Lepo Sumera 8.05.1950– 2.06.2000 Elulugu O Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
o 08.08.1950 Tallinn -02.06.2006 Tallinn o Oma põlvkonna üks huvitavaim helilooja ja pedagoog. o Õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis (Veljo Tormis). o 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium(Heino Eller). o 1979-1982 Moskva Konservatoorium. o Oli Eesti Heliloojate Liidu juht. o On olnud ka kultuuriminister. o Helirezissöör Eesti Raadios(1971-80) o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o
sellest, et meie riigis palju muusikat ja filmi ülikoole ja koole.Väga hea näide sellisest koolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja eestifilmi firma Tallinnfilm. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus. EMTA-s on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus muusika- ja teatrierialadel. Aastast 1992 tugineb õppetöö ainesüsteemile, aastast 2011 on 3-aastane bakalaureuse- ja 2-aastane magistriõpe, 1996 on muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe; aastast 2000 on doktoriõpe võimalik kahes, loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus harus (muusikateadus, muusikapedagoogika). 1997 avas EMTA filiaali Tartus, augustis 1999 algas õppetöö EMTA uues hoones (Rävala pst 16). 1925–2010 on välja antud 4717 diplomit või lõputunnistust. Ajalugu 1919–23 kandis nime Tallinna Kõrgem Muusikakool 1923–35, 1941–44 ja 1989–93 Tallinna Konservatoorium 1935–40 Eesti Vabariigi Tallinna
keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku muusika ülikooli. Samal ajal 1909-1920 oli direktor Berliini muusika ülikool (Hochschule).
Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves
Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks. Tööle kinnitati ta 1. veebruaril 1939. aastal, sellel kohal oli ta kuni sundmobilisatsioonini 1940. aasta detsembrini. Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala. 5 LOOMING Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve"
Lepo Sumera on töötanud helirežissöörina Eesti Raadios (1971-1980). Hea suhtleja ja organisaatorina oli ta hinnatud ka ühiskondlikes ameteis. Ta on olnud Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). 1993. aastast kuni elu lõpuni oli ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Laia silmaringiga inimesena oli Sumera ka väga hinnatud õppejõud. 1981. aastast oli ta Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastatel 1988-1989 ka kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). Lepo Sumera teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USA-s, Kanadas ja Austraalias. 1988. ja 1989. aastal pidas ta loenguid Darmstadti uue muusika suvekursustel ning 1992. aastal Karlsruhe muusikakõrgkoolis
- puupuhkpillid (flööt, oboe jm) - vaskpuhkpillid (kornet, metsasarv jm) - löökpillid (trumm, ksülofon jm) - klahvpillid (klaver) Muusikat võib teha ka kodus leiduvatest asjadest. Kui võtta näiteks pott, ja panne, mis teevad erinevaid helisid, siis kokku võib tulla väga huvitav ja ilus meloodia. Mis on muusikateadus? Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu. Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika. Teiste aladistsipliinide seas on muusikaakustika, muusikaesteetika, muusikafolkloristika ehk muusikaetnoloogia, muusikapaleograafia, pillitundmine, muusikapedagoogika ja interpretatsiooniteooria. Muusikat uurivad teadused: · Muusikaakustika - heli · Muusikaajalugu - ajalooline areng · Muusikateooria partituur (helitöö kõiki partiisid sisaldav noodistik)
Juhtis Eesti Heliloojate Liitu ning olnud ka Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. 1981. aastast oli ta Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastatel 1988- 1989 ka kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed
aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Tallinn. 5. Töökorraldus lõputöö kirjutamisel 5.1. Organisatsioon Üheaastaste magistrantide töö toimub rühmades. Rühma juhendaja on üldjuhul kõigi tööde juhendaja. Õppetöö vorm on seminar (MTX905). Lisaks sellele on individuaalsed juhendamistunnid (10 tundi), mida viib läbi rühma juhendaja või erandkorras teine juhendaja (oleneb teemast) (seda on õppekavas nimetatud ,,Lõputöö" MTX900). Muusikateaduse osakond vastutab magistriõppe interpreetide ja heliloojate töö korraldamise eest. Interpretatsioonipedagoogika instituudi õppejõud juhendavad oma instituudi magistrantide töid ning interpreetide pedagoogilisi lõputöid. Heliloojate ja kooridirigentide pedagoogilisi töid juhendavad muusikateaduse osakonna õppejõud. Lõputöö seminarid toimuvad kord nädalas. Kuna need on otseselt seotud töö kirjutamise ja
Standardhälve näitab, kui palju erinevad saadud väärtused keskmisest. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on väärtuste hajuvus (Freienthal). Antud juhul oleks ideaalne, kui keskmine väärtus ning standardhälve oleks 0, siis näitaks see seda, et antud helikõrgus on intoneeritud täpselt ning puuduvad kõrvalekalded. 7 3. MEETOD 3.1 Katseisik ja pill Katse viidi läbi 14. oktoobril Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateaduse osakonna seminariruumis C209. Katsealuseks oli II kursuse viiuli interpretatsiooni tudeng Helin Pihlap, kes on viiulit õppinud 15 aastat. Muusikalise keskhariduse omandas Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Andres Leivategija käe all. Viiul, millega Helin mängib, on umbes 100 aastane Saksa tehase pill, mille on kokku pannud Aaro Altpere. Antud pillil on ta praktiseerinud 3 aastat. Pillikeeled on peal olnud 1 kuu ning roopi on sätitud 7.oktoobril
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA Muusikateaduse osakond Farruhruz Susi Trento kirikukogu ja muusikalised reformid Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal ..................................................4 Uued reformid 24. sessioonil 1563. aastal...........................................................6 Katsed reformida konventsionaalseid muusikalisi tavasid 25. sessioonil 1563. aastal .......8 Nõukogu otsene mõju ja hilisemad publikatsioonid nõukogu dekreetide kohta ..............10 Kokkuvõte..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus ........................................................
8 Eesti Muusikaakadeemia (Euroopas tähistab nimetus "konservatoorium" enamasti keskastme muusikaõppeasutust). [5] 1992. aastal valiti rektoriks Peep Lassmann. Sel ajal käivitus ulatuslik õppetööreform õppeasutuse struktuuri täiustamiseks. Alates 1992. aastast tugineb õppetöö ainesüsteemile. 4- aastase kursuse lõpetanud saavad bakalaureuse kraadi. 1993. a lisandus sellele 2-aastane magistriõpe ja 1996. a muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe. Alates 2000. aastast on doktoriõpe võimalik kahes harus: loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus (muusikateadus, muusikapedagoogika) 1997. aastal avas Eesti Muusikaakadeemia oma filiaali Tartus. [5] 7. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ehk lühidalt Elleri-kooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja
potentsiaali tegutseda eduka löökpillimängija, viiuldaja või lauljana, kasutades selleks unifitseeritud ülesandeid, mille abil püütakse hinnata inimese oskusi orienteerumisel diatoonilises helireas, kahe-või neljaosalise taktimõõdu eristamisel kolmeosalises ning Lääne muusikakultuurist pärit meloodiate ehituse analüüsimisel. 9. Muusika ja emotsioonid. Kas muusika väljendab emotsioone või indutseerib emotsioone kuulajas? Psühholoogia ja muusikateaduse vaheline lõhe muusika ja emotsioonide vahekorra käsitlemisel. Leonard Meyeri muusikalise ootuse kontseptsioon ning selle seos emotsiooniteooriaga. Muusika esitusega seotud negatiivsed emotsioonid: lavahirm ja sellega võitlemise meetodid. Sümfooniaorkester kui sotsiaalne kooslus. Erinevate pillirühmade (keelpillid,vaskpuhkpillid) psühholoogilised prototüübid.Ooperi aluseks peab olema mingi hoopis teine väärtustesüsteem kui sõnalavastuses
Maria koos poja Tori ja tuhandete rahvuskaaslastega Rootsi. Maria Kreek suri seal 1988. ning Tor 1995. aastal. 1939. aasta suvel abiellus Cyrillus Kreek teist korda. Tema naiseks sai Aleksandra Tinskij (1909-1989), Petseris sündinud ning 1931. aastal Läänemaa Õpetajate Seminari lõpetanud algkooliõpetaja. Selles abielus sündis kolm last: Anne (1940), Maria (19412001) ja Jüri (1944). Muusikat õppis neist tütar Maria Kreek, kes sai Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateaduse eriala diplomi 1976. aastal tööga ,,Polüfoonilis- variantsest arendusest Cyrillus Kreegi rahvaviisitöötlustes kooridele". Tütar Anne tudeeris Tartus defektoloogiat ning elab Haapsalus, nagu ka poeg Jüri oma perega. Niisiis oli Cyrillus Kreegi perekonnaelus helgeid ja keerulisi aegu, rahulikke ja dramaatilisi suhteid ja sündmusi. Võimalik, et alati ei olnud tema naisel ja lastel lihtne aktsepteerida, et perepea pühendas peamise tähelepanu heliloomingule, iseenda vaimsele
annaabi.ee 
