Elektrimõõteriistad Voolu tüübi järgi jagunevad: ·Alalisvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud lisatakistid voolu mõõtmiseks shunt, pinge mõõtmiseks lisatakisti ·Vahelduvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud mõõtetrahvod voolu- ja pingemõõtetrafod, kasutatakse ka vahelduvvoolu muundureid alalisvooluks Elektrimõõteriistad Konstruktsiooni ja põhimõtte järgi jagunevad: 1.Magnetoelektriline liikuva raamiga 2.Magnetoelektriline liikuva magnetiga 3.Elektromagnetiline 4.Elektrodünaamiline 5.Ferrodünaamiline 6.Induktiivne 7.Elektrostaatiline 8.Vibratsiooniline Elektrimõõteriistad Mõõteosutile vasttoimiva mehhanismi järgi jagunevad nad veel: ·mehhaanilise vastumomendiga (nr. 1 8) ·ilma mehhaanilise vastutoimeta (nr. 1 6)
· Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis. Elektriku tööd on: · paigaldus- ja monteerimistööd; · käitamine ja kontroll; · remondi- ja hooldustööd; · planeerimine ja juhtimine. Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid, kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab elektrik ehitada näiteks elektriliine või paigaldada tänavavalgustust. Samuti paigaldab ta kaableid, elektriarvesteid või eri tüüpi muundureid nii elu-, äri- kui ka tootmishoonetes. Elektriku töö sobib sulle, kui huvitud elektritöödest, oled tehnilise taibu ja loogilise mõtlemisega ning sul on hea koordinatsioon ja mälu. Elektrik teeb tööd nii sees kui ka väljas oleneb sellest mida teha on vaja. Elektritööd võivad olla ohtlikud ning nõuavad tähelepanu ja ohutusnõuete järgimist. Võimalikud ohud on elektrilöök ja kukkumine. Vigastuste vältimiseks peab elektrik kasutama kaitsevahendeid ja eririietust.
· Hoonetes kus korraldatakse suuri rahvakogunemisi Alajaam elektrivõrgu osa mis paikneb antud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande või jaotus liinide lõppühendusi,lülitus ja jahutusseadmed ,muundusseadmeid (trafod) ning hooneid Trafoalajaam alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer Lülituspunkt lülitusalajaam, lülitusseadmestikuga ja tavaliselt kogumislattidega alajaam milles puuduvad jõutrafod. Muundusalajaam muundureid sisaldav alajaam , mille põhiülesandeks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks või vastupidi. Sagedusmuundusalajaam alajaam mis muundab antud sagedusega vahelduvvoolu teise sagedusega alajaamaks. Veoalajaam alajaam mille põhiülesandeks on elektrivõrgu toitmine. (pinge ) kõrgendusalajaam trafoalajaam ,mille trafode väljundpinge on kõrgem kui sisendpinge (pinge ) madaldusalajaam trafoalajaam , mille trafode väljumispinge on madalam kui sisenemispinge
esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis. Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga. Kvantimise samm valitakse selliselt, et iga sammu keskpunkt vastab punktile sellel ideaalsel tunnusjoonel. Põhilised AD-muundureid iseloomustavad parameetrid, milles sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime, kvantimisviga, nullviga, tõusuviga ja diferentsiaalne ja integraalne viga. AD-muunduri ideaalse ülekandefunktsiooni näide (a) ja lineaarse tunnusjoonega muunduri kvantimise viga (b) Digitaal-multimeeter-põhimõtteliselt numbernäiduga tester. Seansi lõpp. Tänan.
sagedusväljund säästab signaali energiat edastamisel suurte vahemaade taha, kuna pole tarvis eelvõimendust; sagedussignaalide mõõtmise kõrge täpsus. See saavutatakse laialt levinud kristallresonaatorite baasil, mis praktikas on stabiilsemad kui analoogpinge mõõtmisel kasutatavad tugipingeallikad. Võrreldes pingeväljundiga anduritega, sagedusväljundiga andurid ei vaja signaali mõõtmiseks täiendavaid osi, nagu analoog-digitaal-muundureid. Nende viga sagedussignaali muundamisel digitaalkoodiks on tühiselt väike (0,001% suurusjärgus). Sedasama mõõdetud suuruse muundamist sagedussignaaliks võib vaadelda kui ajalise integreerimise protsessi, mille jooksul võimalikud mürad filtreeritakse välja. Faasimanipulatsioon ehk digitaalne faasimodulatsioon ehk diskreet-faasimodulatsioon (ing. k phase-shift keying, lühend PSK) on numbrilise modulatsiooni liik, mille puhul andmete
Voolu üleminek ühest muunduri (s. t. alaldi või vaheldi) harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul ehk tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad duaalse süsteemi, s. t. ühed ja samad tüüritavad muundurilülitused võivad reeglina töötada nii alaldi kui vaheldina. Seetõttu on raamatu mahu huvides otstarbekas vaadelda kõiki võrguga sünkroniseeritud muundureid üheskoos. Käsitletakse ainult tüüritavaid muundureid, kuna mittetüüritavad ja osaliselt tüüritavad alaldid on nende erijuhtumid, mis on tüüritavate muundurite teooria tundmisel lihtsalt tuletatavad.
Tema tegevusalasse jääb kõik elektriga seonduv elektrijaamadest koduste elektritöödeni. Üldisemalt saab elektriku töös esile tuua neli valdkonda: paigaldus- ja monteerimistööd; käitamine ja kontroll; remondi- ja hooldustööd; planeerimine ja juhtimine. Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid, kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab elektrik ehitada näiteks elektriliine või paigaldada tänavavalgustust. Samuti paigaldab ta kaableid, elektriarvesteid või eri tüüpi muundureid nii elu-, äri- kui ka tootmishoonetes. Käitamine tähendab paigaldatud elektriseadmete ja -võrkude töös hoidmist. Selleks teeb elektrik lülitamisi, jälgib seadmete tööd või juhib neid. Seadmete ja võrkude korrasoleku kontrollimiseks mõõdab elektrik näiteks voolu tugevust, pinget või seadmete ja juhtmete takistust. Suuremaid võrke ja süsteeme kontrollib elektrik arvutiga. Kõik tööülesanded eeldavad elektrikult ettevalmistust ja planeerimist. Ta peab lugema
Suuruse ühikväärtuse või selle kordse reprodutseerimiseks. Võib olla nii ühe kui mitme väärtuseline. Lihtsaim üheväärtuseline on näiteks kaaluviht. Mitmeväärtuseline- joonlaud(kriipsmõõt) kõik mõõdud ei ole materiaalsed- kiirus, aeg. Mõõtemuundur- muudab ühe füs. Suuruse teiseks. väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse Näiteks fotoelement, valgusenergiaks. Pool- elektromagnetvälja elektriks jne. Üks tähtsamaid muundureid on andur. Anduri põhieesmärk on muundada üks füüsikaline suurus teiseks, mida on parem mõõta, edastada, töödelda, või juhtimiseks kasutada. Mõõteriist on mõõtevahend, millega mõõteinformatsiooni sisaldav signaal esitatakse vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina, arvnäiduna või muu sellisena). Mõõteriista, mis kirjutab üles mõõtesignaali, nimetatakse meerikuks
Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid. Vedelike, gaaside ja auru kulu ja hulga mõõtmine 25. Kulu mõõtmine: arvestid(kogu kulu) ja mõõturid(hetk kulu). -Muutuva rõhulangu kulumõõturid (on kohalik takistus ja mõõdetase rõhulang) -püsuva rõhulanguga kulumõõturid (rotameetrid) -ultraheli kulumõõturid -elektromagneetilised kulumõõturid -kiiruslikud kulumõõturid 16
Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid. Vedelike, gaaside ja auru kulu ja hulga mõõtmine 25. Kulu mõõtmine: arvestid(kogu kulu) ja mõõturid(hetk kulu). -Muutuva rõhulangu kulumõõturid (on kohalik takistus ja mõõdetase rõhulang) -püsuva rõhulanguga kulumõõturid (rotameetrid) -ultraheli kulumõõturid -elektromagneetilised kulumõõturid -kiiruslikud kulumõõturid 16
kaitselüliti või sulavkaitsmed Kontaktor Sujuvkäiviti Liigkoormuskaitse termoreleed Mootorid Joonis 4.29. Kahe asünkroonmootori ühise sujuvkäivitiga rööpkäivituslülitus 130 4.6. Alalisvoolu pingemuundurid ja -regulaatorid Alalispinge regulaatoreid (muundureid) liigitatakse sõltuvalt väljundvoolu ja -pinge polaarsusest (märgist) ning volt-amper-tunnusjoonte kujust kas ühe-, kahe- või neljakvadrandilisteks muunduriteks. See tähendab, et nende volt-amper-tunnusjooned hõlmavad vastavalt üks-, kaks- või neli U-I tasandi kvadranti. Ühesuunalise voolu ja ühepolaarse pingega (emj-ga) ehk ühekvadrandiline pulsilaiusmuundur (joonis 4.30) võimaldab reguleerida pinget toitepingest allapoole. Seetõttu nimetatakse seda
Need muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks paljudes tööstuslikes, põllumajanduslikes, olmelistes ja muudes rakendustes. Praktiliselt piiramatu väljundvõimsuse ja hea juhitavuse tõttu kasutatakse alaldeid kui sõltumatuid seadmeid alalisvoolumootori (või mootorite) toiteks ja vahelduvvooluajamite sisendlülidena. Nende toimekiirus osutub tavaliselt piisavaks elektriajamites tekkivate elektromehaaniliste siirdeprotsesside juhtimiseks. Võrguga sünkroniseeritud vahelduv/alalisvoolu muundureid ehk loomuliku kommutatsiooniga muundureid või passiivseid alaldeid kasutatakse seadmetes, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. See osutub lihtsaks, kuna antud lülitused sisaldavad minimaalse arvu aktiiv- ja passiivkomponente. Türistorid on võrguga sünkroniseeritud jõulülitid. Termin "võrguga sünkroniseeritud" tähistab teatud kommutatsiooni liiki, kus voolude üleminek ühest juhtivast elemendist teise toimub võrgupinge (toitepinge) kaasabil
muude tegurite mõjul tekkivast mürast. Tavaliselt projekteeritakse komparaatorid selliselt, et müra ei ületaks 1 LSB väärtust. Peale selle peab komparaator eristama sisendpinge muutusi süsteemi üldise täpsuse piires. Teiste sõnadega, komparaator peab olema sama täpne kui kogu süsteem. 17. Analoog-digitaalmuunduri lahutusvõime kahendkood- ja kümnendkoodväljundi korral Põhilisteks A/D-muundureid iseloomustavateks staatilisteks parameetriteks, millest sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime ja vastav kvantimise viga, nulliviga, tõusuviga ning diferentsiaalne ja integraalne mittelineaarsus. Lahutusvõime (ingl resolution) (vt lk 41 eraldusvõime) sõltub seadme väljundkoodi moodustavate kahendjärkude arvust (tavaliselt 6, 8, 10, 12, 14 või 16) ning analoogsignaali (sisendpinge) maksimaalsest mõõtevahemikust. Näiteks n-bitise
diskreetse toimega kontrollereid ja juhtraale, mille väljundiks on kahendarvuna esitatud juhtsõna. Paljud täiturid nagu elektrimootorid on jällegi pidevatoimelised. Seega tuleb seadmete ja protsesside juhtimisel muundada pidevatoimelisi signaale diskreetseteks ning vastupidi. Pidevatoimelisi suurusi saab esitada alalispingena või ajaintervallina. Kõige sagedamini kasutatavaks diskreetseks suuruseks on 8421 kahendkood. Juhtimisel kasutatakse nii analoog-digitaalmuundureid ehk A/D-muundureid kui ka digitaal- analoogmuundureid ehk D/A-muundureid, kusjuures mõlemal juhul võib analoogsuuruseks olla kas alalispinge või ajaintervall. D/A-andurite ehitus on mõnevõrra lihtsam ning nad kuuluvad sageli analoog-digitaalmuundurite koosseisu. Protsessi juhtimiseks võib koostada universaalprotsessorist ning erinevatest signaali- muunduritest süsteemi. Teiseks võimaluseks on spetsiaalsete juhtimiseks ja signaalitöötluseks ettenähtud mikroprotsessorite kasutuselevõtt
įiļdarltsaadavate tekstidega, kusjuures suhtlenriskeel cn valitar,. Veelgi paindlikr"rmat suļrtlenrist tnuttndririga r,õinraļdavad aga arvutiliides ja vaStav kasutajatait kvara' rrrilļe rakettdanriseļ saab arvlrti ekraanile tuua kogu ntuuttdltri, ajarni või telrttoloogiaprotsessi tööd pttudutava info, sh, tarbitud errergia tnaksumuse, võinlsuse, pinged, vooļud, töötsüklite (toodete) arvu jne. Kuigi muundureid tootvad firrlad tamivad kasr"rtaja soovi korral vastava tarkvara. võib nįisuguse tarkvara hirrd olla nrõnikord surtrenr krri rnurrrrduriļ. 1.4. į_ührisrootoriga asünkroonmootori omadusi l.4.I' Võrgutoitel asünkroonmootori tunnussuurused Li-ilrisrootoLiga asüttkroontitootori peamiseks eeļiseks alalisvooļrrlrrootorite, siinkroon- ja faasirootor'iga asĮirlkr'oorttiiasiIrate ęeS on liikuvate korrtaktide (koliektori r,õi kontaktrõngaste)
(Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 67 digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) Digitaal analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahend koodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1-ks, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoog summaatori sisendisse. Mida rohkem onkoodis ühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoog
ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 65 o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) Digitaal analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahend koodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1-ks, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoog summaatori sisendisse. Mida rohkem onkoodis ühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoog
nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog muundur - Digitaal-analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi, mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahendkoodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodisühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoogsummaatori sisendisse. Omaette probleem on nende summeeritavate
kiirguriteks ja – vastuvõtjateks. Igaühes neist elektrienergia muundamine helienergiaks ja vastupidi toimub muunduri võnkesüsteemi mehaanilise energia kaudu. Muunduri võnkesüsteem hakkab tööle välise teguri mõjul, milleks on erilise generaatori poolt tekitatav elektriimpulss. muundurites –vastuvõtjates mehaaniline jõud, mis paneb tööle võnkesüsteemi, tekib helilaine mõjul. Hüdrolokaatorites ja kajaloodides kasutatakse kaht tüüpi elektromehaanilisi muundureid: piesoelektrilisi ja magnetostriktsioonilisi. Mõlemad on pööratavad s.t. võivad töötada nii kiirgurite kui vastuvõtjatena. Piesoelektrilised vibraatorid. Nende töö põhineb piesoelektrilise efekti kasutamisele, mis on omane mõningatele kristallidele nagu räni, ammooniumi dihüdrofosfaat, baariumi titanaadile – piesoelektrikutele. Piesoelektrilise efekti olemus seisneb järgmises: elektrivälja paigutatud piseokristall deformeerub (otsene efekt), piesokristalli deformeerumisel
7 Mudeli väljundeid kasutatakse mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks ning koordinaatide muunduri käivitamiseks. Mootori mudel sisaldab samuti kahte muundurit kolmefaasilise süsteemi muundamiseks kahefaasiliseks ning pöörlevate koordinaatide muundamiseks paigalseisvateks. Kõiki neid teisendusi tehakse operatsioonivõimenditel põhinevate elektriliste lülitustega. Kuna vektormuutujaid käsitletakse nii rist- kui polaarkoordinaadistikus, siis vajatakse lisaks loetletutele veel muundureid, mis teisendavad muutujaid ristkoordinaadistikust polaarkoordinaadistikku ning vastupidi. Niisuguste muundurite hulka kuulub näiteks vektori moodulimääraja. Kõigi selliste teisenduste realiseerimiseks on võimalik valida programmilisi, analoogriistvara või diskreetriistvara vahendeid. Kõige mugavam on muidugi kasutada programmilisi vahendeid, kuid arvestades vektorjuhtimisseadmetelt nõutavat suurt toimekiirust, kasutatakse praktikas sageli kombineeritud vahendeid.
annaabi.ee 
