J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil on vajadus suhelda. Oma kogemustest rääkimine on oluline, et saaks teha analüüsi vigadele ning järeldusi. Lugude jutustamine annab võimaluse õppida mineviku kogemustest või õpetada teisi. Narratiivides räägib inimene enda kogemusest, milles ta oli peategelase rollis. Kuulates ning analüüsides narratiive, saab aimu tunnetest ja läbielamustest läbi persooni teema- ja sõnavaliku ning emotsioonide. See kõik lähtub inimese taustast, minevikust, kasvatusest, uskumustest ning veendumustest. Rääkides oma lugu võõrale inimesele, ei saa olla kindel, et too inimene mõistab seda täpselt samamoodi. Inimesed teevad järeldusi lähtuvalt enda vaatepunktist
Kas on võimalik ära hoida tsivilisatsioonide kokkupõrget 1991.aastal taastas Eesti Vabariik on riikliku iseseisvuse. Taasiseseisvumist võib määratleda kui Eesti maailma poliitilisele kaardile tagasijõudmist. Ka tänasel päeval on Eesti riik jätkuvalt geopoliitilistel eneseotsingutel. Igal meil on arusaam sellest, mis Eesti on. Need arusaamad on kujundatud pidevas geopoliitilises mõtestamises, mis sisaldab nii inimeste igapäeva kogemustes kui ka ühiskonnaskäibivates narratiivides. Eesti on avatud majandusega väikeriik. Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatele teguritele ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Eestile on globaliseerumine soodne, võimaldab kompenseerida meie väiksust ja rasket geopoliitilist positiooni. Kuid eestile ei ole vähem oluline, kuidas mõjutab globaliseerumine teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas
,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta on küll sarnane oma kaasaegsetega, temaga samastutakse, kuid mõni imetlusväärne tunnus, näiteks vaprus, või jumalikkus, tõstab ta teiste seast esile
narratiivi sündmused on valitud, korrastatud ja esitatud tähendusrikaste konkreetset kuulajaskonda silmas pidades. Piiritletud on narratiivi algus ja lõpp, antud narratiivi esitajale kriteeriumid episoodide valikuks, antud edasi nende episoodide omavahelise seose ja viidatud nende tähendusele jutustaja jaoks. Narratiivi oluliseks tunnusjooneks peetakse ka kogetud sündmuste esitamise ajalist järgnevust. Narratiivides esitatakse sündmusi, mida rääkija on emotsionaalselt ja sotsiaalselt väärtustanud ja hinnanud, kuna need on sisenenud narraatori elulukku ja omandanud seal tähenduse. Narratiivide esitamisse on kaasatud kuulajaskond, kellele lugu esitatakse ning tavaliselt on narratiivis olemas vastuväited kuulajaskonna oletatava ebasoodsa reaktsiooni ja kriitika suhtes. Narratiiv luuakse ühe käsitluse kohaselt vastastikuse interaktsiooniprotsessi käigus koos kuulajaga.
8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen: - lapsed alustavad selliste juttudega, kus on igas lauses selgelt nähtav subjekt
., igal juhul, kui rütmi kirjeldada, eelduseks see, et teatavad tekstiükstused korduvad mingi intervalliga. etc Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) - 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade) - ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)
tegelased (tegelaskond) - kui on narratiiv, siis on tegelased, keda saab kirjeldada (sündmusteahela raamistikus) 20. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik))
Faabula on kronoloogiline süzee 5. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad tekstis on 20. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus ja loo suhe: väline/sisene (kes ja kuidas, kelle silmade läbi) fokus püsivus: püsiv/vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) Ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat ja jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? Eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik))
Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis "Suur Gatsby": Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja
Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis “Suur Gatsby”: Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja
magistritöös (2009) koostatud metoodika. Meetodit kombineeritakse narratiivi-põhise sekkumismetoodikaga (NBLI - Narrative-Based Language Intervention; Swanson, Key jt 2005). Narratiivi-põhine sekkumismetoodika keskendub nii kõne grammatilisele struktuurile kui ka narratiivi sisule ja vormile. Antud metoodika näeb ette, et omandatavaid grammatilisi vorme korratakse võimalikult palju narratiivides. Tekstigrammatika ja lausemallid valitakse antud metoodika puhul lähtuvalt konkreetse lapse probleemidest jutustamisel ning neid õpetatakse kasutama iseseisvas ja Tekstiloomeoskuse õpetamine 33 ümberjutustuses. Antud meetodi eelis on, et see võimaldab tegeleda mitme valdkonnaga samaaegselt (kõne, töömälu, tähelepanu).
Lastekaitsetöö tegijad ning nende hinnangud valdkonna korralduse ja seadusandluse kohta. Küsitlus lastekaitsetöö tegijate seas. Sotsiaalministeerium, 2004. 58. Resolution adopted by the General Assembly. S-27/2. A world fot for children. United Nations, 2002. 59. Riiklikult toetatud õpilaskodu kohad. Haridus-ja teadusministeerium. Kättesaadav: http://www.hm.ee/index.php?0512707. 60. Selg, M, Linno, M. „Ma olen hea ema!“ – lastekaitsetöö klientide eneseesitlus narratiivides. Sotsiaaltöö 6/2009. 61. Soo, K., Ilves, K., Strömpl, J. Laste väärkohtlemise juhtumitest teavitamine ja võrgustikutöö. Lõppraport. Sotsiaalministeerium, 2009. 62. Soo, K. Õiguskaitsetöötajate ja pedagoogide jutustused oma tööst väärkoheldud laste juhtumitega. Ilmunud kogumikus „Narratiivne lähenemine sotsiaaltööuurimuses. Laste väärkohtlemise lood“ (toim Strömpl, J, Selg, M, Linno, M). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 202- 240. 63. Soo, K
annaabi.ee 
