt antibiogrammile. Toetav ravi: tilkinfusioon, valuravi, antiemeetikumid, põiekateeter, nasogastraalsond, vajadusel intensiivravi. Tertsiaarse peritoniidi raviks antibiootikumid, üldine toetav ravi ja vajadusel kirurgiline sekkumine (relaparotoomia). 8. Kõhuõõne abstsessid (subdiafragmaalne, sooltevaheline, Douglase õõne abstsess): kliinik, diagnostika, ravi. Intraabdominaalseid abstsesse moodustavad koejäätmed, bakterid, neutrofiilid, makrofaagid ja eksudatiivne vedelik, mida ümbritseb fibriinkapsel. Infitseerivad bakterid on sarnased sekundaarse peritoniidi tekitajatele,
Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme sondiga vajadusel10-12 p pärast söövitust,vajadusel nasogastraalsond,et hoida valendikku. dilateerimine 15 p intervall radiaalne jõud striktuurialale. Striktuur on väänlev,rigiidne. Arvesta dilateerimisel,buzeerimisel. Arvatakse, et kui suudetakse hoida söögitoru lahti 6-24 kuud siis saab vältida hilisemat striktuuri. Dilatatsioonil oht refluksi tekkeks ja perforatsioonioht. Peptiline striktuur omeprasool. Lastel refluks tihti dgn-ta. Koe venitumist soodustab:steroidi süstimine armkoesse
Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme sondiga vajadusel10-12 p pärast söövitust,vajadusel nasogastraalsond,et hoida valendikku. dilateerimine 15 p intervall radiaalne jõud striktuurialale. Striktuur on väänlev,rigiidne. Arvesta dilateerimisel,buzeerimisel. Arvatakse, et kui suudetakse hoida söögitoru lahti 6-24 kuud siis saab vältida hilisemat striktuuri. Dilatatsioonil oht refluksi tekkeks ja perforatsioonioht. Peptiline striktuur omeprasool. Lastel refluks tihti dgn-ta. Koe venitumist soodustab:steroidi süstimine armkoesse
- Perele tuleb anda infot, võtta ravipersonali meeskonda - Teraapias on tähtis häire säilitavad tegurid Anoreksia ravi faasid Ettevalmistav faas - Toitumise taastamine! - Ravi leping - Motivatsiooniline intervjuu - Teiste erialaspetsialistide sekkumine, informatsiooni jagamine tähtis Ravile tulek ja statsionaarne ravi - Kaalu eesmärk 80-90% normaalkaalust - 15000-2000 kcal ööpäevas, 3000-4000 kcal päevas - Jälgimine ja liikumise piiramine - Nasogastraalsond lühiaegselt - Tahtest olenemate raviotsus vastavalt seadusandlusele Stabilisatsiooni faas Üleminek ambulatoorsele ravile Anoreksia ravi - Konkreetne toetus ja nälgimise lõpetamine, söömise normaliseerimine (toidupäevik) - Meditsiiniliste komplikatsioonide korrigeerimine - Lisatoitude manustamine – tahke toidu asemel ja keeldumisel – nutridrink, nutricomp - Pereteraapia noorematele patsientidele Buliimia/liigsöömishäire ravi
.................................................................................... 836 51.10.5. Kühvelraam ja vaakummadrats vahvelvõtte korral .................................................. 838 51.10.6. Käte ja jalgade lahased ............................................................................................. 838 51.10.7. Kiivri eemaldamine .................................................................................................. 843 51.11. Nasogastraalsond, põiekateeter, silmaloputus ................................................................. 847 51.11.1. Nasogastraalsondi paigutamine ................................................................................ 847 51.11.2. Põiekateetri paigaldamine ........................................................................................ 849 51.11.3. Silmaloputus .....................................................................................................
annaabi.ee 
