Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel
vWalckerorel on arhitekt Otto Pius Hippiuse kavandite järgi aastatel 18621870 ehitatud Tallinna Kaarli kirikus juba teine instrument, vahetades välja Gustav Normanni poolt 1870. a valmistatud ja 1884. a suurendatud oreli. vPraegune orel ehitati 1923. aastal Ludwigsburgis Württembergis Walcker & Cie vabrikus ja kannab oopuse numbrit 2011. See oli noores Eesti Vabariigis esimene esinduslik uus orel, mis pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile. Instrument pidi seetõttu olema eriti suur, kõlavärvikas ja kunstiliselt parimal tasemel. Tõesti, oma 84 registriga ületas see orel ka auväärset orelit toomkirikus, mida sel ajal kasutas veel saksakeelne kogudus. Kuni tänaseni on Tallinna Kaarli kiriku Walckerorel suurim orel Eestis. Orel Allikad vhttp://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kaarli_kirik vhttp://mikistrips.blogspot.com/2009/12/anotherxmasanotherblackout.html vhttp://www
· Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr
Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja
lambavargaks, sakslane kutsuvat aga eestlast halvakspanevalt maarahvaks. Saksa ja vene ajalehtede vahelist poleemikat jätkus veel mõneks ajaks peale pidu. Eestlased ise jäid laulupeo tulemustega rahule, sest kontsert õnnestus ja suurendas rahvuslikku prestiizi. L.Koidula tähelepanekute järgi hakkasid paljud senised kõhklejad eesti rahvuslikku liikumist toetama, mis tähendas selle olulist tõusu järgnevatel aastatel. Kõige tähtsamad olid laulupeo tulemused tärkavale eesti muusikakultuurile. Pärast pidu jätkus uute kooride ja orkestrite Inge Org rajamine. Teisest küljest olid kollektiivid olulised rahva kogunemisrakud, mis arendasid osavõtjaid igas mõttes, eriti rahvusliku ideoloogia poolest.
..........................................................8 · Ilmalik kontsert teisel pidupäeval...............................................................................8-9 · Kolmas pidupäev............................................................................................................9 · Kava........................................................................................................................ 10-11 · Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile.......................................................................11 Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880.aastal Tallinnas · Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng..............................................................................12 · Koorijuhtide kokkutulek..........................................................................................12-13 · Laulupeo kontserdikava......................................................................................
Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi
stiilseimaks dzässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro, Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5
näit oli nii Venemaal Glinka ooperiga ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Sussanin"; 1836). Oleme juba mitu korda rõhutanud, et 19. sajandi ühiskonnas ja muusikakultuuris on kandev kiht keskklass ehk kodanlus, s.t a) olulised muusikainstitutsioonid olid kodanlikud; b) muusikalist 7 maitset määrav kiht oli kodanlus. Väga iseloomulik nähtus 19. sajandi kodanlikule muusikakultuurile on (peale avaliku kontserdi) kooriliikumine. (Siin võib nii otseselt kui kaudselt märgata Prantsuse revolutsiooni mõju: 1) selle demokraatlikud ideed mõjutasid Euroopa vaimuelu, 2) Prantsusmaal tehti 1795. aastal ettepanek tähistada riigipühi suurte kooriüritustega, millel laulsid harrastuskoorid.) Kooriliikumist iseloomustavad demokraatlikud ja rahvuslikud ideed, samuti patriootiline suunitlus ning ka religioossed ideed
rõõmu. Verdi enda mõju uuest sisust tingitud dünamiseeritud ja erutatult tundelisele muusikale oli ulatuslik ja määrav. 1888. a. oktoobris, poolteist aastat pärast "Othello" triumfi, jõudis kätte aeg juubelit pidada. Oli möödunud kolmveerand sajandit ajast, mil lihtne Lombardia naine tillukese poisslapse ilmale tõi ning austria sõdurite tooruse ja omavoli eest imiku kirikutorni varjule kandis, päästes sellega maailma muusikakultuurile nii väärtusliku elu. Tööd armastas Giuseppe Verdi alati, tema isikuga seotud kärarikkaid kogunemisi ja paraaditsevaid juubeleid aga mitte. "Paljude maailmas asetleidvate tarbetute ja kasutute asjade hulgast on taoline juubel kõige tarbetum... Peale selle on selles midagi teostamatut ja välismaist matkivat, midagi, mis sunnib oletama seda, mida tegelikult pole, mida olla ei saa ning mida olema ei pea... Tehke ettepanek pühitseda juubelit 50. päeva pärast minu surma
lahkudes veel väljakujunenud muusik), ei valinud elukutselise muusiku teed, on praegu raske oletada. Kas oli tegemist lihtsalt majanduslike kaalutlustega või olid neil kõigil tõesti nii mitmekülgsed võimed ja huvid, et tekkis vastupandamatu tahtmine end ka mingil muul alal proovile panna? Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastail algas Eestimaal uus aeg uute džässivaenulike reeglitega ning ka džässmuusikutel tuli nendega kohaneda. Nõukogude korra kokkuvarise- misega lõppes see muusikakultuurile keeruline ajajärk ja koos Eesti taasiseseisvumisega avanes ka džässmuusikutel võimalus normaalseks eksistentsiks, sh eestimaise džässi ajaloo tundmaõppimiseks, millega käesolevas uurimuses algust on tehtud. Selle töö suurimaks praktiliseks kasuteguriks tuleks pidada kokku kogutud, kommenteeritud ja süstematiseeritud suurt hulka seni maailma eri nurkades hajali olnud dokumentaalset, aga ka suulisel
annaabi.ee 
