Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid, karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna. Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks. Kuivatatud marjad on tuntud rahvaravimina mao- ja sooltehaiguste puhul
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond KOo18 KESTVUSKATSE TEGEMISE KORRALDAMINE Iseseisev töö Tartu 2018 TOOTEKIRJELDUS Pavlova väikekook Pealt krõbe, seest vahukommi nätskusega pehme beseekook. Täidetud vahukoore, vanillikreemi ja mustikatega. Kaunistatud värskete vaarikate ja sokolaadiga. Koostis: Rõõsk koor, vaarikad, fariinisuhkur, mustikad, munavalge, sokolaad, vanillikreem (tärklis, osaliselt hüdrogeenitud palmirasv, vadakupulber, stabilisaator E170, paksendaja E401, lõhna- ja maitseained), maisitärklis, veiniäädikas, sool. TOOTE SÄILIMISAEG Lähtudes Põllumajandusministri määrusega kehtestatud tingimustest toidu säilitamisnõuete kohta on antud toode kiiresti riknev.
LISAPALA 1 puuvili LÕUNASÖÖK lihapallid (kotlet, kala) kartulipudruga (100 g), hautatud köögivili oliiviõliga või toorsalat 1 tl õliga magustoit 200 g (leivakreem piimaga või mannavaht piimaga või kohupiimakreem kisselliga või biojogurt mustikatega) VAHEPALA 1 terakukkel või 2 täisteraküpsist 200 g keefi rit või piima 1 toores porgand (1 kaalikaviil) ÕHTUSÖÖK 200250 g aedviljasuppi loomalihaga (lihapuljong, 40 g loomaliha, köögivili, kartul)
Kaloraaži saab taimetoitluse puhul suurendada näiteks toorsalatile oliivi- või kreekapähkliõli lisamisega, mis ühtlasi aitab kaasa ka vitamiinide imendumisele. Samuti võib hommikupudrule juurde lisada pähkleid ja seemneid. Need nipid on head ka sellepoolest, et sisaldavad rohkelt kasulikke rasvhappeid sealhulgas Omega-3. 2-PÄEVANE TASAKAALUSTATUD MENÜÜ TAIMETOITLASELE 1.päev Hommikusöök Neljaviljahelbepuder mustikatega Vesi Banaan Lõunasöök Täisterariisiroog ubadega Tomati-sibulasalat õliga Kaks viilu leiba Vesi Õhtusöök Hiinakapsa-maisi-paprikasalat õlikastmega Tee Maasikad 2.päev Hommikusöök Odrajahupuder Tee Õun Lõunasöök Keedetud kartulid ja porgandi-õuna salat õlikastmega Leib Soja piim Õhtusöök Porgandi-apelsinisalat seemnetega Banaan Tee KOKKUVÕTE Kuigi taimetoitlusel on palju eeliseid, näiteks kergem on hoida end vormis ja tervena, kuna
puhul. Pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, peavalu ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju head tehtud. Temast saab keediseid, mahlu, veine, likööre. LAANIK Kes on mustikametsas käinud ja pole seal vaid puid imetlenud, see on kindlasti näinud ka meie ühte tavalisemat sammalt, laanikut. Laanik kasvab nimelt peaaegu kõigis Eesti laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Laanik eelistab veidi niiskemaid kasvukohti. Varju talub laanik hästi. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et tundub nagu laanik kasvaks mätaste otsas. Tegelikult see nii ei ole. Laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on
võib kogu puu ära kuivada. Jänesekapsas-kasvab varjulistes okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied Laanelill-Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas Laanik-kasvab peaaegu kõigis Eesti palu- ja laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Teine naaber on tal palusammal, kuid laanik eelistab viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma. Varju taluvad need samblad mõlemad ühtmoodi hästi. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et laanik tundub mätaste otsas kasvavat. Tegelikult see nii ei ole. Vähemalt suhteliselt kuivas palumetsas otsib ta endale niiskemaid pinnalohukesi. LAANEMETSA SELGROOTUD-Laanemetsa putukatest on suurem osa
KAUNISTUSEKS: U. 100G MUSTIKAID PURUSTA KÜPSISEID, SEGA SULATATUD VÕIGA. VÕTA 20-22 CM LAHTIKÄIV KOOGIVORM JA KATA VORMI PÕHI KÜPSISEPURUGA . KLOPI LAHTI MUNAD, SEGA JUURDE TOORJUUST , KOHUPIIMAPASTA JA SUHKUR . VIIMASENA SEGA JUURDE MUSTIKAD . VALA TÄIDIS PÕHJALE JA KÜPSETA 160-KRAADISES AHJUS U. 45-55 MINUTIT. SEGA HAPUKOOR SUHKRUGA JA VALA KOOGILE NING TÕSTA KOOK VEEL 10 MINUTIKS AHJU. VÕTA KOOK AHJUST , JAHUTA MAHA JA HOIA ÜLEÖÖ KÜLMIKUS . KAUNISTA VÄRSKETE MUSTIKATEGA. BISCOTTID, SOKOLAADIGA 220 G NISUJAHU 65 G KAKAOPULBRIT 1 TL SOODAT 0,25 TL SOOLA 3 SUURT TOASOOJA MUNA 2 DL SUHKRUT 1 TL VANILLIEKSTRAKTI 125 G MANDLEID 120 G TUMEDAT SOKOLAADI SEGA OMAVAHEL JAHU, KAKAO , SOODA JA SOOL. KLOPI LAHTI MUNAD, SUHKUR JA VANILLIEKSTRAKT , SEGA VÄHEHAAVAL JUURDE KUIVAINED , VIIMASENA SEGA JUURDE HAKITUD MANDLID JA HAKITUD SOKOLAAD . SEGA TAINAS ÜHTLASEKS , JAOTA TAINAS KAHEKS . VORMI KAHEKS KÜPSETUSPLAADI PIKKUSEKS PÄTSIKS .
end igas suunas. Lihakad soomused on aga varuainete säilituspaigaks, et kevadel kiiresti kasvama hakata. Maapealset vart harilikul jänesekapsal polegi. Veidi ka jänesekapsa söömisest. Tema hapukat maitset on tundnud ilmselt igaüks. Nii salatit kui suppi võib valmistada igast jänesekapsa maapealsest osast, kuid vitamiin C poolest on eriti rikkad tema lehed. Harilik laanik Laanik kasvab peaaegu kõigis Eesti palu- ja laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Teine naaber on tal palusammal, kuid laanik eelistab viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma. Varju taluvad need samblad mõlemad ühtmoodi hästi. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et laanik tundub mätaste otsas kasvavat. Tegelikult see nii ei ole. Vähemalt suhteliselt
Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned. Nagu maikellukselgi, on ka laanelillel peamisteks paljunemisvahenditeks risoomiharud, mitte seemned. Harilik laanik (Hylocomium splendens) Kes on mustikametsas käinud ja pole seal vaid mustikaid söönud või puid imetlenud, see on kindlasti näinud ka meie ühte tavalisemat sammalt, laanikut. Laanik kasvab peaaegu kõigis Eesti palu- ja laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Teine naaber on tal palusammal, kuid laanik eelistab viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma. Varju taluvad need samblad mõlemad ühtmoodi hästi. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et laanik tundub mätaste otsas kasvavat. Tegelikult see nii ei ole. Vähemalt suhteliselt
Mitmetel liikidel marjad head maitseomadustega ja nende kasvatamine on paljudel juhtudel mitmetes riikides tähtis majandusharu. Marjadest valmistatakse hoidiseid ja mitmetel liikidel on tegeldud sordiaretusega paremakvaliteediliste viljade saamiseks. Süstemaatiliselt on olukord väga segane ja paljudel juhtudel käsitletakse maailma 4 jõhvikaliiki omaette perekonnana (Oxycoccus Adans.) kuid sama tihti leiavad jõhvikliigid käsitlemist koos mustikatega.. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. Perekond jõhvikas (Oxycoccus Hill) [oksükókkus] Oxycoccus on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest oxys = terav, hapu ja kokkos = mari. Perekonda kuuluvad roomavad, peente nõrkade võrsetega kääbuspõõsad, milliste võrsed puituvad teisel aastal
Mitmetel liikidel marjad head maitseomadustega ja nende kasvatamine on paljudel juhtudel mitmetes riikides tähtis majandusharu. Marjadest valmistatakse hoidiseid ja mitmetel liikidel on tegeldud sordiaretusega paremakvaliteediliste viljade saamiseks. Süstemaatiliselt on olukord väga segane ja paljudel juhtudel käsitletakse maailma 4 jõhvikaliiki omaette perekonnana (Oxycoccus Adans.) kuid sama tihti leiavad jõhvikliigid käsitlemist koos mustikatega. Käesolevas käsiraamatus vaatleme perekondi eraldi. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. 2/3 perekonna liikides pärineb Malaisiast, umbes 90 liiki mujalt Aasiast, 5 liiki Aafrikast, 25 liiki Lõuna-Ameerikast ja 26 liiki Põhja-Ameerikast. Euroopa on kodumaaks 6 liigile. Mitmed liigid omavad haljastuslikku tähtsust
Paljuneb seemnetega lagedatel, niisketel kohtadel, eriti põlendike servadel; mujal paljuneb vegetatiivselt. Kasutamine: sinika marjad on vesise magushapu maitsega. Nad on söödavad, mõnedele inimestele mõjub rohke marjade söömine joovastavalt, seetõttu kutsutakse marju ka joovikateks. Marjad sobivad keediste, kompottide, mahlajookide, veinide ja erinevate magustoitude valmistamiseks. Soovitatakse kasutada segus mustikatega. SOOKAIL Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) vill (viltjate lehtede tõttu); palustre soo-, soos kasvav. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: rabamännikud, puisrabad, vähesel määral kasvab liik ka rabastuvates laanemetsades, siirdesoodes mätastel ja lagerabades. Sookail eelistab varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti kui teised rabataimed. Taim on igihaljas, 30-60 cm kõrge, tugevasti harunev kääbuspõõsas. Juurtel esineb mükoriisa
annaabi.ee 
