Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis ...
jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika. Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud. Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.
Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks ma aga ei mäleta kes seda lugu esitas. Lugu oli meeldejääv selle poolest, et see oli esitatud puhtalt ja siiralt. Muidugi ei
Tanja live kontsert Kaheksandal aprillil külastasin Tanja kontserti, mis toimus Tallinnas klubis Prive. Tegu ei olnud tavalise klubi peoga, vaid konkreetse kontsertiga. Tanja Mihhailova on 32- aastane vene rahvusest artist, kes laulab peamiselt poplaule. Ta on kasvanud üles Eestis ning siin õppinud. Ta on esindanud Eestit eurovisioonil ning võtnud osa ka paljudest muusikalidest. Muusikaga on ta tegelenud juba lapsepõlvest saadik. Tanja tahtis õppima asuda muusikakooli, kuid teda ei võetud vastu, sest puudus õpetajate arvates muusikaline kuulamine. Kõigele vaatamata on Tanjast kujunenud üks Eesti edukamaid artiste. Kontsert toimus Tallinna vanalinnas ning kuulajaid oli kokku tulnud palju. Tanja astus ise lavale kell üks öösel, kuid uksed avati juba pool tundi enne südaööd. Klubi on väike ning
ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika.Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud.Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas
Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui suurt hääleulatust nõudvate ooperiaariatega. Virtuoosseid laulupartiisid esineb harva. See on ka üheks põhjuseks miks, muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljaid ei laula ega esine. Tehnilised võimalused Tänapäevased tehnilised võimalused (nt peamikrofonid esinemiste ajal) annavad tegelastele laval täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja efektsete valgustussüsteemide ja kujunduse kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel). Muusikalide tuntusele on kõige rohkem kaasaaidanud massimeedia tormiline areng. Populaarsete muusikalide põhjal on hiljem vändatud palju filme, samuti on paljud vaatajate lemmikfilmid saanud aluseks nii mõnelegi muusikali loomisele. Populaarsemad laulu-
juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu Looming. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Zanr,tähtsamad teosed. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Tuntumatest teostest võib nimetada nt Rahalaul, Kodulaul, 10 neegrit, Vaid see on armastus, Päikeseratas. Kiigelaulukuuik. kujunes 80ndail aastail Tallinna Muusikakooli mõtte- ja õpingukaaslastest. Esimene ülesastumine oli 3. juunil 1985. aastal Tallinna Matkamajas Tõnu Kaljuste
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid
Aastal „Code One Maria Listra on sopran, kes alustas oma muusikuteed väga varakult, esinedes nii Eestis kui Soomes juba 3-aastaselt. Juulis 2011 lõpetas Maria Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži draama- ja teatriõppe eriala. Tema esimene plaat ilmus 2000. aastal kui ta oli 11-aastane, see oli tema sooloplaat „Maria Listra AD 2000“. Ele Millistfer on laulja, muusikaliartist, lauluõpetaja ja laulude kirjutaja. Ta on sündinud 19. augustil 1982. aastal. Ta on tuntud muusikalidest "Hair", "Hüljatud" (Eponine, Fantine), "Miss Saigon" (kooriartist), "Oliver" (Nancy) ja "Rent". Madis Leht 11a Kokkuvõtteks võib öelda, et kontsert oli väga meeldiv ja tore, sealne rahvas kes oli kohale tulnud mitte ainult Paidest vaid ka mujalt elasid sellele etendusele sisse. Kontserdil igav mul ei hakanud ja minu arust oli terve see etendus väga suur tervik, seda on ka ju 12 aastat tehtud juba. Madis Leht 11a
Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades.
Kes esitavad? Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofonid) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgustussüsteemide kaasabil on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised śõud. Muusikalised numbrid 1) Avamäng 2) Vahemäng 3) Soololaul 4) Koor Tuntud heliloojad ja teoseid R. Rodgers „Oklahoma″, „Helisev muusika″ J. Styne „Naljakas tüdruk″ L. Bernstein „West Side story″ J. Kander „Kabaree″ L. Bart „Oliver″ F. Loewe „Minu veetlev leedi″ C. - M. Schönberg „Hüljatud″, „Miss Saigon″ A. L
harrastab rattasõitu, veel käib ta ka korvpalli mängimas. Ta on öelnud: „Suurimaks väljakutseks võis ehk olla nõustumine pakkumisega hakata õpetajaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
Tegevus toimub New Yorgi lavakunstikoolis, mis kestab neli aastat. Kooli said sisse 60 valitut, nende seas olid kõik andekad ja teotahtevõimelised, kui välja arvata mõni ükskik (näiteks Tyrone). Esinemisjanus staarihakatised seisavad silmitsi tõsiasjaga tee tähtede poole on keerulisem, kui nad arvasid. Muusikal räägib noorte läbikukkumistest, saavutustest, õppimisest ning armastusest. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal pannakse rohkem rõhku tantsule ja efektsusele. Lavastaja enda sõnul on ,,Fame" kirjutatud suhteliselt naiivselt, mina nõustun ka sellega muide. "Fame'is" on kasutatud eri koreograafe ning tantsustiile. Musta nahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles(see tuli tal väga hästi välja). On kaunite kunstide kooli kuuskümmend õpilast, kelle kordamööda
Tänu innukale tööle on koolist aegade jooksul huvi muusika vastu omandanud väga paljud. Paljud meie endised õpilased laulavad vabariigitippkoorides. Paljud tegelevad oma lemmikhobidega isetegevuslikes koorides ja orksetrites. Selle pika aja jooksul on koolis tegutsenud peaaeg kõik koori- ja orkestriliigid. Peale selle mitmesuguste kooseisuga intstrjmentaal- ja vokaalanasamlid, samuti on olnud mitmeid tugevaid soliste. Jangu on saadud ka muusikalidest ja laulumängudest. Häid tulemusi on saavutatud paljudel konkurssidel, ülevaatustel, festivalidel. Esinetud on nii Tapa linnas, vabariigis, teistes linnades kui ka televisioonis. Õpilaste huvi isetegevuse vastu on aegade jooksul olnu erinev. Varem tehti paljusid asju hoopis suurema tahtmisega, taganttorkamist ja muusika juurde vägisi vedamist ei tuntud. Eks anna tunnistust seegi, et lastekooris laulis Endel Vahersamu käe all 100 õpilase ringis. Tol ajal
2. LÖÖKLAUL e. HIT, EVERGREEN Igal ajastul on olnud oma löökpalad- 17 sajandil menuett ja teised tantsud, 18 sajandil serenaad, 19 sajandil valsid ja operetiviisid. 20 sajandil moodsal tantsumuusikal põhinevad laulud. Lööklaulude laialdane levik sai alguse Ameerikat helifilmide vahendusel, kahekümnendatel- kolmekümnendatel aastatel, mil lööklaulu esitajate seas olid esikohal filminäitlejad. Paljud ameerika lööklaulud olid pärit muusikalidest, mis samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda eriti Inglismaa, kus polnud keelebarjääri. Raadio ja televisiooni kättesaadavaks muutunisega laiematele rahvahulkadele levis lööklaul just nende kanalite kaudu. Olulisel kohal on siin heliplaatide ja – lintide müük. Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz.
annaabi.ee 
