selleks ,et igal noorel oleks oma koht omasuguste juures. Nad saavad käia koos kinos, kontsertidel, linnas , parkides jne. Noortel on rohkem tegevust, nad on aktiivsemad ja samas ka õnnelikumad . Sõpruskondadel on vahel lahkhelisi , kuid enamasti on nad tülideta . Noored , kes kuuluvad sõpruskonda on kindlasti õnnelikumad , sest nad ei pea veetma aega üksinda. Sõpruskonnad koosened väga headest sõpradest. Rääkides tüdrukute sõpruskondadest, nad naervad ja lõbutsevad koos. Räägivad juttu , klatsivad ja teevad filmiõhtuid. Oma kogemuse puhul , teades , et ma ka kuulun kuhugi, on mul palju kindlam tunne , ma saan oma muredest rääkida enda sõpradele , kes mind alati aitvad. Ma saan teha nalja või ise teise nalja üle naerda nii , et kõht kõveras. Sõpruskonnad on väga positiivse auraga. Nad aitava noorel igapäeva elus toime tulla oma murede ja rõõmudega. Aitäh , tähelepanu eest, ja tänan teid , et te kuulasite mind,
Väljaku keskel on Dionysose altar. Selle väljaku taga oli ilusate arhitektuuriliste kaunistustega ja minu poolt on näha ka selle taga harjutavaid näitlejaid ja nende ruume. Imestunult vaatan ma kuidas orjad korrigeerivad keerukaid lavamehhanisme, eriti jääb silma üks suur tõsteseadeldis. Paistis veel ka ratastega poodium, millel igasugused erinevad seadmed, millega arvatavasti tehakse helisid. Minust mööduvad inimesed, kes naervad minu imestunud nägu ja lahti vajunud suud. Näinud seda kõike tahan ma veel rohkem etendust näha, näen sissepääsu, seal ees seisavad turvama pandud mehed, mõtlen, et kas proovida sealt sisse saada. No küsida võib kõike. Seisan järjekorras ja jõudes sissepääsuni küsitakse mult pileti raha, mida mul muidugi pole, seda ma ka ausa mehena vastasin. Kaks minu ees seisvat turvavat meest naervad, üks ütleb teisele: ,, Näed, jälle üks hulkur, pane linna arvele"
kanep, amfetamiin, või siis kokaiin. Tihedamini manustatakse kanepit, seda suitsetades, kuna kuuldavasti on see kõige ,,süütum" narkootilineaine, peale seda muutub inimeste käitumine (kes seda manustasid, ehk siis suitsetasid), väga rahulikuks, hakkavad kihistama, mõne ajapärast tekib neil suur nälg ja lõppeb see magama minemisega, ei midagi vägivaldset ega häirivat kui kedagi just lõbusad ja naervad inimesed ei sega. Kuid kui nõmetakse ninast sisse amfetamiini on jutt hoopis teine, inimesed muutuvad väga energiliseks, räägivad väga palju seosetut juttu, tammuvad ringi, otsivad endale tegevust näiteks hakkavad pidudel koristama. Need kes on amfetamiini manustanud ei saa und ja on selle aine tõttu öö läbi üleval ja kui lõpuks magama saavad, magavad tihtipeale 12-24 tundi järjest. Paar korda olen ka juures olnud kui on näiteks, peegli pealt kokaiini triipe tehtud-
galerii). Peredviznikutest kunstnikud armastasid kujutada rahva elu, st tehti olustikumaale. Maali juures oli tähtsaim selle jutustav sisu, mitte värvid ega maali ,,ilu". Nimekaim vene realist on * Ilja Repin (1844-1930). Ta on maalinud nii ajaloo- kui oma kaasaja-ainelisi töid, portreid jm. Kohati ta isegi liigselt rõhutab maali jutustavat külge. Kuulsamad tööd: ,,Zaporoozlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" kasakate elu, ilmekad (naervad) näod ,,Burlakid Volgal" kujutab ränka tööd laevade inimjõul vastuvoolu vedamine tegevaid töölisi. Rõhutab meeste vaeva, kurnatust, kannatust. Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik! ,,Ristikäik Kurski kubermangus" läbilõige kirevast vene ühiskonnast ,,Ivan Groznõi ja ta poeg" hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga Kuulsad on portreed vene kirjanikest ja heliloojatest (Tolstoi, Mussorgski jt). Teine kuulus vene realist * Vassili Surikov (1848-1916)
Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA- mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid. · Indias läbi viidud uuringust selgus, et iga päev kolleegidega vähemalt 15 minutit naervad inimesed on tööl teistest efektiivsemad. Veel näitas uuring,et et naeruklubis osalenud töötajatel vähenesid südamerütmi häired, alanes kõrge vererõhk ja kortisooli tase veres. · Stress mõjub töövõimekusele halvasti, naer vähendab stressi ja seetõttu tõuseb ka tööliste efektiivsus. · Kui inimesel on raske ja halb olla, siis tõmbutakse üldjuhul endasse. Tegelikult peaks kas või sundima end kodust välja tulema ja sõprade-
Londonis õuemaalija. 4. Paraadportree-inimesi kujutatakse meeldiva ja väärikana, kui vaja-ka noorema ja ilusamana.Suur tähelepanu rõivastusele. 6. Hiiglaslikule kunstikollektsioonile pani aluse Katariina Suur. Talvepalee ruumidesse kogunesid tsaariperekona liikmed üksildustundidel, sellest ka prantsuskeelne nimetus ,,ermitage" mis tähendab eraklat. 7. Frans Hals- maalis ainult inimesi. Eriti ilmekad on suured grupipildid ja väga hästi õnnestusid tal naervad inimesed. 8. Jan Vermeer-on äratuntav maalide kollakates ja sinistes toonides koloriidi järgi. 9. Vermeer töötas ühe töö kallal väga kaua ja temalt on säilinud vähe pilte (ca 35), arvatakse, et ta rohkem ei jõudnudki. 10. Koloriit-maalikunstis pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, iseloomustav värving. 11. Rembrandt- eelistas tumepruuni, tumepunast ja kullakarva. Kasutab heledust- tumedust, valgust ja varju. Esiplaani figuurid heledad-valguses, tagaplaani kujud rohkem hämaras
Hollandis töötas väga palju kunstnike, kelle vahel oli toimunud ,,tööjaotus". Kes maalis portreid, kes natüürmorte, kes linnavaateid jne. Hollandis tekkis ka meremaal ja linnavaadete maalimine. Tuntuim Hollandi kunstnik-portretist on Frans Hals (1580-1666). Isa oli Flandriast lahkunud kangur. Halsi elust teada väga vähe, elas ja töötas Haarlemis, maalis kõrtsimiljööd ja tegelasi (palgasõdurid, mustlased, jne. Eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust. Maalimisviis hoogne ja lopsakas. Tööd: ,,Mustlastüdruk", ,,Malle Babbe e Haarlemi nõid". Maalis ka majanduslikel kaalutlustel grupiportreid (maalil kaks ja enam inimest portreteeritud). ,,Püha Georgi laskurite rood". Teine suurmeister Hollandis oli Rembrandt van Rijn (1606-1669).Isa oli veskiomanik. Aasta õppis ülikoolis, siis pühendus kunstile.1625.a. sai Püha Luuka gildi liikmeks. Avas kodulinnas ateljee
Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (15801666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega ohvitsere, palgasõdureid jne. Halsi töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust, eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Oma aja kohta ebatavaliselt lopsakas ja hoogne oli Halsi maalimisviis. Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606--1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Sellises pöördes kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lähedaste inimeste, ka abikaasa palju kordi maalitud Saskia surm, tellijate
Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts. Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid. Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati). Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt. Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul. Sigivus: Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja soorätsul ning
Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (1580-1666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega ohvitsere, palgasõdureid jne. Halsi töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust, eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Oma aja kohta ebatavaliselt lopsakas ja hoogne oli Halsi maalimisviis.Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606--1669). Barokk Eestis, Venemaal ja Rootsis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal
Teiste seast kerkis esile Jan Vermeer van Delft (1632-1675), kelle vähestes piltides ei toimu kunagi midagi tähtsat,kui kelle tegelased on võluvad oma sundimatuse ja loomulikkusega.Tihti on kunstnik nad asetanud akna alla. Hollandi portreekunsti üks tuntumaid esindajaid oli Frans Hals. Paljude paraadlike ja igavate tellimustööde kõrval on ta loonud suurepäraseid karakteriportreid,eriti hästi õnnestusid tal naervad näod- rõkkavad,muigaad,iroonilised- millega sai ta maailmakuulsaks. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) tegutses nii maalikunstnikuna kui graafikua. Ta ei spetsialiseerunud ülehele alale,vaid maalis kõike: portreid, natüürmorte, maastike ja usupilte. Maailma ühks geniaalsemaks kunsnikuks peetakse teda, sest ta teosed olid erakordselt kõrgel
Tema põhimõte elu on pidev võitlus, kiustustega. Nt. kired alla suruma. Tegi head karjääri, advokaat. Senati liige. Noore keisri Nero õpetaja. S regendi staatuses. Nero lasi tappa oma ema ja S varjas kõike. S süüdistati sepitsuses, vist alusetult, aga Nero ise andis käsu, et tehku enesetapp. Ilmselt mürgiga. S kui filosoof peateos ,,Moraalikirjad Luciliusele" tea enda sõber. Kirjade kogumik, 124 kirja. Osav satiirik. Horatius kirjutas selliseid satiire, mis olid naervad. Leebed moraalid. Kuis S loomingus omandab kaaraaegsema tähenduse. Pilkavalt jäljendav. S satiiriks on ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" neg külg, võimuahnus. Iseloomunõrkused. Satiiri sisu see ,kuidas Augustus peab taevas kõnet, räägib Claudiusest ning pilkab hääletooni jms. Toimub tegevus ka maapeal ja allilmas. Määratakse karistusesks allilma ja teel sinna lendab üle Rooma ja rahvas tema matustel juubeldab. Äärmiselt õel
annaabi.ee 
