SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464
3. Dominantsed tunnused põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad.
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega
Kümne- ja seitsmevõistlus on mõlemad jaotatud kahe päeva peale. KÜMNEVÕISTLUS KÜMNEVÕISTLUSEST ÜLDISELT Kümnevõistlusel võisteldakse kümnel kergejõustikualal. Võistlusi peetakse kahel järjestikusel päeval ning võitjad selgitatakse välja kõikide alade kombineeritud tulemuste järgi. Tulemusi hinnatakse igal alal punktisüsteemi järgi, mitte koha järgi, mis saavutati. Kümnevõistlus on ala, mil võistlevad meessportlased naissportlased võtavad osa seitsmevõistlusest. Hetkel kuulub maailma rekord kümnevõistlusel Tsehhi sportlasele Roman Sebrlele, kes saavutas selle 2001. aastal 26.-27. Mail Götzises. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Kümnevõistlus pärineb Vana-Kreeka olümpiamängudel olnud viievõistlusest (pentathlon). Sel ajal olid võistlusaladeks kaugushüpe, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus. Arvatavasti pärineb see 708 BC aasta mängudest ning sai populaarseks läbi sajandite. 18. sajandil hakkas
· Veemotosport Võistlused spordialade kaupa · Golf · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Kriket · Kroket · Köievedu · Laskmine · Peloota · Polo · Purjetamine · Ragbi · Ratsutamine · Sõudmine · Ujumine · Tennis · Veepall · Vehklemine · Vibulaskmine · Võimlemine Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Kriket on ainult 1900 aasta olümpiamängude kavas olnud. Olümpial peetud matsh kestis vaid kaks päeva ning praegune Olümpiamängude võitja Inglismaa on seda siiani. Uusaja olümpiamängudel oli ratsutamine esmakordselt kavas just 1900 Pariisis. Kaval oli takistusssõit, kõrgus- ja kaugushüpe. Kahjuks on meie päevini säilinud ainult osalised andmed tagajärgedest. Poloturniiri kolme osavõtjamaa vahel peetakse mitteametlikuks. Rootslased olid need, kes V olümpiamängudel 1912
vahetult pärast finisit. 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 100 MEETRI TÕKKEJOOKS 100 m tõkkejooks on kergejõustiku ala, mida enamasti viljelevad naissportlased. Meestel on lähedane ala 110 m tõkkejooks. Sisekergejõustikus võistlevad nii mehed kui naised 60 meetri distantsil. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 meetri jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. KROSSIJOOKS
Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago
Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks;
olümpiavõitjad/ 348-30.03.06: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id- =884&c_tpl=1019 (18.02.2010) Eesti Päevalehe kodulehekülg. Kristina Smigun-Vähi võitis Vancouveris hõbemedali!: http://www.epl.ee/artikkel/488007 (21.02.2010) Eesti Päevalehe kodulehekülg. Pöidlad pihku: Kristina Smigun-Vähi asub täna medalijahile!: http://www.epl.ee/artikkel/487962 (21.02.2010) Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg. Eesti parimateks valitud mees- ja naissportlased, võistkonnad ja treenerid 1955-2009: http://www.eok.ee/sportlased/eesti_parimateks_vali- tud/eesti_parimateks_valitud (22.02.2010) Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg. Torino 2006. Olümpiavõitjate vastuvõtt Tallinnas Vabaduse väljakul: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006 (22.02.2010) Eesti Päevalehe kodulehekülg. Anatoli Smigun: Kristina võiks minu poolest jätkata Sotsi olümpiani: http://www.epl.ee/artikkel/488110 (20.02.2010) Eesti Vabariigi presidendi kodulehekülg
kehakaalu alandamisest "Sportlase triaadi" kolmas liige - osteoporoos · Luukoe hõrenemine, luude pooristumine, nende massi vähenemine, mille tagajärjel muutuvad hapraks ja kergesti murduvateks · Viimastel aastael esineb üha enam noorematel · Seos amenorröaga, sest langeb östrogeenide produktsioon · Eriti ohtlik on amenorröa teke teismelise eas, sest sisi võib kaasneda luukoe hõrenemine Osteoporoosi soodustab kaltsiumivaegus · Just naissportlased saavad toiduga sageli vähem kaltsiumi kui vajalik, põhjustatuna väiksemast toidukogusest · Meestel esineb seda harvem · Naised ei tohi üle toituda, vaid kasutada enam kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid · Segatoidus on kaltsiumi enam piimas ja piimatoodetes 60-75%, kuid ka kalas ja kalakonservides Treeneri kohustused toitumishäirete korral · Ei tohi ületähtsustada kehakaaalu probleemi · Aidata tervisliku toitumise alaste nõuannetega
hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk amenorröa (Amenorröa all mõistetakse menstruatsiooni puudumist naistel selles eas, kus see normaalselt peaks esinema, ja juhul, kui selle puudumine ei ole seotud rasedusega) tekkimiseks. Rasvkoe osakaalu alumist piiri, millest alates amenorröa tekkimise oht märgatavalt suureneb, ei ole õnnestunud täpselt määratleda, kuid see on tõenäoliselt individuaalne ja võib olla vahemikus 12–17%
annaabi.ee 
