Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron
UUS MEEDIA Suure-Jaani Gümnaasium Sirelin Koval 11. klass 2013 Uus meedia Tähendas algselt eraraadiot-ja televisiooni Tänapäeval mõistetakse selle all uuemaid massimeedia vahendeid. See põhined suuresti infotehnoloogias: *internet *erinevad multimeedia lahendused Uus meedia Jaotatakse umbes neljaks: *trükiväljaannete võrguversioonid *iseseisvad võrguajalehed ja ajakirjad *ajakirjanduprofiiliga interneti väljanded
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), .
posit. kui negatiivsed – negatiivsed on kasulikud elusorganismidele - õhus teatud tasakaal erinimeliste ioonide vahel. Aeroioone on õhus (massisuhtena) väga vähe. Rikutud õhus suureneb posit. aeroioonide osakaal. Tööstuse ja transp. Heitgaasid –> looduse saastumine Soojuse ja elektrienergia tootmine - eksponentsiaalselt suureneva elanikkonnaga planeedil ei ole praktiliselt võimalik vähendada. Võre tüübid 1 Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Teemant: C-aatomite tetraeedriline paigutus, koord.-arv 8 - 4 = 4 (4 naaberaatomit, sp3- hübriidorbitaalid kattuvad, väga tugev kovalentne side) Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2 Molekulvõre - sõlmpunktides
-orbitaal (piiorbitaal) moodustub kahest paralleelsest p-orbitaalist.Mida madalam on siduva molekulorbitaali energia, seda tugevam on keemiline side. Molekulorbitaali geomeetria sõltub osalevate orbitaalide kujust ja aatomite suhtelisest elektronegatiivsustest. Olulised on siduvad orbitaalid ja -orbitaal ning vastavad lõdvendavad orbitaalid * ja *-orbitaal. Mida madalam on siduva molekulorbitaali energia, seda tugevam on keemiline side. 4 ) Koval e nt s e sid e m e p ara m e etrid ( sid e m e pikku s, si d e m e e n e r gia ). Kovalentset keemilist sidet iseloomustab: pikkus, energia, küllastatud ja suunatus. KS pikkus - 2 aatomi tuumade vaheline kaugus (1-2 Å). Keemiliselt on side seda tugevam, mida lühem on ta pikkus. KS energia - energia, mis on vajalik sideme katkemiseks. Tavaliselt 200 650 kJ/mool (50-150 kkal/mool, umbes 2-6 eV). KS küllastatus on aatomite võime moodustada piiratud arv kovalentseid
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp.........
Võreosakeste iseliimu ja vastastiktoime seisukohast erist- en-t kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul I-lt vesinikside, mis oma loomult on elektrostaat-se se atm-, mok- ja ioonvõret. Aatomvõrega krist-del on sõlmp.-des orbiidilt II-le, ekt neelab en. kvandi, vastupid. juhul kiirgab. ja doonor-akseptor sideme vahepealne. Hside on elektrostaatiline atm-d, mis on ükst-ga seot tug koval. sidemega (N: Si, C). Ümbr.st keskkonnast en. neeldumisel läheb aatom põhiseisundist tõmbumine H-ku sis-va pol-se mok-i ja teise mok-i vaba ekt-paari Aatomkris-del on kõrge sul.temp ja nad juhivad elektrit halvasti. kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. vahel. Pol-d sidemed täh-d seda, et igal H-ku aatomil on väike Mokvõre on tüüpil orgaanilistele ühendite ja mood-tub paljude
redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2 Hüdriidid: aluselised, happelised (SiH4, BH3), amfoteersed (AlH3) Aluselised ja happelised hüdriidid võivad mitte-vesilahuses reageerida, moodustades komplekshüdriide. 2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O)
annaabi.ee 
