Õppimine toimub järk-järgult lähenedes eesmärgiks olevale tegevusoskusele (katse tuviga). See kehtib keeruka õpiülesande õpetamisel. Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste lahendamist kassidel ja teistel loomadel, tegi ta kindlaks, et mõistatuse lahendamise kiirus on seda suurem, mida kauem mõistatust näidatakse. Sellest sai ta kinnitust hüpoteesile, et õppimine on katse ja eksituse tulemusel kujunenud harjumuste tulemus. Ta sõnastas
Piisas vaid sellest, et koerad nägid Pavlovi ruumi sisenemas. Esialgsete arusaamade kohaselt pidi liha kui kaasasündinud tingimatu ärritaja kutsuma esile tingimatu reaktsiooni süljeerituse näol. Pavlovi eksperimendid aga kinnitasid, et sama reageeringu võib esile kutsuda ka mõni neutraalne ärritaja, kui see kas eelneb või toimib samal ajal tingimatu ärritajaga. [LISA 1] Järelikult toimus koera käitumises muutus, sest ta hakkas reageerima uuele märguandele. Nagu edasised katsed näitasid, võis koera õpetada reageerima suvalisele koera poolt märgatavale signaalile: kellale, süttivale lambile jne. Pavlovi katsed näitasid ka, et tingitud ja tingimatu ärritaja vahel tekkinud seos võib nõrgeneda või isegi katkeda, kui koos tingitud ärritajaga ei kaasne pikema aja jooksul tingimatut ärritajat. (Krull E, 2000) 2.2. KLASSIKALINE TINGITUS JA INIMÕPPIMINE Klassikalise tingituse õppeotstarbelisis rakendusi uuris John B
meenutamist nt. Puuvilja nägemine manab silme ette vaagna, millele kodus pandi puuvilju Operantne tingimine (1) · Käitumise aluseks on vajadus reageerida keskkonnale teatud viisil · Alateadvuslik tarve vältida negatiivset ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid - võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemusi - õppimise tulemuseks organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile . Nimetatakse stiimul-reaktsioon (S-R) õppimiseks · Tegevuse või käitumise tagajärjeks on kinnitus või karistus - Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine · Thorndike'i katse - Näljane kass puuris, kes nägi toitu väljaspool puuri. Puurist välja saamiseks oli vaja vajutada spetsiaalset klahvi. Operantne tingimine (2) · Näited karistusest - koerale antakse nina pihta kui ta närib jalanõusid
tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. 9. Kui klassikaline ja assotsiatiivne tingimine kirjeldavad seose kujunemist kahe ärritaja vahel, siis operantne tingimine seletab, kuidas kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10. Mida tähistab „S“ S-R õppimismudelis? Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13
Käskluse ,,lehed" peale panevad lapsed käed puusa ja jooksevad mööda mängu-ala ringi. Käskluse "õis" peale võtavad lapsed kätest kinni ja moodustavad ringi. Mängu tulemus: Lapsed saavad tundma lille erinevaid osi. Pane lill õigele kohale Vanus: 3 Vahendid: Sinised, punased, kollased kettad, paberist lilled. Mängu käik: Kettad asetatakse põrandale. Lapsed moodustavad ringi. Neil on käes paberlilled. Nad keerlevad vabalt ringis. Õpetaja märguandele lapsed peatuvad ja püüavad hästi kiiresti oma lille vastavat värvi kettale panna. Siis lähevad nad oma kohtadele tagasi ja mäng kordub. Mängu tulemus: Kinnistada laste teadmisi värvidest. Mäng lilledega Vanus: 3 Vaja läheb: Väikesed ja suured lilled. Mängu käik: Õpetaja jagab lilled lastele. Kellele annab väikese lille, on väike lill, aga kellele suure lille, on suur lill. Lapsed jalutavad. Mõne minuti pärast hüüab õpetaja: ,,Väikesed lilled, jookske minu juurde
teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001). ,,Alateadvuslike kontrolliprotsesside puhul on sageli tegemist kaasasündinud reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine. Orienteerumisrefleksi käivitumisel koondub kogu meie tähelepanu vastavale märguandele ning käivitub sellega seostuva informatsiooni töötlemine. Teadvustatud kontrolliprotsessid, mida nimetatakse metakognitsiooniks, ulatuvad tähelepanu suunamisest kuni kõige keerulisemate mõtlemisprotsesside jälgimiseni" (Krull, 2001, lk 242-243). Kognitiivsed õppimisteooriad 13 Kokkuvõte Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete
tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema.
o Defektid (tuleks tuvastada algallikas) · Säästliku mõtlemise põhiprintsiibid: o Määratle väärtus tarbija seisukohast (keskendu väärtus loovatele tegevustele) o Tuvasta väärtusvoog (kas iga väärtusvoo (tegevuste jada) tegevus on ikka vajalik?) o Loo väärtusvoog (jäta alles ainult olulised protsessid) o Kliendipoolne ,,tõmbamine" (tegutse ainult vastuseks kliendilt saadud märguandele (kliendi tellimused, mitte ületootmine)) o Pidev protsesside parendamine · Tajnija juhitud kaubavaru (VMI) on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. · Põhiliselt kasutatakse jaekaubanduses · Eesti kogemuse järgi võimaldab selle strateegia rakendamine suurendada käivet 10% ja vähendada kulutusi personalile, vabastada käibekapitali, laopinda jne.
seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) sarnasus ning erinevus operantse tingimise valguses? (2.1) Õppimise aluseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumist vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimise ajendiks on organismi alateadvuslik tearve välitda neg. ja eelsitada pos. emotsioone tekitavaid olusid. Kaudseks toimimise eesmärgiks kohanemine keskkonnaga. Meelde jätta saadud kogemus. Kindel viis reageerida märguandele ehk stiimulile Nimetatakse stiimul-reaktsiioniks (S-R). Thorndike sõnastas rea õppimise seaduspärasusi. Harjutamise seadus - tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimul ja reaktsiooni soest. Efektiseadus - reageeringud, millele järgneb tasustus, kaldub korduma ja need millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Need kehtivad vaid teatud piirides. Tasustamist nim. ka kinnitamiseks e. sarrustamiseks . Välise tasustusega võib suunata õpilase käitumist ilma. et
(Kostrueerime küll ise, aga kes on meile andnud nii targa oskuse ja vastuvõtmisvõime kostrueerimiseks? – Maili). Biheivioristide järgi kujundavad inimese käitumise füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel. BIHEIVORISTLIK seletus: laps õpib reageerima rattale kui väliskekkonna märguandele, saades uue käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi. PIAGET’ arusaamade kohaselt õpib laps, mida rattaga teha ja omandab sõiduoskuse enda uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole. Tunnetusprotsess seisneb
annaabi.ee 
