Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et aktsiaseltsi territooriumile Mäealuse tänaval oli ladustatud pealt lahtised vanaõli mahutid, autosillad, lekkivad traktorid, vanaõli sisaldavad katmata ämbrid ja vaadid. Maapind oli naftaproduktidega reostunud ning määrdeõlide hoiukohal lekkis mahutitest õli otse pinnasele. Aktsiaselts rikkus ka teisi ohtlike jäätmete käitluse eritingimusi, sest tema territooriumil asuvates olmejäätmete konteinerites olid tavajäätmed segatud ohtlike jäätmetega. Ohtlike jäätmete pakendeid ei olnud nõuetekohaselt märgistatud. Lisaks sellele ei olnud aktsiaselts Harjumaa Keskkonnateenistusele esitanud jäätmearuannet eelmise aasta kohta. Milliseid seaduse punkte rikuti?
8 ha raadiuses täiesti reostatuks. Reostuskeskmes olev tugev pinnasereostus tagab püsiva põhjavee reostuse naftasaadustega. pinnase puhastustöödena põletati ära kõik naftasaadused ning reostatud pinnas viidi veoautodega minema, et alustada bioremedatsiooni. Huvitava faktina tooksin välja, et veoauto konteinerisse tõsteti 695 m3 pinnast, kuid lisanditega oli konteineri mahuks 1200 m3. Sauga lennuväli asub Pärnu lähedal, 731 ha maa-alal, millest 12,1 ha maad on reostunud naftaproduktidega. Tänu reostust takistavatale geoloogilistele ja hüdrogeoloogilistele teguritele, pole see kaugele levinud, kuid on juhtunud paar suuremat leket, millekäigus naftajäätmed on sattunud Pärnu jõkke ning mis omakorda on pälvinud üldsuse tähelepanu. Sauga lennuvälja uurimistööde käigus leiti ligi 100 reostusobjekti, umb. 180 reostuskoldega. Raua ja terasemurruga reostatud pindala oli kokku 46 800 m2, lisaks leiti hiljem veel 14 kohast kokku 140t jäätmeid
Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku
erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu(33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V., ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes" , 2002, lk. 25.) Pinnas ja jääkreostus Saastatud pinnas muutus eriti akuutseks seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Pinnase saastumist põhjustavad:
Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata, küll aga klooritakse seda mõnedes asulates( peamiselt Põha- ja Lääne- Eestis), kus esineb mikroobset saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem. Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile epamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati flouri kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus. Mitmete piirkondade on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaslet võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: 1)mürgised ained- arseen, elavhõbe, kaadium,kroom,plii ja tsüaniidi. 2) laialt levinud tervisele kahjulik aidnes: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen. 3)vee
Piirkond on samaaegselt oluline põllumajanduspiirkonna ja veekaitsealana. Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Tähtis on meeles pidada, et põhjaveevaru kujuneb veelahkmealadel, mitte soodes ja märgaladel. Käesoleva sajandi alguseks paranes oluliselt põhjavee kvaliteet Pandivere kõrgustikul põllumajandustootmise vähenemise tõttu, mis nüüd on piirkonniti uuesti halvenemas. Põhjavesi on senini naftaproduktidega reostunud Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses esineb mikrobioloogilist reostust. Põhjavees on leitud taimekaitsevahendeid. Kuni kõik jääkreostuskolded ja vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, püsib endiselt reaalne oht põhjavee reostumiseks ohtlike ainetega. Pandivere põhjavee kaitseks on püütud rakendada erinevaid õiguslikke abinõusid, moodustatud on: Pandivere Riiklik Veekaitseala (1988), Pandivere põhjavee alamvesikond
Üldises plaanis täitsin töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgid. Samas oli teema kohta just inglisekeelses võrgus tohutult materjali ja suurema ajaressursi korral oleksin soovinud teemat põhjalikumalt käsitleda. Üks huvitavamaid asjaolusid plastikute kohta on ehk see, et enamik tuntumaist plastmassidest on avastatud poolkogemata või suisa juhuslikult. Kuigi plastikud on tänapäeval praktiliselt asendamatud, ei maksa unustada, et tegemist on tänasel päeval enamasti naftaproduktidega ning nafta on taastumatu loodusvara. Kas nafta põletamine automootorites on mõistlik, arvestades, et keemiatööstuses leiab ta kasutust ravimitest ja kosmeetikast kodumasinate ja skafandriteni välja? 21 Kasutatud allikad [1] Talvik, A.T. Orgaaniline keemia. 1996. [2] Liddell, H. G.; Scott, R. A Greek-English Lexicon. Oxford. Clarendon Press. 1940. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D
(SA) · Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata, küll aga klooritakse seda mõnedes asulates (peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis), kus esineb mikroobest saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem · Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus · Mitmetes piirkondades on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. · Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: · mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen
linn. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks pole piisavad. Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata üldiselt väga eriliselt. Joogivee probleemid: Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standarditele peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus Mitmetest piirkondadest on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega Vees sisalduvate ainete jaotus olmevee kvaliteedinõuete kohaselt: Mürgised ained - elavhõbe, kroom, plii, arseen jne Laialt levinud tervisele kahjulikud ianed - alumiinium, boor, nikkel, nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne..
Veeäratussüsteem on lisaks kuivendus-süsteemidele reisilaevadel Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteemi Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega. Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi. Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL. Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri. Separaator puhastab vähemalt 15 ppM. ,,Naftaraamat" Pilsiveesüsteem; . 1- ; 2- 2- ; 3- 3- ; 4- 4- 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid Eluotstarbesüsteemid
Veeärastussüsteemid on lisaks kuivendus-süsteemidele reisilaevadel Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteem Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Separaator puhastab vähemalt 15 ppM ,,Naftaraamat Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning
ei hõlma ülalloetletud kategooriad (!). On loobutud asja kasutamisest: kas üldse või esialgsel eesmärgil või on tekkinud paus asja kasutuse jätkuvuses. Korduvkasutus jäätmekäitlus, eelnev toiming käitlusele on. Arvestades mitmekesisust, mida mõiste peab hõlmama, on paratamatu, et iga definitsioon on ühtlasi ebamäärane. Jäätmed on vallasasjad, neile kohald kinnisasjade kohta sätestatut, AGA: naftaproduktidega saast väljakaevamata pinnas = jäätmed. Euroopa kohus: 1) mõistet tuleks tõlgend laialt 2) kksõbraliku ja ohutu taaskasut võimalikkus ei välista asja kuulumist jäätmete hulka 3) tuleb erist tööstuslikku töötlemist ja jäätmete taaskasutamist, ükskõik kui raske see ka poleks 4) tootmisprotsessi jääk, mille taaskasutamine ilma eelneva töötluseta on võimalik ja kindel, ning kui sellega kaasneb rahaline kasu, ei ole
annaabi.ee 
