Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, pe...
Eksporditoetus kahepoolsetes lepingutes. maksude ja subsiidiumide Eksporditoetus maksude, kaudu subsiidiumide ja sõjalise abi kaudu Pehmed Majandusplaan üldise Majandusplaanid ja Puuduvad, siiski üldine mõjutamisvahendid orientiirina visioonid orientiiridena. ärieetika Käitumiskoodeks. Konsultatiivorganid Üldhinnang Ulatuslik, süsteemne, Ulatuslik, süsteemne, Koordineerimata, tugevalt interventsionistlik. tugevalt interventsionistlik. väheinterventsionistlik
ülistamine. -Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fasism pigem äärmusparempoolsed Riigi funktsioonid jagunevad: *sisepoliitilised: majanduslik tegevus, oma rahaühik, transpordisüsteem, sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem, avalike teenuste pakkumine ja vastavate institutsioonide kaudu kontrolli teostamine riigi territooriumi üle. *välispoliitilised:rahvusvaheline tunnustus, julgeolek, koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega Riigi mõjutamisvahendid: 1.Ettekirjutused(regulatsioon) 2.Rahaline mõjutamine 3.Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine ÕHUKE RIIK(liberaalriik)-võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. PAKS RIIK(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida.
Sõltuvuse kujunemise aluseks on inimestele oluliste vajaduste rahuldamise olenemine teisest inimesest. Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: · referente sõltuvus · infosõltuvus · autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: · soovikohasele käitumisele motiveerimine · isiksuslik meeldivus · vägivald (psüühiline, füüsiline) · demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused.
Sõltuvuse kujunemise aluseks on inimestele oluliste vajaduste rahuldamise olenemine teisest inimesest. Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: referente sõltuvus infosõltuvus autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: soovikohasele käitumisele motiveerimine isiksuslik meeldivus vägivald (psüühiline, füüsiline) demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused
DIKTATUUR: Autoritaarne isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga. Piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Valgevene, Venemaa, Hiina Totalitaarne- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. See on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism, islam, natsism) ning äärmiselt agressiivne võimalike sise-ja välisvaenlaste suhtes. Riigi mõjutamisvahendid: 1. Ettekirjutused 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Õhuke riik (liberaalriik) - Võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik (sotsiaalriik) Jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida. Ühishüve.
kindlustada tegevuskeskkonna toetus ja see hõlmab palju politicsi Policy Policyt võib üldiselt nimetada tegevusjooneks. Policyt võib teha üksikisik, rühm või avalik võim. Policyt võib mõista sidemena kavatsuste, tegevuste ja tulemuste vahel. Policy väljendub: 1. Kavatsuste tasandil valitsuse seisukohana 2. Tegevuste tasandil valitsuse käitumisena 3. Tulemuste tasandil valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale Riigi mõjutamisvahendid Kolm põhilist: 1. Ettekirjutused (regulatsioon) 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Riigi tegevusulatus: erinevad vaated ® Konservatiivne riigikäsitlus minimaalriik ® Liberaalne riigikäsitlus piisavalt sekkuv riik ® Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne riik ® Fukuyama lähenemine: riik ei pea tegelema liiga paljude asjadega, aga tuleb tagada riigivõimuinstitutsioonide tugevus
Rikkumisena vaadeldakse seaduses kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist. Kui võlgnik on jätnud täitmata oma kohustise või täitnud seda mittekohaselt, peab järgnema seadusega ette nähtud vastutus. Samas on mõistetav et kohustise rikkumine võib olla põhjustatud mitmeti: 1)põhjustatud võlgniku tahtliku ja õigusvastase käitumisega; 2) lihtsalt võlgniku hooletusega; 3) kõrvaliste asjaolude poolt. Kuna rikkumise põhjuseid on erinevad, siis ei saa ka mõjutamisvahendid alati olla ühesugused. Sunni kohaldamisel ongi tingimuseks et eesmärk saavutatakse vaid siis kui kohaldatakse võlgniku teo iseloomule vastavaid vahendeid ning kui aga selgub, et rikkumise põhjustasid sellised asjaolud, millised ei ole õigusrikkumisteks, siis ei ole ka põhjust kohaldada jur. sanktsioone. Kui sanktsioone ei kohaldata, siis võivad kasutusele tulla sellised tagajärjed, millel puudub karistuslik iseloom: kas siis vara tagastamine või lepingu
õigustatud subjekti õigusi. Vaidluste lahendamine ei pruugi alti kaasa tuua juriidilist vastutust. 55. Juriidilise vastutuse tunnused on : 1. seos riikliku sunniga, see on sanktsiooni kohaldamise vältimatus. Sanktsioonid võivad olla: õigusttaastavad, see on suunatud tekkinud kahju hüvitamisele või rikutud õiguse tunnistamisele karistavad , see on õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid 2. aluseks on õigusrikkumine, see on vastav juriidiline koosseis, kus subjekti väline käitumise akt ja tema tahe langevad kokku 3. sunni rakendaja on seadusega määratud pädev organ, kelle jurisdiktsooni alla vastavat liiki juriidilise vastutuse kohaldamine kuulub 4. juriidilise vastutuse võtmine sisaldab peale subjekti isiklikke õiguste ja vabaduste piiramise, varaliste kohustuste panemise ning organisatsiooniliste sanktsioonide ka moraalset sundi
3) isikulise sanktsiooni kohaldamine, s.o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keeld; 4) varalise mõjutamise vahendi kohaldamine, s.o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine Juriidilise vastutuse tunnused: 1) sanktsiooni kohaldamise vältimatus: A) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud kahju hüvitamisele või rikutud õiguse tunnistamisele; B) karistavad, s.o õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid. 2) aluseks on õiguserikumine, s.o vastav juriidiline koosseis; 3) vastava valdkonna sunni rakendaja pädevusse kuulub vastava sunni rakendamine; 4) lisks varalisele, materiaalsele vms sunnile sisaldab vastutus ka moraalset sundi. Juriidilise vastutuse alused. Õigusreikkumise koosseis ja kvalifikatseerimine Juriidilise vastustuse aluseks on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud juriidiline fakt ning sellele vastav konkreetsele subjektile pandud juriidilise vastustuse liik ja määr,
2) ilmuma kohtu poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3) alluma kriminaalhoodaja kontrollile oma elukohas ning esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) lahkuda oma elukohast kauemaks kui 15 päeva võib ta vaid kriminaalhooldaja loal 5) elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks peab ta saama hooldusametnikult eelnevalt loa. Mittekaristuslikud mõjutamisvahendid Süüteo toimepanijale võin kohus kohaldada ka mittekaristuslikke mõjutusvahendeid (konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid). Konfiskeerimine Konfiskeerimine kujutab endast süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga omandatud vara, aga samuti süüteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme ning süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme äravõtmist toimepanijalt. Psühhiaatriline sundravi
vaid selle tagajärjel võidakse fikseerida täpsemalt poolte õigusi ja kohustusi või neid ümber jaotada (muuta). P.2. Juriidilise vastutuse tunnused Juriidilise vastutuse tunnused on: 1) seos riikliku sunniga, s.o sanktsiooni kohaldamise vältimatus. Sanktsioonid võivad olla: a) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud (tekitatud) kahju hüvitamisele või rikutud õiguse ennistamisele; b) karistavad (nt trahvid), s.o õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid (NB! Sanktsioonina ei saa käsitada rekvireerimist, liiklemise keeldu teatud piir- kondades või kellaaegadel, ettevõtete ja asutuste sulgemist erakorralistes olukordades (loodusõnnetus, karantiin, epideemia jne); 2) aluseks on õiguserikkumine, s.o vastav juriidiline koosseis, kus subjekti väline käitumise akt ja tema tahe langevad kokku; 2) sunni rakendaja on seadusega määratud pädev organ või ametiisik, kelle pädevusse