üliõpilase poolt ja kevadeks koguti tutvuskonnast kokku mõniteist potentsiaalset liiget. Märtsis 1998 kogum organiseerus ja hakkas täies eneseteadvuses pihta kooskäimiste ja üritustega. 19. septembrist 1998 on ühenduse nimeks TNT. Tegevuse lõpetamine Aastaks 2000 oli TNT tervikuna ning selle esileküündivamad liikmed Jürgen Rooste, Wimberg ja Ivar Sild eraldi pälvinud rohkelt tähelepanu, edukalt oli kirjandusse tulnud ka Marie Myrk. 2000. aasta suvel tekkis TNT ridades esmalt loomingulistel, seejärel ka isiklikel põhjustel lahknemine ühele poole jäid aktivistidena Mikk Murdvee ja Neeme Põder, teisele poole Jürgen Rooste ja Wimberg. Kaks viimast reageerisid sellele sügisel TNT-st väljaastumisega ja enese jõulise uuestimanifesteerimisega kirjandusõhtu "Kunstide Valitsus Põrgu tänavas" korraldamise näol Kirjanike Majas.
sõjalaevastiku tõusust ja langusest sõjaajaloolane Mati Õun. "Mustale merele" lood räägivad erinevatest ajastutest ja inimestest ja on ka oma muusikaliselt stiililt seinast - seina, küsides "mis on elu, miks me elame ja miks me armastame". P.S. Plaat on saadaval ka kassetina. MA OLEN ÕNNELIK, ET INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD Muusika: Mait Vaik/Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik 1905 Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik KAKS MEEST Muusika: Allan Vainola Tekst: Marie Myrk KAUGE TÄHE VALGUS Muusika: Mait Vaik/Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik LOTOVÕIT Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik KRAMBID Muusika ja tekst: Mait Vaik Parmupill: Allan Vainola KAOTAJA Muusika ja tekst: Mait Vaik HÜVASTI TALLINN Muusika: Allan Vainola Tekst: Alar Tammela Taustalaul: Pille Kallas AKNAJUULI Muusika ja tekst: Mait Vaik ARMU NEEDUS Muusika: Mait Vaik/Kaupo Kaldmäe Tekst: Mait Vaik Loeb: Jan Uuspõld MUSTALE MERELE Muusika ja tekst: Mait Vaik
Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf · http://www.kooli.ee/files/c8d7f096.doc · http://www.laborint.com/12a/uploads/files/alkoholid.doc · http://web.zone.ee/gagkeemia/11AlkoholidFyysikalised.pdf · http://kauralasoo.net/konspektid/hal_alk_eet_am_omadused.pdf · http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html · ENEKE1 AITÄH TÄHELEPANU EEST! Alkohol kahjustab Sinu tervist. Hoia ennast ja oma lapsi!
tagasi makku 7) näljatunne väheneb 8) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad 9) Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Allikad: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin http://www.folklore.ee/~renata/myrk/nikotiin.html http://www.advent.ee/tervis/?op=uudis&id=28 http://www.epl.ee/news/arvamus/tervis-nikotiin-petab-suitsetaja-aju.d?id=50728348
Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all üksnes akende avamisest ei piisa. Kasutatud kirjandus INTERNET http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html http://www.advent.ee/tervis/?op=pohimote&id=44 http://www.folklore.ee/~renata/myrk/gaasid.html KIRJANDUS Hergi Karik "Keemia koduõpetaja" Hergi Karik "Üldine keemia" "Ene"
Surmav on klaasitäis 40%list metanooli. Esmaabi: teha maoloputus, anda juua etanooli, kutsuda kiirabi. Etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH Kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises. Tugevalt toksiline, surmav annus nagu metanoolil, kahjustab eriti maksa ja neerusid. 5 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohoolsed_joogid http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:YSEeJ9uudMQJ:www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rt f+alkoholid&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee Oma keemia vihiku konspekt 6
marie myrk Mu sündimist heideti mulle ette. Kõikjal ja kõik. Kus ja kellega ma kokku puutusin. Hakkasin endast mõtlema kui heidikust. Maailmavalu oli ja ei olnud ka minu ees. Kuulasin vihast muusikat ja karjusin vanemate peale. Nagu filmis, raamatutes ja teistes kodudes. Ei aidanud. Loopisin kõik enda asjad minema. Need, mis mis mulle vastikud tundusid ja läksin häälega välismaale. Kolmeks aastaks. Tulin tagasi sügisel. Kõikidel olid head näod ees ja suhtuti nagu inimesesse, nagu võõrasse inimesse. Panin tähele et kõik võõrad kes algul olid võõrad ja siis tuttavaks said olid kõik ühesugused, minu vastu. Omakasupüüdlikud oleks vast see sõna. Hakkasin prostituudiks, et kiiresti kuskilt raha saada ja et ise midagi eriti tegema ei peaks. Üldiselt teenindasin ma koledaid mehi, vanu, pakse ja pereisasid. Noh ja lõpus ma armusin ära. Pruunide silmadega ilusasse mehesse, kes tõi mulle lilli. Algas minu ...
NARKOOTIKUMID Ained, mis mõjutavad inimese psüühikat nii soodsas kui ka psüühikahäireid põhjustavalt, nimetatakse psühhoaktiivseteks. Nende ainete hulk on väga suur ning osa neist on igapäevaselt kasutusel ilma seadusandlike piiranguteta (näiteks kohv), mõnede kättesaadavuse üle on kehtestatud piirangud (näiteks vanuseline piirang alkoholi ja tubaka puhul) ning suurt hulka aineid (nende valmistamist, tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti". ,,Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile." (www.folklore.ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltu...
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata...
lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv. Mürgistusnähud: vaigu sattumisel nahale raske põletus, hiljem haavandid. Marjade allaneelamisel kogu seedetee limaskestade põletus, peapööritus, oksendamine, verine kõhulahtisus. Rasketel juhtudel palavik, pulss kiireneb, hingamishäired, teadvus kaob. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html 2. http://bio.edu.ee/taimed 3. Mürgiseid taimi meie umber, 2004, Thea Normet
sulgetud. Samuti tuleks vältida suitsetamist, ka passiivselt, sest see rikub inimeste tervist igapäevaselt kõige rohkem, sisaldades samuti vingugaasi. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Interneti materjal: http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html Interneti materjal: http://www.advent.ee/tervis/?op=pohimote&id=44 Interneti materjal: http://www.folklore.ee/~renata/myrk/gaasid.html Interneti materjal: www.sauga.pri.ee/audentes/download/sigaret.xls Kirjandus: Hergi Karik "Keemia koduõpetaja" Kirjandus: Hergi Karik "Üldine keemia" Kirjandus: "Ene" 9
Untermhaus“ Meitern, H. 2009. Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murktaimed/id-1152 Pedaste, M, Marandi, T, Sarapuu, T & Toom, M. 2008, viimati täiendatud 2011. Eesti taimed.Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015. http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html Reier, Ü. 2010. Ettevaatust: paljud kevadlilled on mürgised. Eesti Loodus. 2010. 27-31 Sõukand, R.(2002). Mürktaimed. Kasutatud 10.12.2015 http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html Thomé, O.W. 1885. Flora von Deutchland, Österreich und der Schweiz. Gera, Zezschwitz 11
KASUTATUD MATERJAL · http://et.wikipedia.org punane kärbseseen · http://en.wikipedia.org amanita phalloides, amanita virosa · Jürgenson, A. 2005. Seened kultuuriloos. Argo · Raitviir, A. 2005. Väike mürkseeneraamat. Maalehe Raamat · http://www.loodusmuuseum.ee kärbseseened · http://www.ilm.ee · http://taheke.delfi.ee loodus, punane kärbseseen · http://ceened.pbwiki.com kärbseseen · http://haldjas.folklore.ee/~renata/myrk/seened.html 16
7) http://www.inimene.ee/pages.php3/1710,700#Kofeiin 8) http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin 9) http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,17,50 10) http://eusk.tai.ee/index.php?otsi=kokaiin 11) http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kokaiin 12) http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Crack 13) http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin 14) http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html 15) http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-434-NICOTINE.html 16) http://www.folklore.ee/~renata/myrk/nikotiin.html 17) http://www.inimene.ee/pages.php3/01,458 18) http://www.page.ee/suits/ravim.htm 19) http://et.wikipedia.org/wiki/Amfetamiin 20) http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/amfetamiin.html 21) http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Amfetamiin 22) http://www.narko.ee/et/Kanep 18
kärpides hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas. 25 JUGAPUU (Taxus) Joonis 9. Harilik jugapuu. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/jugapuu.jpg Jugapuu iseloomustus Jugapuu on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja põõsaste perekond. Jugapuud on suhteliselt aeglase kasvuga, kuid enamasti pikaealised. Eri liikide tüve pikkus ulatub umbes 1 meetrist 40 meetrini, tüve ümbermõõt on kuni 4 meetrit. Puukoor on enamasti punakas. Maailmas eristatakse ligikaudu 7 liiki jugapuid. Näiteks harilik jugapuu, lühiokkaline jugapuu, kanada jugapuu, hiina jugapuu, tiibeti jugapuu, värd-jugapuu, sumatra
annaabi.ee 
