· Koolitaja: Eha Vallner LIIMID ERIALANE KEEMIA Liimimise eelised · Saab ühendada erinevaid materjale · Saab ühendada suure pinnaga materjale · Tööprotsess lihtne · Suhteliselt odav · Kiire Liimühenduse puudused · Kõiki materjale pole võimalik hästi liimida · Tundlikud kõrge temperatuuri suhtes · Tundlikud lahustite suhtes · Vananevad valguse ja õhu toimel Kuidas saada korralikku liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister
olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised.
külge jms. Detailide ühendamiseks kasutatakse ju ka neetimist, õmblemist, kruvimist jm kuid sageli ei saa neid iga materjali puhul rakendada. Ka nõuavad need tihti keerulist aparatuuri. Liimimine on teostatav ka toatemperatuuril ning pindade lihtsa ettevalmistamisega. Liimühenduste puuduseks võib olla liimi kuivamise aeg, materjali ja liimi sobimatus, temperatuuritundlikkus, nõrk vastuseis lahustitele. Liimitav pind Liim peab nakkuma liimitava pinnaga, selle eeltingimuseks on märgumine. Märgumise järgi eristatakse hüdrofiilseid (klass, metall, tselluloos, valgulised tooted) ja hüdrofoobseid (sünteetilised plastikud) aineid. Hüdrofiilsel pinnal valgub vesi õhukese kilena laiali, hüdrofoobselt veereb tilkadena maha. Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna ei nakku, hüdrofoobsed liimid aga nakkuvad nn mustusega.
Kõige lihtsam on sellist liimi valmistada nii, et liimi sisse lisatakse võrdlemisi suur hulk metallipulbrit, nii et metalli kübemed puutuvad liimis üksteisega kokku. Meditsiinis on juba mõnda aega proovitud mitmesuguste elundite ,,remontimisel" õmbluste ja muude traditsiooniliste kirurgiliste võtete asemel kasutada liimimist. Eriti huvipakkuv on see siseelundite rebendite, aga ka luumurdude ravil, kuna liimimine kahjustab neid elundeid kõige vähem. Sellised liimid peavad hästi nakkuma elavate kudedega, ei tohi olla mürgised ning peavad organismis pikkamööda imenema, kui nad on oma töö teinud ja vigastus paranenud. Mõned kiiresti kõvenevad liimid küllastatakse rõhu all gaasiga või lisatakse liimi koostisse mõnda gaasitekitajat, mille lagunedes liimi kõvenemise ajal eraldub gaas. Liimikiht saadakse 4 sellisel juhul vahtplastitaoline
nailon) ning termoreaktiivsed on ruumilise struktuuriga (polüestrid, fenüülformaldehüüdvaigud, epoksiidvaigud jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel kergesti voolavateks ning enamus lahustub hästi orgaanilistes solventides. Termoreaktiivsed polümeerid ei sula kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu. Pinnakatete põhiomadused. Pinnakatted peavad sarnaselt liimidega hästi nakkuma aluspinnaga, tugevad ja vastupidavad, algul vedelad, pärast kõvenevad. Värvid peavad moodustavama pinnal orgaanilise kelme. Välispind peab olema sile, läikiv või matt, värviline või läbipaistev, kulumiskindel. Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus). Tugevus. Kui värvkate praguneb, kaob kaitsev mõju ära. Kõvadus ja sitkus
metallpinna eeltöötlus erineb täielikult puitpinna eeltöötlusest. Väga oluline on teada, kas pinda on varem töödeldud ning mil viisil seda on tehtud. Üldist Kõigil viimistlustöö etappidel, ka värvimisel, on omad eesmärgid. Need võivad olla näiteks kaitse kulumise või korrosiooni eest. Iga maaler peaks enne tööleasumist tegema oma tööpaigal põhjaliku ülevaatuse, et töö lõpptulemus oleks võimalikult hea. Värvikiht peaks nakkuma aluspinna külge võimalikult tugevasti. Seepärast tuleks teha kõik selleks, et aluspinna nakkevõimet parandada. Hoolikalt tehtud eeltöötlus on kogu värvimisprotsessi tähtsaim etapp. Värvi vastupidavusaeg hästi eeltöödeldud pinnal on mitu korda pikem, kui halvasti eeltöödeldud pinnal. Soolade eemaldamine Värvimata metallpindadel esineb roostetamist soodustavaid soolasid, nt. kloriide ja sulfaate. Need tekitavad nn
(spotlighted) (spotlighted) 203. spread spread spread levima; laotama, levitama 204. spring sprang / sprung sprung hüppama, kargama; tärkama, puhkema 205. stand stood stood seisma; üles tõusma; püsima, jääma 206. steal stole stolen varastama 207. stick stuck stuck kleepuma, nakkuma 208. sting stung stung nõelama; kõrvetama, salvama 209. stink stank stunk haisema, lehkama 210. strew strewed strewn (strewed) puistama, laiali puistama; üle puistama (millegagi with) 211. stride strode stridden/strode (pikil sammel) sammuma; (millestki) üle (või läbi) astuma 212
kihiga (~90% H2O), vesi eraldatakse, mass tiheneb, kuivatatakse kuumade rullide vahel, pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit. Kulumiskindel ning teise paksusega on rahapaber. Väävelhappe abil tehakse pärgamendi paberit, mis ei lase vett ega rasva läbi. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Pilet 3
Sideaine 3. Abrasiivmaterjal 9 Alusmaterjaliks võib olla: · Paber (harilik või veekindel) · Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) · Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina · Sideaine seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge · Sideaine on looduslik või sünteetiline liim · Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? · Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas · Eelis lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti · Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. · Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul,
3. Abrasiivmaterjal 9 Alusmaterjaliks võib olla: • Paber (harilik või veekindel) • Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) • Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina • Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge • Sideaine on looduslik või sünteetiline liim • Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? • Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas • Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti • Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. • Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul,
pindadel plastsest mahukahanemisest põhjustatud pragunemist, tuleb ajutuse hooldusega alustada juba enne viimistlemist.. Hooldeperioodi kestus sõltub betooni omaduste arengust pinnatsoonis. Betooni hooldeperioodi minimaalne pikkus sõltub kivistumiskiirusest, pinna temperatuurist ja ettenähtud survetugevusest hooldeperioodi lõpuks, mis on esitatud tabelis 4. Hooldeainete kasutamine töövuukidel, töödeldavatel pindadel või pindadel, mis peavad teiste materjalidega nakkuma, on lubatud ainult juhul, kui need enne järgmist tööoperatsiooni täielikult eemaldatakse või on tõestatud nende kahjutus. Pindadel, mille viimistlusele esitatakse erinõudeid, tohib hooldeaineid kasutada ainult siis, kui see on projektdokumen- tatsioonis lubatud. Tabel 4. Minimaalne hooldeperioodi kestus päevades sõltuvalt nõutavast normtugevusest 1) Minimaalne hooldeperiood, kui ettenähtud survetugevus hooldeperioodi lõpuks on 50% normtugevusest
vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...1000 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised.
Alusmaterjal Sideaine Abrasiivmaterjal Alusmaterjalik võib olla Paber (harilik või veekindel) Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbirina Sideaine – seob abrasiivi osakesed alumaterjali külge Sideaine on looduslik või sünteetiline liim Nõuded sideainele : Piisavalt aleastne Termiliselt püsiv Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : Rullina täislaiuses Rullina laius lõigatud Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) Lihvpatjadena Lehed ja kettad el
annaabi.ee 
