konstrueeriti toruahjud. Aastast 1912 hakati USAs rakendama nafta termilist ja aastast 1936 katalüütilist krakkimist. KÜTUSTE KASUTAMINE NAFTAGAAS Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. VEDELGAAS Vedelgaas koonseb propaanist ja butaanidest. Vedelgaasi kasutatakse tööstuses, ehituses ja põllumajanduses. Vähesel määral ka mootorikütusena. MOOTORIBENSIIN Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma: auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega
soojenemist. *Aurustunud 150kraadi juures- E150-vastavalt Euroopa standardile EN228 peab 150 kraadi juures aurusumis% olema vähemalt 75mahu%. Ainult 25mahu% mootoribensiinist võib olla keemisulatusega 150...210 kraadi. *90mahu% aurustunud-t90 aurustunud 180 kraadi juures- määratlevad mootoribensiini raskesti aurustuva jäägi olemasolu mootoribensiinis. Mida madalamad need temperatuurid on seda täielikumalt mootoribensiin aurustub, seda väiksem on mootoribensiini kulu ning mootori detailide kulumine. *Keemise lõpp-tl- see piiritleb ära mootoribensiini kõige raskemini lenduva osise. Teda on vaja normida aurustamise kindlustamiseks madala välistemperatuuri puhul. *Jääk-see võib olla Eestis EVS- EN 228 järgi max. 2mahu% aurustumata osa mootoribensiinist, mis jääb kolbi. *Kaod-väike osa (1--2%) võib destilleerimisel kaduma minna. Kadude suurus
Ohtlike ettevõtete arvu vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord lisa 1 muudatus, mille tulemusel suurendati ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide vedelate naftasaaduste nagu mootoribensiin ja toorbensiin (ligroiin) ohtlikkuse alammäära ohtlikule ettevõttele 10 tonnilt 100 tonnini. Kasutatud materjal 1. Anu Kuusk loengu nr 12 konspekt ,,Hädaolukorra lahendamine ja kriisireguleerimine. Maakonna, valla ja linna riskianalüüs" 2. Tallinna hädaolukorra riskianalüüs, Thora 2012, http://www.tallinn.ee/g6793s67175 3. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.tallinn.ee/g3566s69451 4. Maa-ameti Geoportaal, http://xgis
annaabi.ee 
