kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke
Jazz Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid
20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tsehhid Leos Janacek ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber
20. sajandi muusika Kuni 19. sajandini valitses Euroopa muusikas üks kõikehõlmav stiil korraga. 20. sajandi muusikat iseloomustas aga stiilide rohkus ja mitmekesisusrohkete - teravate helide kooskõla, heliteoste muutumine keerukamaks ja. 20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne
Muusikaajalugu 20. sajandi muusika 1. Muusikavooludeks on hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta
Avangardism Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
.................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev..........................................................................................................
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt
Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni koloriit, gamelanorkester pärastlõuna", klaveripalade Täistoonhelilaad, süit Bergamasque, Clair de pentatoonika M. Ravel lune
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla
20 sajandi muusika kokkuvõte Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
1 Sisukord 1. Impressionism Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine
Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4
Kaasaja muusika. 1. 20.sajandi muusika- ja kunstisuunad: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism, postmodernism. 2. Faktid Gershwinist: õppis muusikat omal käel ja võttis ka eratunde; tema sümpaatia kuulus kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor
...........................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel...............................10 George Gershwin (1898 - 1937)......................................................10 Avangardism........................................................................... 11 John Cage (1912 - 1992).................................................................11 John Cage (1988)...............................................................
olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina Tema looming on olnud teenäitajaks nii Arthur Honeggerile kui ka Paul Hindemithile Võitis tunnustust orelimuusikaga Kirjutas mitteprogrammilist muusikat MK Richard Strauss Don Juan Anton Bruckner impressionism Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis Akadeemiline kriitika nimetas teoseid „nõdrameelseks kunstiks“ milles nähti sõjakäiku ametnike vastu Kirjanduses avaldus sümbolismine Lõuendid on peen, rafineeritud kunst Esemeid tuli maalida sellistena nagu me neid näeme Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni
• Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne
3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm
(1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger. Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern.
saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset