NIMEVAHETUS TAGAJÄRJE- EETIKA (kas ja miks või miks mitte lubada nimevahetust?): Nimevahetust võiks lubada siis, kui Sa lähed sellisesse riiki elama, kus Sinu nimi tähendab sealses keeles midagi kummalist või ebameeldivat ja sealsed inimesed naljatlevad ja naeravad Sinu nime üle. Ei tohiks lubada nimevahetust, kui inimene lihtsalt arvab, et talle ei sobi oma nimi vms, peab olema mõjuv põhjus. Kui korraga tekib tuju, et muudaks nime, siis ka ei ole õigustatud. NORMATIIVNE EHK REEGLI-EETIKA ( Kui inimesele on vanemate poolt nimi antud, siis ei tohiks tegelikult tal olla õigust seda muuta. Vanemad on siiski mõelnud, millise nime nad oma järeltulijale panevad ja ju nende arvates oli see talle sobiv.
Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik Lapsi märkab olümpiakorraldaja Tom. Ta vaatab huviga millega poisid tegelevad. Tom vastutab olümpia ohutuse ja sportlaste tervise eest. TOM: Kuule poisid mis te teete seal? SVEN (kõhklevalt): Eeee……. niisama naudime mere võlusi. ROBIN (juba kindlama hääletooniga): Jah, täna on tõesti ilus ilm!
Õpetajal võib olla vahel halbu päevi, ka temal on perekond ja elu väljaspool kooli. Õpilased peaksid aru saama ja nägema oma õpetajaid ka nendel hetkedel, kus päike ei paista ja taevas on must. Ainult nii on võimalik õppida mõistma, kui on antud võimalus inimeste nõrkustega silmitsi seista. Samamoodi peab andekas juht ja õpetaja aru saama oma õpilastest ja nende vajadustest. Õpetaja peab olema hea kuulaja ja arusaaja. Õpetajad ei ole üldiselt nooruslikud ja naljatlevad. Isegi mitte kõige nooremad õpetajad ei mõista pubekaea mõttelaade ja nende nalju. Aga minu õpetaja Kristi tegi seda. Ta lõi mind oma toreduse ja huumorisoonega pahviks. Temaga võis rääkida kui sõbraga, temalt võis alati küsida, kui midagi vaja oli või kui millestki aru ei saanud. Mõningad õpetajad loovad klassis hirmuõhkkonna ja neilt ei julge keegi midagi küsida, kuigi nad oskavad asju seletada. Teised õpetajad on jälle sellised, kellelt võid sa küsida, kui vaja,
teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1. deminutiivid vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõnad. 2. augmentatiivid suurendussõnad, suurendava tähendusega sõnad. Naljatlevad sõnad annavad humoorika hinnangu ümbritsevale elule. (hirekuningas kass, nõelakuningas rätsepp, eluvesi viin, issanda loomaaed - inimesed) Iroonilised sõnad iroonia väljendavad sõnad. (tuhvlikangelane, debiilmolufon)*teravamad sõnad! Pejoratiivsed sõnad väljendavad negatiivse suhtumist. Tänapäeva eesti keele sõnavara SÕNAVARA STIILILINE JAGUNEMINE. Stiil on suhtlussituatsioonile ja eesmärgile vastav
mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu,
koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele. Lutheri koraal protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja +orel. Lutheril umb 30 koraaliviisi. Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj: 16 saj laienes muusika tarbijate ring tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine. Prantsuse ilmalik laul 16 saj sansoon on pr. Keelene 4 häälne laul, teemaks armastus, loodus, kohati naljatlevad, lõbusad, kiired, mõnikord aga sentimentaalsed ja meloodilised. Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul) Itaalia ilmalikud lauluvormid 16 saj: Frottola rahvalik rütmikas tantsulaul. Esitati õukondades, korduv refrääni osa. Villanella-rahvalik mitmehäälne laul, suur moelaul 16 saj II pool, esitati õukondades. Balletto-populaarne tantsulaul, tavaliselt salmide vahel imelikud silbid(refräänis)
veidi üle 200 aasta. Sõidame taaskord üle Võhandu jõe ning möödume uhkest jalgteest, mis ühendab Väimelat ja Võrut. Väimela on siis see koht, kus asub Võrumaa kutsehariduskeskus. Endine Võru- Tartu maantee on omapärane selle poolest, et tee käib tihti üles- alla ning on auklik, tee ääres on allee. Maastiku poolest oleme tagasi jõudnud Kagu- Eesti lavamaale. Tartu suunas sõites läbime kohtasid nimedega Puskaru, Ihamaru ja Karilatsi. Nende nimedega seoses naljatlevad kohalikud, et kõigepealt on puskar, siis iha ja lõpuks kari lapsi. Vahepeale jääb ka Tilleoru, kus asub Eest maanteemuuseum. Teeme väikese vahepeatuse Palo järve ääres. Bussijuht veel naljatleb, et meil vedas, et suutsime õppejoudu veenda varem lõpetama...Algselt olevat veel plaanis olnud läbida ka Võru ja Antsla linna (Võrut me siiski ka nägime...). Tagasiteel läbime veel Karilatsi, kus asub Põlva talurahvamuuseum ning maastik, mida läbime on Karilatsi mõõnastik
Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab
Väljaannete tiitlites leidub enamasti märge "laulmiseks või mängimiseks", mis viitab suurele varieerimisvõimalusele esituskoosseisudes. Prantsuse Sansoon on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. See oli 16.saj. tuntud suures osas Lääne-Euroopast. Algul oli Sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Enamasti olid need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. Üks kuulsaimaid sansoonizanri heliloojaid on Clement Janequin. Keskajal toimus Euroopas üleminek feodalühiskonnale, kus väga suur võim oli kirikul. Tähtsamaiks raamatuks kuulutati Piibel. Jumalasõna levitamiseks ehitati kõige kaunemaid hooneid kirikuid. Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis laulda kargelt ja ebamaiselt, et luua kujutlus paradiisi inglikoorist. Ideaaliks sai
teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis
potu, kõtu, punnu. Seejuures lisab hellust veel palatalisatsioon. 2. Augmentatiiv ehk suurendussõna on eelmise vastandina suurendava tähendusega sõna (omaduse määr on üle keskmise). Iseloomulikke eesti augmentatiiviliiteid on -kas: jumikas, jurakas, jõmakas, kolakas, kõmakas, käntsakas, pirakas. Augmentatiivsust on juba tuletustüves, liide toonitab seda veelgi. 3. Humoorika hinnangu annavad ümbritsevale elule naljatlevad sõnad, nt hiirekuningas `kass', kaeramootor `hobune', juukseädal `lühike juus',jänesetäkk `isajänes', lustikummut `kaasaskantav raadio, makk vms', nõelakuningas `rätsep', eluvesi või elutilgake `viin', prillipapa `prillikandja',pa rdonks `vabandust', issanda loomaaed `inimesed', kondiaur `lihasejõud', tigupost `harilik post vastandina elektronpostile'. 4. Iroonilistes sõnades peitub aga juba terav või mahendatud pilge,
teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. chanson prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. 2.4.2. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, tema elu oli jagatud peamiselt Cambrai (Burgundias) ja Itaalia linnade vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud ligi 200 teost, nende hulgas 8 missatsüklit. On suutnud oma muus.s prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...).
Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal. Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas, ent samas suudavad naljatlevad noored sõdurid positiivsust üleval hoida. Just noored sõdurid, kuna enamus neist on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks puhkust saanud. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta viimaks pääsu koju. Õhinaga ootab Graeber koju jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist
annaabi.ee 
