protsessid, kutsudes esile emotsionaalseid reaktsioone, mis võivad hõlmata väga laia skaalat- puhtast rõõmust ja elevusest sügava kurbuse ja hirmuni. Inimesed on väga erinevad, niisiis on ka muusikast tingitud reaktsioonid väga erinevad. Teraapiast osavõtmisest ei pea olema inimesel eelnevaid kogemusi, oskusi või teadmisi- tegevused on jõukohased kõikidele. Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Põhilised meetodid ja tehnikad, mida kasutatakse teraapiliste eesmärkideni jõudmiseks, on seotud muusika aktiivse kuulamise, improviseerimise ja muusika taasesitamisega. Lisaks muusikale leiavad muusikateraapias sekundaarse rakenduse ka teised kunstimeediumid, nagu liikumine, tants, rollimängud narratiivid, lugulaulud, poeesia,
nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks. (E. Lukk s.a. [09.11.2011] http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article )
mõistmiseks ning seeläbi nende soovitud suunas juhtimiseks enesehinnangu parandamiseks kognitiivse korrastatuse soodustamiseks pingete ja ängistuse vähendamiseks tajuprotsesside ja motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Lisaks saab eesmärgistada näiteks taluvuse ja sallivuse lisamise iseenda ja teiste suhtes või oskuste arendamise, mille abil on võimalik toime tulla intensiivsete tunnetega ka tavaelus. Muusikateraapias ei rõhutata inimese haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, 6 loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega
Aitab tähelepanu kõrvale juhtida valu põhjustavatelt teguritelt. 7 7 MUUSIKATERAAPIA TOIME (2) Tõstab tuju ja vähendab deperssiooni. Muudab südamerütmi ja tõstab kehatemperatuuri kõrgemale, mis on lõõgastumise puhkemise näitajateks. Saavutab füsioloogilisi muutusi. 8 MILLE POOLEST MUUSIKATERAAPIA ERINEB TEISTEST TERAAPIATEST? Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Sõnaline kommunikatsioon võib mõnikord täiesti puududa. Seanss haarab kliendi muusikalisse kogemusse erinevatel viisidel. 9 9 KEDA MUUSIKATERAAPIA AIDATA SAAB? Muusikateraapia on sobilik teraapiavorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni.
1.1 Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on teraapialiik, milles muusikat kasutatakse inimeste hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. Vaba, improvisatsioonilise musitseerimisega ning samuti muusika kuulamisel põhinevate meetoditega püütakse säilitada või parandada inimeste tervislikku seisundit. Kasutatakse ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapias osalemiseks ei pea inimene omama mingisuguseid muusikalisi oskuseid. [5] 1.2 Kuidas toimib muusikateraapia? Muusikateraapia näol on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad vähemalt kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ning muusika. Antud teraapias kasutatakse muusika poolt esilekutsutavaid reaktsioone, et kaasata klient sügavasse ning aktiivsesse emotsionaalsesse protsessi, mis omakorda on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks.
Uurimistöö koostaja soov oli uurida just Orissaare Gümnaasiumi õpilaste muusikamaitset, kogemusi seoses muusikaga ja teadlikkust muusika mõju kohta inimestele. Töö on jaotatud kuude peatükki: esimeses peatükis käsitletakse muusika mõju inimesele, inimese füsioloogiale ja meeltele. Teises peatükis käsitletakse muusika väljendusvahendeid rütmi ja meloodiat ja nende mõju ja tähtsust inimese meeleolu loomisel. Kolmandas peatükis käsitletakse muusika mõju muusikateraapias, tutvustatakse eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt. Neljas peatükk räägib uurimistöö metoodikast. Viies osa sisaldab autori poolt läbiviidud küsitluste tulemuste analüüsi ja kuues osa läbiviidud katse tulemuste analüüsi. Uurimistööks koostati küsimustik, millele vastas Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside 43 õpilast.
kõrgemaid keeli. Harfi kasutatakse meeldiva ja õrna kõla tõttu nii orkestris kui ka soolopillina. Eesti tuntud harfi mängijad on Tatjana Lepnurm ja Eda Peäske. Harfil on väga pikk ajalugu. Peaaegu kõik vanad kultuurrahvad tundsid harfi laadseid pille. Kauni kõla ja suursuguse välimuse tõttu on harfi nimetatud pillide kuningannaks ehki harfi peetakse naiselikuks pilliks leidub maailmas ka meessoost mängijaid. On teada, et harf on eismene pill mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr Kitarr on araabia päritolupill, mis jõudis Euroopasse 13 sajandil ja saavutas väga suure populaarsuse. Hispaanias on ilmselt levinenumaid ja laieldasema kasutusalaga keelpille üldse. Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop
poisiga, mis on ümbritseva keskkonnaga. keskkonnas ja tingitud võõrast keskkonnaga. Nt: näidata talle temaga on keskkonnast ja stetoskoopi, saavutatud kontakt. võõrastest kraadiklaasi jm. Patsiendiga on inimestest; Lasta tal puudutada käidud väljendub osalise ja uurida neid. muusikateraapias. kontaktiga med. Rääkida, mida saab töötajatega. nendega teha. *Kuna pt meeldib mängida doominot, siis med. töötajate usalduse võitmiseks ja nendega
" Niisiis on oluline mõista, et: (1) kunstiteraapia sisaldab endas üht kunstimeediumit (visuaali, tantsu, muusikat, tantsu või draamat) mitteverbaalse vahendina; (2) loomingulise keskkonnaga kaasneb aitamine ja usaldamine; (3) terapeutilises protsessis kasutatakse sümboleid, kujutlusi ja metafoore; (4) kliendi-terapeudi suhe on kindlaks määratud ja võib toimida, kui klient-kunst-terapeut (visuaalteraapias), kui suhtena läbi ühise muusika tegemise (muusikateraapias), kui toetav terapeut ja ise vastutav indiviid (tantsuteraapias) või kui kindlaks määratud terapeutiline mõistmine (draamateraapis); (5) terapeutilised eesmärgid on alati esmaolulised ja on väga individuaalsed, suunatud muutusele ja arengule või personaalsele ja sotsiaalsele integratsioonile. Kunsti eeldused kunstiteraapias Kunstiteraapiates käsitletakse kunsti mõistet väga laiaulatuslikult. Joonistus võib olla nii
üldpsühholoogia, psühhoteraapia, eripedagoogika, muusikaõpetus, muusikapsühholoogia, antropoloogia ja meditsiin. Muusikaterapeut on harilikult hea muusik, kellel oma töö teostamiseks on mõnele eelpoolnimetatud valdkonnale tuginev teoreetiline baas. Muusikateraapia rakendamine, olenevalt sihtgrupist, töökohast ja terapeudi isiklikest teoreetilistest eelistustest, võib olla erinev. Muusikateraapias kasutusel olevad meetodid jagunevad laias laastus kahte suuremasse harusse: 1. Ekspressiivne muusikateraapia võimaldab inimesel ennast muusikaliselt väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromptne ning ühendab endas nii mängu kui loomingu. Selline improvisatsioon ei pea vastama muusika kui kunsti kriteeriumidele, sest tähtis on protsess, mitte kunstiline tulemus. 2
kooli ning Võru Järve Kool mõõduka vaimse ja liitpuudega õpilaste jaoks. Koolide juures on loodud võimalused lastel osaleda erinevates huvitegevustes: laulukoorid, kunstiringid, aineringid, spordiringid jne. Õpilased osalevad erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Koolides töötavad logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja on avatud pikapäevarühmad. Võru Järve Koolis töötab igas klassis eripedagoog ja abiõpetaja, õpilased käivad ravivõimlemises ja muusikateraapias. Võru I Põhikoolis ja Kesklinna Gümnaasiumis töötavad "Hea Alguse" klassid. Võru Kesklinna Gümnaasium pöörab enam tähelepanu majandusõppele. Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis toimub õppetöö õhtukooli tunnijaotusplaani alusel. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on alates 2. klassist võimalik süvendatult õppida inglise keelt, 10. klassist alates valida matemaatika-inglise keele, reaalainete, võõrkeelte, infotehnoloogia ja riigikaitse õppesuunaga klasside vahel. Kultuur
meeldivaks kaaslaseks igapäevaelus ning vahend esteetilisteks ja transtsendentaalseteks kogemusteks, mis soodustavad heaolu ja toetavad tervist. Tänapäevane muusikateraapia toetub kahele vundamendile - muusikale ja teraapiale. Muusikateraapia hlmab mitmeid meetodeid ja lähenemisviise: · Ekspressiivne muusikateraapia Ekspressiivne muusikateraapia vimaldab kliendil ennast muusikaliselt väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromtne ning ühendab endas nii mängu kui ka loomingu. Selline improvisatsioon ei pea vastama muusika kui kunsti kriteeriumidele, sest tähtis on protsess, mitte aga kunstiline tulemus. Terapeut saab valida nii muusikat kui ka instrumente vastavalt kliendi eeldustele ja vajadustele ja mnikord klienti mängimise ajal ka pedagoogiliselt juhendada. Muusika on juline keel, milles on vimalik
Terapeut annab sageli kuulamisele suuna või ülesande, mida klient võiks kuulamise ajal täita. Muusika kuulamise järgselt on enamasti tarvilik püüda teadvustada, milliseid mõtteid, tundeid 14 ja kujutlusprotsesse antud muusika esile manas ning terapeudi abiga leida neis seosed kliendi problemaatikaga. Teraapia on pikaajaline individuaalne sisemine töö, mida terapeut saab vajadusel aidata toetada ja suunata. Muusikateraapias ei kasutata üksnes muusika kuulamist, vaid ka peamiselt improvisatsioonil põhinevat musitseerimist (lihtsasti kasutatavad pillid). Oma häälega “sinasõbraks” saamine võib olla võtmeks oma mina tugevdamisel, enesehinnangu tõstmisel, eneseteadvuse ja eneseväärtuse suurendamisel. Terapeut ei tõlgenda kunagi kliendi mängu. Terapeut saab vaid peegeldada kliendi tundeid- emotsioone ning anda tagasisidet, kuid lõplik äratundmine, võimalik “ahhaa-elamus” vms
vabastab ahistusest, aitab keskenduda, tekitab kujutlusi Muusikateraapia on jõudnud meieni Soomest, Rootsist, Inglismaalt. India filosoofid arvasid, et muusikat ja meditsiini toidab üks ja sama vaim. Kõrv on silmast tundlikum! Muusikateraapia teeb võimalikuks otsida ja leida väljapääsu rasketest meeleoludest kõige meeldivamal viisil: instrumentaalmuusika, laulu, häälitsuste abil. Muusikateraapia on emotsionaalne tee iseendani saatjaks/kaaslaseks muusika. Muusikateraapias istub klient mugavas tugitoolis ja kuulab kõrvaklappidest spetsiaalselt peavalude, stressi või unetuse raviks kirjutatud lõõgastavat muusikat. Protseduur kindlustab tõelise lõõgastumise pärast mudaprotseduuri, vesiravi või mistahes tugevatoimelise protseduuri järel. Muusikateraapia on 3060 minutit erilist muusikamikrokosmost, mis tasakaalustab alateadvuse kaudu inimese sisemaailma harmooniat 10 Valgusteraapia
annaabi.ee 
