konsoneeriv diaad muutub järjest dissoneerivaks, kui teda transponeerida sagedusskaalal allapoole, nii nagu siinustoonidegi puhul. Näiteks suur terts a1 ümbruses kõlab päris konsoneerivalt, kuid mängituna C läheduses kõlab ta enamikul instrumentidel dissoneerivalt. Seos Konsoneerivuse ja sageduste suhte vahel on täiesti sõltuv harmoonilise spektri olemasolust helidel. Konsoneerivus on ilmselt väga suhteline nähtus. Ergutav on mõista, etdissoneerivuse/Konsoneerivuse mõiste muusikateoorias oleks hoopis teistsugune, kui meie muusikainstrumendid ei teeks harmoonilise spektriga helisid. Sammuti peab tähele panema, et konsoneerivus on kvaliteet, mida saab järk-järgult muuta ta vastandiks, dissoneerivuseks. Seega võib üks diaad olla konsoneeritavam kui teine. See ei tähenda, et diaade ei saaks klassifitseerida. Konsoneerivuse jadissoneerivuse järgi, nagu muusikateoorias alati on tehtud. Asjaga on siiski nende klasside vahelised piirid muutunud.
1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse. Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid (Näiteks: Händeli oratoorium Judas Maccabaeus). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel, kevadel sõitis ta Saksamaale ja elas seal mitmes kohas. 1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli
pühapäeviti käima Haapsalu kirikus orelit mängimas. Kohalik pianist hakkas Tobiast tasuta õpetama. Võrdlemisi hea ettevalmistuse saanud Tobias asus Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis orelik ja kompositsiooni. Õppimise ajal teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja eratundidega. Tartusse tagasi kolides töötas ta muusikaõpetajana mitmes koolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoniettorkestri ja keelpillikvarteti. Ta andis ka eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Tobias esines tihti organistina ja pianistina. Oluline oli ka tema ajakirjanduslik tegevus. Ta kirjutas artikleid nii eesti kui ka saksa väljaannetele. Peagi leidis Tobias, et ta ei saa ennast Eestimaal heliloojana vajalikul määral teostada. Seetõttu otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Sõiduraha kogumiseks ning laiema tähelepanu äratamiseks ja rahaliste toetajate leidmiseks korraldas ta Tartus ja Tallinnas autorikontserte. Peagi sõitis ta esmalt Pariisi
kohalikus kirikukooris. Tänu kooris laulmisele märkas teda Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu. Haydn läbis seal edukalt katsed, et koorilauljaks saada. Ta kolis üheksaks aastaks Viini ja hakkas laulma Püha Stepheni katedraali poistekooris. Haydn elas seal Reutteri perekonna ja nelja koorilauljaga katedraali kõrval Kapellimajas. Seal koolis õppis ta kõiki olulisi üldaineid, ent sellest hoolimata jäid puudulikuks tedmised muusikateoorias ja kompositsioonis. 1974. aastal hakkas Haydnil häälemurre, lisaks sai ta hakkama ka paari tembuga ning otsustati koolist välja visata. Ta hakkas otsima võimalusi, et saada tööd vabakutselise muusikuna. See aeg oli tema jaoks väga raske. Ta töötas sellel ajal mitmel erineval alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja teenrina. Samuti hakkas ta end harima muusikateooria ja kompositsioonialadel iseseisvalt. Tänu eneseharimisele ja uute teoste loomisele hakkas ta tuntus tõusma
4. Milline on levinuim tänapäevani kasutusel olev sekvents? Dies irae Thomad Celanost. Kunstmuusika kaudu tuntuimaks saanud 20-stroofiline surnumissa. 5. Nimeta keskaegsed põhihelilaadid. Kuula neid või mängi klaveril ja iseloomusta. droofia früügia lüüdia mikslüüdia 6. Kus ja millal kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mazoor- ja minor- helilaad? Need kujunesid rahvalikus muusikas ja vararenessanssi mitmehäälsuses. Muusikateoorias võeti see omaks alles 16. sajandil. 7. Millal ja kuidas hakati üles kirjutama Gregoriuse koraale? Kirjutama hakati 8.-9. sajandil. Noodimärkidena olid kasutusel neumad tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodikirja areng 1. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? 8. sajandil, kui olid kujunenud suurriigid ning tekste ja meloodiaid oli nii määratult palju, et inimestel ei olnud võimalik neid ilma kõrvalise abita mäletada. 2
1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse. Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid ( N : Händeli oratoorium Judas Maccabaeus ). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Looming: Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " ( 1905 1907 ) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita
43) Keskajal oli kasutusel 4 põhi- e. autentset helilaadi (dooria, früügia, lüüdia ja miksolüüdia) ning 4 tuletatud laadi. Neil on ühine finalis (toonika ehk põhitoon), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon). Nimede kokkulangevus vanakreeka laadidega on juhuslik! * Kus ja millal kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad duur (mazoor)- ja moll (minoor) helilaadid? (lk. 44 I lõik) Tänapäeval kasutusel olevad duur ja moll kujunesid vararenessansi rahvalikus muusikas, muusikateoorias kasutusel alates 16.saj.-st. 9. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng (lk. 44-46) Põhiline osa, mis keskaegsest muusikast säilinud on, on vaimulik, s.t. kirikumuusika, sest kirjutamiseks kasutati pärgamenti, mis oli liiga kallis, et seda millegi muu, kui jumalaga seotu talletamiseks raisata. Kuna puudus vajadus viiside üles märkimiseks (kõik olid peas), polnud vajadust ka noodikirja järele. Kuna laule anti edasi
,,Teose" lõplik kuju puudub. 7. Hoolimata ühehäälsusest näilisest lihtsusest kirjutavad muistsed filosoofist muusika tohutust mõjust kuulajaile. Seega peetakse muusikat ja musitseerimist väga tähtsaks inimeste kasvatamisel, harimisel, muusika on oluline õppeaine. 8. Vanast ajast on pärit ka mõned noodinäited. Need ei peegelda aga kuigivõrd tegelikku musitseerimist, sest olid kasutusel pigem muusikateoorias. 9. Muusikutest moodustatakse ansambleid ja isegi orkestreid. Muidugi on muusikat tehtud ka üksi. 10. Seoses ühiskonna kihistumisega muutub muusika otstarve. Lisaks rituaalidele tehakse muusikat ka rikaste meelelahutuseks. Rituaalid jäävad alles, aga selle kõrval hakatakse eri kunstiliike harrastama ka üksikult. Kunstid iseseisvuvad. VANA-KREEKA Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast, näitavad
Kindlasti oli rahvaliku laulu maneer Vahemere-äärsetes maades enne Suurt rahvasterändamist hoopis teistsugune kui pärast seda - meie võiksime seda ette kujutada ehk üsna ,,idamaisena". Seepärast on meil ka raske aduda. kuivõrd võis gregooriuse laul oma algaegadel olla seotud rahvalauluga. Keskaegsete helilaadide hulgas pole niisiis loomulikku mazoori ja minoori, need kujunesid rahvalikus muusikasja vararenessansi mitme-häälsuses ning võeti muusikateoorias omaks alles 16. sajandil. Kesk-aegsed laadid ei tunne ka helide kõrgendusi ega madaldusi. Gregooriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suulise traditsioonina, vajamata noodikirja. Varakristlikul ajastul oli kristlastel võimalik üle võtta kreeklaste piisavalt täpne ja käepärane noodikiri, seda aga ei tehtud. Põhjuseks võis olla kristliku laulu täiesti teistsugune rütmiline olemus ja vahetu seotus tekstiga, samuti improvisatsiooni osatähtsus laulmisel
hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 4.Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist. Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria-mehelik, meelekindlust sisendav. Früügia- metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust, Materjale pole palju
(Ibid.) 1.3.4. James Roy Horner (1953) James Roy Horner sündis 14. augustil 1953. aastal Los Angeleses. Horner alustas klaveri õppimist viie aastaselt ja sai koolituse Kuninglikus Muusikakolledzis Londonis. Peale lõpetamist kolis ta 1970. aastatel Californiasse. Kui Horner Lõuna-California Ülikoolis muusikas Bakalaurusekraadi sai, läks ta magistriõppesse California Ülikooli ja hakkas seal ka muusikateooriat õpetama. Ta pälvis doktorikraadi kompositsioonis ja muusikateoorias. 1970. aastate lõpus hakkas Horner Ameerika Filmi Instituudi jaoks tudengite filmidele muusikat looma, mis avas talle tee filmimuusikasse. Horneri esimene väga suur projekt oli ,,Star Trek II : Khani raevule" muusika kirjutamine 1982. aastal. Esialgu tahtis filmi rezissöör Nicholas Meyer palgata Jerry Goldsmithi, kuid Goldsmith osutus liiga kulukaks, mis viis hoopis Horneri palkamiseni ja juhatas filmi suure edu järel Horneri arvukate pakkumisteni ja võimalusteni töötada maailmatasemel
annaabi.ee 
