m Pnimii Pü = , i =1 kus on kasutegur. 2. Reaktiivvõimsus Qarv. = Parv. tan . Keskmine tan väärtus vastab tarbijate antud grupi cos-le (leitakse kirjandusest). 3. Näivvõimsus 2 2 S arv. = Parv . +Qarv. Mitme grupi summaarse näivvõimsuse leidmisel on vaja arvestada veel gruppide üheaegsus- tegurit 2 2 n n S arv. = kü Parv. + Qarv. i i 1 1
m Pnimii Pü , i 1 kus on kasutegur. 2. Reaktiivvõimsus Qarv. Parv. tan . Keskmine tan väärtus vastab tarbijate antud grupi cos-le (leitakse kirjandusest). 3. Näivvõimsus 2 2 S arv. Parv . Qarv. Mitme grupi summaarse näivvõimsuse leidmisel on vaja arvestada veel gruppide üheaegsus- tegurit 2 2 n n S arv. kü Parv. i Qarv.
reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv- ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. Aktiivtakistusega R elektritarviti võimsus P on arvutatav pinge U ja voolu I kaudu järmistelt: P=UI=I^2R=frac{U^2}{R}. Aktiivvõimsuse mõõtühik on vatt (tähis W), reaktiivvõimsuse ühik varr (tähis var) ja näivvõimsuse ühik voltamper (tähis V•A). Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega (näiteks elektriküttekeha). Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Seda arvutatakse valemi abil: N= , kus N on t võimsus, A töö ja t aja muut. 7. Milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? Võimsuse mõõtühik on W(vatt), vähem harjumuspärasem on dzaul(J). Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid: voltamper(VA) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr(var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. 8. Tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. Keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks saame valemi: A=Fs F s } N= t F s A N= t Töö 1. Trepisttõusja kogumass m on 41,1 kg. 2. Arvutan katsealusele mõjuva raskusjõu: F=mg 41,19,81m/s²=403,191403,2N 3. Tõusukõrgus h on mõõtmisel 2,6m 4
3-faasilise trafo puhul S = S1 + S2 + S3, siis S1,2,3 = 3 S 1660 I sek = 1, 2,3 = 66,4 A U efekt 25 y66A. I sek = 66 A U sek ( efekt ) = 25V S = 1,66kVA (3 = 5kVA). × A2 S= 50 Hz sagedusel töötava trafo näivvõimsuse valem on 14000 , kus A on südamiku ristlõike S ja on südamiku materjali kasutegur. Kuna me alguses lisasime andmetesse juba , siis võib hetkel kasutada valemit lihtsustatult A2 S= = A 2 = 14000 × 1660 = 23240000 A = 23240000 = 4820mm 2 14000 4820 = 5073mm 2
• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja k...
.........24 Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine............................................24 Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmine........................................................25 Võimsuse mõõtmine ...........................................................................................................25 Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates........................................................26 Reaktiiv- ja näivvõimsuse mõõtmine................................................................................27 Võimsuse mõõtmise võimalused......................................................................................27 Mõõtmismeetodid Mõõtmiseks kasutatakse mõõteriistu ja mõõte ning rakendatakse erinevaid mõõtmismeetodeid. Mõõtmismeetodid jagunevad: 1. otsene mõõtmismeetod, mis omakorda jaguneb: a
aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos = P-kasulik / S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks, mis iseloomustab elektrienergia kasutamist. Cos võib olla maksimaalselt 1. Võimsustegur on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. · Võimsusteguri parandamine e
tähistatakse tähega S ja kannab nime näivvõimsus. S =U I S näivvõimsus voltamprites (VA) U klemmipinge või võrgupinge voltides (V) I vool amprites (A). Võimsuskolmnurgast saab välja kirjutada ka, et S = P 2 + QL2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) QL induktiivvõimsus varides (var) P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu hetkväärtuse korrutis sinusoid, mille sagedus on pinge sagedusest kaks korda suurem, nagu induktiivahela korralgi. Erinevana aktiivahelast pole võimsuse kõver enam kogu perioodi vältel positiivne, erinevana induktiivahelast pole ta enam ajatelje suhtes sümmeetriline. Ta on nende kahe vahel. Analüütiliselt p= u i =U m sin(t + ) I m sin t.
Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg--1 1 Sv = 1 m2·s--2 1 20. CGPM, 1995 otsuse alusel on radiaan ja steradiaan dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikud. 2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid. 3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. Mõnedele SI ühikute kord- ja osaühikutele on antud erinimetused. Nimetatud ühikuid (vt tabelid 4 ja 5) võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks. Tuletatud ühikuid võib väljendada SI põhiühikute, aga ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m--1·kg·s--1 või N·m--2·s või Pa·s).
aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur cos . Reaktiivvõimsus on siis järelikult S Q S sin . Näivvõimsus on aktiivvõimsuse P ja reaktiivvõimsuse Q geomeetriline summa: S P 2 Q 2 . Võimsustegur näitab kui suur osa näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks. 18.Võimsuskolmnurk. Võimsustegur. Võimsuskolmnurgast on teada, et ja võimsustegur Näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu on võimsuse avaldisteks Võimsustegur cos on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Generaatori võimsus, kui ta töötab nimipingel Un nimivooluga In on seda suurem, mida suurem on võimsustegur cos . Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu
reaktiivset võimsust mõõdetakse ja mis on mõõtühikuks? 51.Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 1. Millist kolmnurka nimetatakse pingete kolmnurgaks? Teha joonis. 2. Mida nimetatakse näivtakistuseks, millise tähega näivtakistust tähistatakse? 3. Kirjutada näivtakistuse arvutamise valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? Joonestada takistuste kolmnurk. 4. Mida nimetatakse näivvõimsuseks? Kuidas näivvõimsust leitakse? 5. Kirjutada näivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? Joonestada võimsuste kolmnurk. 6. Kirjutada aktiivse võimsuse arvutamise valem aktiivtakistuse ja induktiivtakistusega vooluringis. 7. Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks? 8. Mida tähendab cos? Kui suur võib cos maksimaalselt olla? 52.Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 1. Kas kondensaator juhib elektrivoolu? Selgita. 2. Milline on kondensaatori takistus alalisvoolu puhul? 3
ühendada. Reaktiivvõimsuse mõõtmine. Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kasutatakse reeglina tavalisi vattmeetreid. Et vattmeetri hälve kujuneks võrdeliseks tarbitava reaktiivvõimsusega Q tuleb ta mõõdetavasse ahelasse lülitada nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90o - φ. Reaktiivvõimsust mõõdetakse varrides (var), nimetus on tulnud sõnadest (volt-amper-reaktiivne). Näivvõimsuse mõõtmine Kasutatakse voltampermeetri meetodit: mõõdetakse voltamprites (VA). 14. Energia mõõtmine. Elektrienergia tööd (energia kulu) mõõdetakse induktsioonarvestitega. Elektrieneria arvesti mõõdab elektrienergia kulu kilovatt-tundides (kWh). Induktsioonmõõteriista mõõtemehanism töötab ainult vahelduvvooluga. Pinge- ja voolumähised asuvad elektritehnilisest lehtterasest koostatud südamikel. Pingemähis on suure keerdude arvuga ja
Aktiivvõimsus avaldub kujul P = I Z I R / Z = I2 R nagu alalisvooluahelaski. Aktiivvõimsuse ühik on vatt (W). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Reaktiivvõimsus kirjeldab seda osa näivvõimsusest vahelduvvooluahelas, mis ei eraldu soojusena (kasuliku tööna). Reaktiivvõimsuse valem on Q = S sin, tema mõõtühik on varr e. Voltamper reaktiivne (var). 14. Mida kirjeldab näivvõimsus vahelduvvooluahelas? Näivvõimsuseks nimetatakse korrutist U I = S ja näivvõimsuse ühikuks on voltamper [V A] Näivvõimsus ehk koguvõimsus on aktiivvõimsuse ning reaktiivvõimsuse ruutude summa ruutjuurest. S = P2 + Q2 15. Kas ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus võib olla suurem kui aktiivvõimsus? Kui ei, siis miks, ja kui ja, siis millistel tingimustel? Ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus võib olla suurem kui aktiivvõimsus, kui reaktiivtakistus on suurem kui aktiivtakistus. Reaktiivvõimsus ning aktiivvõimsus ei ole omavahelises sõltuvuses.
tähistatakse tähega S ja kannab nime näivvõimsus. S =U I S näivvõimsus voltamprites (VA) U klemmipinge või võrgupinge voltides (V) I vool amprites (A). Võimsuskolmnurgast saab välja kirjutada ka, et S = P 2 + QL2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) QL induktiivvõimsus varides (var) P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu hetkväärtuse korrutis sinusoid, mille sagedus on pinge sagedusest kaks korda suurem, nagu induktiivahela korralgi. Erinevana aktiivahelast pole võimsuse kõver enam kogu perioodi vältel positiivne, erinevana induktiivahelast pole ta enam ajatelje suhtes sümmeetriline. Ta on nende kahe vahel. Analüütiliselt p= u i =U m sin(t + ) I m sin t.
B2 1,11 1,00 1,11 0,90 1,57 0,50 0,78 M3 0,85 0,58 1,35 0,73 2,09 0,33 0,25 B6 0,42 0,82 1,05 0,95 1,05 0,33 0,06 15 Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge
annaabi.ee 
