Muusika Renessanss ja Keskaeg (0)

Muusika  
 
1. Nimeta muusika instrumente, mida kasutati keskajal muusika tegemisel?   Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, rataslüüra, simbel.   Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, šalmeid (millest hiljem arenes pommer), trompeti eelkäijaid.   Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini.  2. Mis muusika instrument on tänapäevase kitarri eelkäia?  Varaseim kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara.  Üks kitarri eelkäijaid oli veel Vihuela mis arenes välja Hispaanias 16. sajandi alguses. Kuigi lauto oli sellel 
ajal mujal Euroopas saamas väga populaarseks, ei suhtunud hispaanlased sellesse hästi, sest see pill 
seostus neile mauridega. Eelistatumaks sai nelja keelega kitarri vorm, millele lisati veel kaks keelt 
suurendamaks ulatust ja keerukust. Oma kõige arenenumas vormis oli vihuela kitarrisarnane pill kuue 
soolest valmistatud topeltkeelega ja moodsa klassikalise kitarri häälestusega (välja arvatud kolmas keel, 
mis oli pool tooni madalam).  3 . Mis on rataslüüra? Kirjelda, kuidas seda kasutati, et temast tekiks heli?  RATASLÜÜRA ehk hurdy gurdy on keskaegne keelpill, mille keeled paneb helisema nahaga 
ületõmmatud vändaga pööratav ratas. Ratas funktsioneerib viiulipoogna sarnaselt ning pilli kõla on 
lähedane viiuli omale. Meloodiat mängitakse klahvide abil, mis suruvad kiilukujulisi puitdetaile keelte 
vastu, muutes nende kõrgust.  4. Mis instrumente kasutasid keskajal mustlasmuusikud?  SIMBEL trapetsikujuline haamrikestega mängitav keelpill, rohkem kasutusel mustlaskapellides ning 
kirikutes keelatuid pille, mis olid kirikute jaoks paganluse sümboliga.  5. Kes on trubatuur / minnesinger / truväär?  Trubaduuri – provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal    Truväärid – prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal   Minnesinger- oli keskaegse keskülemsaksakeelse rüütliluule looja ja esitaja.  6. Mis on gregoriaani laul? Kelle järgi on see nimetatud?  Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina cantus gregorianus) on keskajast pärinev 
Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi.  7. Mille poolest erinesid keskaegne kiriklik muusika ja ilmalik muusika? 


Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga 
pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.  Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna need on tihedalt seotud ränd- ja 
rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute 
elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja 
tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, 
spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud 
kokku kristlike ideedega  8. Mis on monofoonia?  Monofoonia (kreeka keeles μονοφωνία) ehk ühehäälsus, ka monoodia, on muusika faktuuritüüp, mille 
all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat.  9. Mis on polüfoonia?  Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia 
üheaegsus.  10. Mis on organum?  Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist) on Lääne-Euroopa keskaja 
muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.  11. Mis on motett?  Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli 
algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti.  12. Mis keelest tuleb sõna renessanss ja mida see tähendab?  Renessanss (prantsuse sõnast renaissance ehk 'taassünd')    13. Kuidas muutus renessanss muusika võrreldes keskaegse muusikaga?  Renessanss- ja keskaja muusikat võrreldes võib lihtsustades öelda, et kui keskaja heliloojad lähtusid 
muusikat luues pigem jumalikest reeglitest, siis renessansiheliloojate jaoks pidi muusika oma sulanduva 
harmoonia ja sujuva meloodiaga olema eeskätt inimese kõrvale meeldiv kuulata.  14. Mis on madrigal, millal ta kujunes välja ja millise sisuga ta oli?  Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on renessansiajal (15.–16. sajandil) ja varabarokis 
(aastail 1600–1750) levinud ilmaliku muusika žanr, tõsise sisuga polüfooniline laul, mille sisuks oli 
valdavalt armastus või loodus.