metallrõngastest. Et rõngasrüüs mitte ülekuumeneda, tõmmati sellele peale pikk valge mantel, millel oli ordu embleem. Kaitserüüde areng Kuna rõngasrüü ei andnud päris tõhusat kaitset, (tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooleotsad tungisid aga tihti rõngaste vahelt läbi) siis hakati 13.saj teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Aga hiljem kinnitati neid nahkvesti siseküljele, kuna leiti, et nii on mõtekam. Nii tekkis plaatvest. Kaitserüüde areng Aga üksnes ülekeha rüü ei kaitsnud keha täielikult. Tugev löök näiteks liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Et selle eest kaitsta, hakati kasutama põlve- ja küünarnukikaitseid . Kaitserüüde areng Samal ajal ründerelvade areng nõudis jõudsalt kaitserüüde arengut. Nüüd kaeti kõik need kehaosad, mis olid muidu kaitseta.
läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoomis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle kaitserüüd ja seni katmata kehaosade varjamiseks lisati raudplaate ja plaatvesti asendas rüütli ülakeha eestpooslt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng
kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks olid majapidamise juures veel laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega ja karjakasvatusega. Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad. 5.. Selgita mõisted:
kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks olid majapidamise juures veel laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega ja karjakasvatusega. Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad. 5.. Selgita mõisted:
10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad? Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene leetopissid, kuid siiski palju teadaolevat on leitud maapõuest arheoloogiliste kaevamiste käigus. 11. Kirjelda 12.saj. eestlaste eluolu elamu, riietus, tegevusalad. Eestlased olid suhtelised pikakasvulised ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest valmistatud ja mehed kandsid nahkvesti. Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid ehted, näiteks rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks oli majapidamise juures mitmed hooned laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega (rukis) ja karjakasvandusega. Naised tegelesid ka käsitööga näiteks kootud vaibad
Reiekaitse kattis rüütli reit ainult pealtpool ja välisküljelt, sest oht reie tagaosast haavata saada oli väike. Säärekaitse oli ühendatud rihmadega seestpoolt takistamaks vaenlase mõõgal rihmuläbi raiuda. Kürass (prants.keeles cuir, eesti keeles nahk) oli turvis, mis kattis peamist osa kehast. Kuni XIV sajandini kandis suurem osa rüütleid rõngassärki ehk hauberit. XII sajandi alguses lisasid osad rüütlid selle peale nahkvesti, rinna ja selja kaitseks. XIV sajandil võeti kasutusele vammus, mis oli voodertatud metallplaatidega, sellest arenes välja ühes tükis rinnaplaat. XV sajandi alguseks kanti juba katmata plaatturvistikku, mida hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. Ka terast töödeldi vastvalt moele, näiteks gooti stiilis olid terasplaadid töödeldud lainelisteks ehk rihvitud. Vastase parimaks märklauaks olid rüütli õlad, nii sai rüütli kergelt hobuse seljast
välja. Eestis leiti Otepäält (st. olid jah tuntud), fragment, kokku 18 plaati, kõik plaadid polnud täielikult säilunud. 3. Millal hakati kasutama nn rinnakilpe ehk rinnaplaate? Nende leiud Eestis? 1350. alates kujunesid välja järk-järgult suured rinnakilbid. Leitud neid on vähe, Otepäält 3 ja Poolast 1. 4. Mida kujutasid endast brigantiinid? Millal need tulid kasutusele? Brigantiin on tehtud raudplaadiribadest, kus ühel küljel on needid, needitud kas samet- või nahkvesti siseküljele, välja paistavad ainult needid. Ribad on üpris õhukesed, 1mm paksused, samas katavad topelt, st iga plaat katab teist plaati poole peale, seega tugevus ja vastupidavus nooltele on tõenäoliselt parem kui eelnevatel. Üleüldse kogu turviste areng toimus kaugrelvade vastu. Ilmselt hakkasid brigantiinid välja arenema 14. sajandi viimasel veerandil. 5. Kuidas arendati ambe 13. 16. sajandil? Ammud arenesid sünkroonis kaitserelvastusega tuli parem
Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima
aastal Otepäält. 1.2 Kaitserelvastus Turvised olid samuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Nagu eelpool mainitud oli XIV sajandiks välja arenenud plaatrüü ja sama sajandi alguses kujunes välja plaatvest, mis oli valdavaks kaitserüüks järgnevad seitse-kaheksakümmend aastat.Üksikuid kehaosasid hakati plaatidega katma juba XIII sajandil. Plaatrüü puhul kinnitati valdavalt neljakandilised plaadikesed igat nurka pidi neetidega nahkvesti siseküljele. Nahkvestidel olid tavaliselt rüütli suguvõsa tunnused XIV saj. kolmandal veerandil hakkasid turvised jällegi muutuma. Kuna osava löögiga võis tabada täpselt kahe plaadi vahele, needid purustada ja vastase tappa, siis hakati väikeste plaatide asemel kasutama suuremaid, mis kujunesid kogu rinda katvaks rinnakilpideks või siis hakati väiksemaid plaate katma kahekordselt Rinnakilbid kinnitati ilmselt pannaldega seljakaitse külge õlgade ja külgede pealt. Kõhuosa
läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati neile veel peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoopis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Kaspar Kuldkepp 8 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku
· Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad · Rõngasrüü ei pakkunud päris tugevat kaitset, tugevama löögiga võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooled tungisid sellest läbi. · Raudplaadid täiendavaks kaitseks, algselt mantli siseküljel. Arenes välja plaatvest- nahkvesti siseküljel. Kaitseks panid peale põlve- ja küünarnukikaitsed ning paremini võitlemiseks kahekäemõõgad, sõjakirved, sõjavasarad, sõjanuiad. · Arenesid laskerelvad, eriti amb. · Tulirelvad 14.saj algul, algselt meenutasid väliselt kolbi või vaasi, üritati lasta nooli. Peagi aga areneti edasi suurtükkide ja püssideni. 15.sajandi alguses lisati katmata kehaosade varjamiseks raudplaate täisraudrüü.
VIIKINGID Riietus Nagu enamik inimesi sel ajal Euroopas, nii kasutasid ka viikingid riiete valmistamiseks peamiselt oma lammaste villa. Viikingid kandsid ka linaseid riideid. Lina kasvatati ise. Naised kudusid linast riide. See värviti mineraalide ja taimedega punaseks, roheliseks, pruuniks, kollaseks või siniseks. Meeste alusriieteks olid pikk villane särk ja pikad lapitud püksid, mida hoidis üleval vöö või kotinöör. Pealisriietena kanti varrukatega nahkvesti või kolmveerandpikkusega, peaaegu põlvini vöötatud jakki. Jalas kandsid mehed sokke ja pehmeid nahkkingi või pikkade säärtega nahksaapaid. Lahingus kandsid sõdurid raudkiivrit ja rõngassärki. Naised kandsid pikka linast kleiti. See võis olla pleegitatud. Kleidi peal kandsid naised pikka villast tuunikat
annaabi.ee 
