Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmine : võimalik igasuguses mikrobioloogia laboris bakterikultuure lihtne ja odav kasvatada võib varjuda farmaatsiatööstuse sildi taha · Väga tõenäoline B-relva kasutamine mitmesuguste terroristlike rühmituste poolt.
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3
Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkude kromosoomides, siis päranduvad need järglastele edasi. Nii tekib pärilik muutlikkus, mille tulemusena järglane võib omandada mõne uue tunnuse, mis vanematel ei esine. Mutageenid võivad muuta ka keharakkude geene, kuid sugulisel paljunemisel need mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus. Mutabiilsus on replitseeruvate geneetiliste struktuuride (geenide, genoomide) omadus muutuda, muteeruda. Mutabiilsusest tulenevad esmased geneetilised muutused biosüsteemides, millest tuleneb igasugune pärilik mitmekesisus ja evolutsiooni võimalus. Mutabiilsuse põhjuseks on geneetiliste elementide replikatsiooni, rekombinatsiooni ja lahknemise vead. Eri organismide ja sama genoomi eri osade mutabiilsus on tihti erinev. Mutageen on mistahes füüsikaline või keemiline tegur, mis suurendab mutatsioonide sagedust üle spontaanse mutabiilsuse taseme. Mutageenidega mõjustamisel saadud
· silindrikujuline · ikosaeedriline Sarnasused Elusorganismid Erinevused Nukleiinhappe olemasolu (korraga Puudub rakuline ehitus DNA või RNA) Valkude olemasolu (mõnel juhul Puudub iseseisev ainevahetus lipiidid või süsivesikud) Võime evolutsioneeruda/muteeruda Ei saa iseseisvalt paljuneda, peavad ühe osa oma elust veetma rakus Eluetapid · raku nakatamine(raku pinnaga seondumine ankurmolekulide abil) · viiruse sisenemine rakku 1. ümbrisega viirus: sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi 2
seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvatamine on odav ning kiire, seda on kerge varjata farmaatsia või biotehnoloogiatööstuse sildi taha. Sellepärast kutsutaksegi biorelva ,,vaese" riigi relvaks, sest seda võib toota iga riik ning terroristlike rühmitusi. Kui tootjariik ei arvesta julgeolekunõuetega, siis võib kogu riigi rahvas olla suures ohus, sest võivad tekkida kontrollimatud lekked. Haigustekitaja võib muteeruda ja väljuda kontrollist. Bioloogiliserelva relva puhul on kõige ohtlikum selle kohaletoimetamine, sest kõik viirused ning bakterid tunnetavad temperatuuri, niiskust ja valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad
etteennustatav. See võib ka juhtuda inimeste kehades, luues ettearvamatu ahelreaktsioonid. Hans.Hinrich Kaatzi nelja-aastane uuring Saksamaal Jena Ülikoolis näitas, et GM rapsi söönud mesilastel oli soolestikus modifitseeritud geeniga bakterid. 1 Kui üldiselt on bakterid ja mikroorganismid inimese soolestikus aitamaks säilitada soole tervet mikrofloorat, siis selle uurimuse põhjal näeme, et need võivad ka muteeruda. 2.2.2 GM rapsi kaudsed mõjud inimese tervisele Lisaks geenisiirdele on GM rapsi või rapsiõlil kaudsed mõjusid. GM taimedel kasutatakse üldiselt kaht umbrohuvahendit: glüfosaati ja glüfosinaatamooniumi. Mõlemate puhul on kindlaks määratud kahjulik mõju. Juba 1991/92 aasta arstiteaduslikes ajakirjades ilmusid artiklid, milles leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas oli märgatavalt suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv2
3% stroma (sidekoed, kollageen, elastin jmt) Müüjat huvitab teie raha ning ta on valmis valima oma sõnu ... Reklaam luuakse mõjutamaks meie teadvust mitte kirjeldamaks tegelikkust Heale reklaamile on väga raske vastu seista Valkude ,,retsept" = DNA · Valkude primaarstruktuur on päritud, seda ei saa treenida · Valkude kõrgema taseme struktuurid on mõjutatud konkreetse keskkonna poolt · DNA võib muteeruda James Watson Francis Crick Kehas on ~100 triljon rakku Nature, 2. Aprill 1953 Väljaarvatud punased verelibled omavad kõik tuuma DNA kogupikkus ühes rakus on 2m, 2*10-9m läbimõõduga ahel on pakitud 2*10-6m
Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised: *võimalik muuta õht tunnust või omadust, ülejäänud tunnused jäävad samax *aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas *enamus mutantidest on kahjulikud liigile ega ole ka praktiliselt kasutatavad 47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased päriliku muutlikkuse read. Teades ühe liigi juures esinevaid vorme võime ennustada samasuguste paralleelsete vormide leidmist ka teistel sugulasliikidel ja perekondadel. (N. Vavilov) 48
Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised: *võimalik muuta õht tunnust või omadust, ülejäänud tunnused jäävad samax *aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas *enamus mutantidest on kahjulikud liigile ega ole ka praktiliselt kasutatavad 47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased päriliku muutlikkuse read. Teades ühe liigi juures esinevaid vorme võime ennustada samasuguste paralleelsete vormide leidmist ka teistel sugulasliikidel ja perekondadel. (N. Vavilov) 48
Orthomyxoviridae -> Perekond – Influentsaviirus A -> Lindude gripp Jaotub perekondadeks A, B, C. A on kõige patogeensem, võib nakatada kõiki ja põhjustada pandeemiaid. B on keskmise patogeensusega, võivad nakatada kõiki. C on kõige nõrgem, nakatavad peamiselt inimesi ja sigu. Ümbrisel on proteiinid – neuraminidaas ja hemaglutiniin. Lindude gripil on kõige rohkem hemaglutiniini. Nende proteiinide struktuurimuutused võivad tekkida peremeesrakus ning seega kiiresti muteeruda. Võib tekkida ja levida uus alatüüp. Peamiselt levib kaudselt ja viirust levitavad kõige rohkem ulukveelinnud. Uluklind -> kodulind -> siga -> inimene. Levik: Lindude gripp on äge kiiresti leviv kõrge patogeensusega lindude viirushaigus, mis iseloomustub septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti põletiku ning suure suremusega. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude
· Toit (priionhaige looma meeleelundite, aju või liha söömine) · Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas
Samuti võidakse nakatunud arvutit kasutada pahavarakeskusena teiste arvutite nakatamiseks üle interneti. Termin "rootkit" (root unix keskonnas adiministraator; kit tööriistakomplekt) on kasutusel juba 10-15 aastat. Algselt ei olnud rootkit loodud sugugi pahatahtlikuna, vaid oli mõeldud administraatorite töö kergendamiseks Unix/Linuxi keskkonnas. Arvutiuss ehk Worm kuulub viiruste alamliiki, mis suudab iseendast koopiaid teha, muteeruda, paljuneda ja levida iseseisvalt arvutis ning levitada nakkust teistesse arvutitesse, ent ta pole võimeline haakima ennast mõne arvutisoleva programmifaili külge. Ussid suudavad levida väga kiiresti ja massiliselt läbi võrgustike- või süsteemide turvaaukude, ummistades nii kasutaja kui ka kõigi uute nakatatud arvutikasutajate võrguliikluse, mis tunduvalt aeglustab internetikasutamist.
Mutatsioone, mis takistavad organismi reproduktsioonivõimet, nimetatakse steriilseteks mutatsioonideks. Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Mutatsioonid, mis kahjustavad organismi elulisi funktsioone, on letaalsed mutatsioonid. Nende fenotüübiline avaldumine väljendub organismi surmas ning seda enamasti juba looteeas. Enamus geene võivad muteeruda nii, et selle toime on organismi seisukohalt letaalne. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik järglased surevad. Retsessiivsed mutatsioonid võivad püsida populatsioonis kaua, kuna heterosügootides on nad varjutatud metsiktüüpi alleelide poolt. Retsessiivseid letaalseid mutatsioone on võimalik tuvastada siis, kui järglaskonnas toimub fenotüüpide osas ebatavaline lahknemine. Näiteks mutatsioon yellow-lethal (kollane-letaalne) Y l on hiirtel
Mutatsioone, mis takistavad organismi reproduktsioonivõimet, nimetatakse steriilseteks mutatsioonideks. Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Mutatsioonid, mis kahjustavad organismi elulisi funktsioone, on letaalsed mutatsioonid. Nende fenotüübiline avaldumine väljendub isendi surmas ning seda enamasti juba looteeas. Enamus geene võivad muteeruda nii, et mutatsiooni toime on organismile letaalne. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik järglased surevad. Retsessiivsed mutatsioonid võivad püsida populatsioonis kaua, kuna heterosügootides on nad alla surutud metsiktüüpi alleelide poolt. Retsessiivseid letaalseid mutatsioone on võimalik tuvastada siis, kui järglaskonnas toimub fenotüüpide osas ebatavaline lahknemine
Mutatsioone, mis takistavad organismi reproduktsioonivõimet, nimetatakse steriilseteks mutatsioonideks. Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv. Mutatsioonid, mis kahjustavad organismi elulisi funktsioone, on letaalsed mutatsioonid. Nende fenotüübiline avaldumine väljendub isendi surmas ning seda enamasti juba looteeas. Enamus geene võivad muteeruda nii, et mutatsiooni toime on organismile letaalne. Dominantsed letaalsed mutatsioonid kõrvalduvad ühe põlvkonna vältel, sest kõik järglased surevad. Retsessiivsed mutatsioonid võivad püsida populatsioonis kaua, kuna heterosügootides on nad alla surutud metsiktüüpi alleelide poolt. Retsessiivseid letaalseid mutatsioone on võimalik tuvastada siis, kui järglaskonnas toimub fenotüüpide osas ebatavaline lahknemine
Võrreldes teiste massihävitusrelva- Kui biorelva toodetakse oda- dega on biorelva kõige lihtsam välja va tehnoloogiaga ega peeta silmas 159 massihävitusrelvad julgeolekunõudeid, on võimalikud levi toksiinid inimeselt inimesele ega lekked, mis on ohuks tootjariigi elani- loomalt inimesele, kuna tegemist on kele. Haigusetekitaja võib muteeruda ja mürkainete, mitte mikroorganismi- väljuda täielikult kontrolli alt, bioloogi- dega; neid võib pidada keemia- ja bio- list ründeainet võidakse laborist ka va- relva vahepealseks vormiks. Lisas 10.2 rastada. Selles valguses on arusaadav on kirjas erinevate bioründerelvade Ameerika Ühendriikides 2001. aas- omadused. Arvestada tuleb sedagi, tal terroristlikel kaalutustel anthrax'i et tihti on bioründerelvast tekkivatel
annaabi.ee 
