Mootori soojenemisel hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avab klapi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Radiaator on tavaliselt auto eesotsas, et sõidu ajal tekkiv õhuvool aitaks mootorit jahutada. Enamasti jääb tekkinud õhuvool väheseks, et hoida mootorit normaalsel temperatuuril. Puudujäägi korvamiseks kasutatakse ventilaatoreid. 3. Erinevad kütused 3.1 Bensiin on värvitu, voolav ja ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiin on naftasaadus mis koosenb mitmesugustest süsivenikest ja põleb aurustunud olekus. Bensiini tihedus on 680 -780 kg/m3 . Koostis sõltub töötlemise viisist ja lähtenaftast. Mootori käivituvuse huvied on oluline, et aurustumine algaks parajalt madalal temperatuuril. Tähtsaim bensiinile esitatav nõue on detonatsioonikindlus. Harilikul põlemisel liigub bensiinileek kiirusega mõnikümmens meetrit sekundis, kusjuures rõhk silindris muutub sujuvalt. Detonatsiooni korral on aga tegemist
Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega, süüteseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv võlli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pöörlemisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on kaks tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikut saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni tõnga märgini uuritava kütusega, mille temperatuur on 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse peasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga eelnevalt niisutades; leek reguleeritakse ligikaudu kerakujuliseks. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temperatuur tõuseks kiirusega 5...6 K/min
seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on 2 tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikud saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi või elektrimootoriga. Tiivikute pöörlemiskiirus peab olema 45...75 pööret minutis. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni rõnga märgini uuritava kütusega, mille temp. On 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse pesasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga niisutades. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temp. Algul tõuseks kiirusega 5...6 K/min, seejärel aga, kui temp on tõusnud 30K alla oodatavat süttimistemp.-i, kiirusega 2 K/min
On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu, rull. Pilet 12. 1. Toitesüsteem Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara. Koosneb: bensiinipump, voolik, karburaator, filter, tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak. Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur
riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores
riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena 5 kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab
Nafta Naftast üldiselt ja leiukohtade tõenäosus Eestis Naftasaadused. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena ei tule kõne alla, väljaarvatud üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline
Veel asuvad tööstusettevõtted ka suuremate (sadama)linnade lähedal (Rooma, Napoli, Palermo, Bari), sest seal on head ekspordi võimalused. Enamasti asuvad ettevõtted ikkagi seal, kus on tarbijaid. ENE 4 lk 10 Tööstustoodete eksport ja import: · Ekspordib: 1. masinaehitustoodangut 4. kemikaale 2. tekstiili 5. metalle 3. rõivaid ja jalatseid 6. naftasaadus Geograafia Entsüklopeedia lk 228 · Impordib: 1. masinaid ja 3. toiduaineid transpordiva 4. metalle -hendeid 5. naftat 2. kemikaale 6. maagaas Geograafia Entsüklopeedia lk 228 Masinatööstuse arengu iseloomustus:
Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen. Süsivesinikud vees ei lahustu. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad - nad ei märgu
2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei õigusta. On odavam kui bensiin.
kes kannatavad müra tõttu unehäirete all või mürast tingitud muude häirete all. 3) Vedelad kütused Nafta ja naftasaadused Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinudmaakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul.Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrvalmitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis.On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena eitule kõne alla, v. a üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusegaenergiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid tedakasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistesseadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamineon keeruline
Asfaldisegusid paigaldatakse laoturi abil ühtlase laiuse ja paksuse kihina. Vajalik segu temperatuur sõltub segu liigist (kuum, soe või külm segu). Asfaldisegu transporditakse paigalduskohale kallurautodega. Segu ei tohi transportimisel liialt jahtuda. Seega ei tohi transportimise koht olla liiga kaugel. Auto veokast tuleb katta mingi vedeliku kihiga, mis takistab kleepuvust. 181 Selleks sobib vedelam naftasaadus, seebivesi jne. Enne asfaldisegu laotamist tuleb aluskiht üle kruntida vedelama bituumeniga. See tagab korraliku nakke aluskihiga. Värsket aluskihti pole vaja kruntida. Peale segu laotamist tuleb see kohe tihendada. Eeltihendus toimub laoturi vibroplaadiga. Lõplik tihendamine toimub rullimisega. Rullimine mõjub 6 – 10 cm sügavusele. Värskelt rullitud teekattele kohe sõita ei tohi. 13.11. Pindamine Pindamine tähendab vana kulunud teekatte katmist bituumeni ja killustiku
annaabi.ee 
