Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite suurus, vahemaa hindamine); füsioloogilised (nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid) ja samuti psühholoogilised (haiguslikud meelepetted, tajuelamused, hallutsinatsioonid). Ökoloogiline lähenemine tajule väidab, et tajus on esindatud keskkonna erinevad võimalused, mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi. (Bachmann jt 2003) Kasutatud kirjandus: Allik, J., Kreegipuu, K. (2002). Taju. Raamatus: Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid On iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu).
ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. 15. Millal/miks taju eksib? TÄHELEPANU 16. Defineeri „tähelepanu“ mõiste. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral 17. Kuidas erinevad tahtlik (ülalt alla) ja tahtmatu (alt üles) tähelepanu? Tahtlik (ülalt alla) - suunad tahtlikult millegi peale
Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad
Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Nimisõnad - iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat.
püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Õkoloogiline põhjendatus Gibson. Hõlmab taju mõtestatuse,valivuse,konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Võimaldavused see, mida üks või teine objekt,ese , selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Invariandid muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele (ntx eseme näiv suurus, vaatamata tema kaugenemisele, inimese liigutustele kui sellistele omane liikumismuster,vaatamata selgetele erinevustele üksikliigutustes igal konkreetsel juhul või eri inimeste juures) Sündmustaju tajusüsteem oleks võimeline ka kergesti ja õigesti ära tundma sündmusi (eeldab dünaamilisust, invariantide häälestatust ja üldistusvõimet; eeldab taju kui ajalis- ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus
meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid
püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide koosluses esinevatele invariantidele (muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse liikumise, toimimise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust.
meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid
Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide koosluses esinevatele invariantidele (muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse liikumise, toimimise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. ____________________________________________________________
annaabi.ee 
