Väike karihiir Väike-karihiir on meil esinevatest karihiirtest väikseim. Tüvepikkus on tal 4,5...6 cm ja kaalub 3...5 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on kar...
lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks antiloopidest ja sebradest kes vee lähedale satuvad. Elupaik Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas India, Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Paljunemine Vastassugupoolt meelitavad Krokodillid eritades oma kehale muskuse- lõhnalist ainet. Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa. Ta valvab mune kogu haudumise ajal. Enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis hoolikalt välja. Krokodillid hoolitsevad oma poegade eest ka hiljem. Vaenlased Krokodillidel looduslikke vaenlasi praktiliselt ei ole. Küll aga on inimesed neid suurtes kogustes hävitanud, tavaliselt naha, kuid ka rahvameditsiini otstarbeks
koaala on ööloom väike koaalapoeg kaalub sündides umbes 5 grammi, ta on 2 cm pikkune, pime ja paljas eluea pikkus 15-20 aastat Koaalad tarbib toiduks vaid 20 eukalüptiliigi lehti, kusjuures neid on kokku 300 koaalad põevad ka haigusi, nendest tavalisemad on tsüstiit, sinusiit ja konjuktiviit koaala kukkur avaneb tahapoole koaalade suur hävitamine viis selle liigi väljasuremisohtu koaala ei joo midagi koaala lõhnab muskuse ja eukalüpti järele Vombatid Vombatid esineb kolme liiki vombateid neil on väga aeglane ainevahetus seedivad toitu kuni 14 päeva vombatitel puudub saba äsja sündinud vombad kaalub 2 grammi ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad
sulanduvad lõhnale iseloomulike nootidega. Elixir de parfum: sisaldab umbes 1530 protsenti eeterlikke õlisid. Fougère: sõnajalalõhn, mis sisaldab sambla- ja muude metsalõhnade nüansse. Parfüüm: alkoholis lahustatud eeterlike õlide kombinatsioon. Lõhnaskänner: vahend, mida kasutatakse soovitud näiteks meretuule või mägioja lõhna sünteetiliseks loomiseks. Idamaine ehk orientaalne lõhn: sisaldab lille-, ambra-, muskuse- ja vaniljenoote. Lillelõhn: koosneb kas ühe konkreetse lille või lillede buketi lõhnast. Ambra, merevaik: merepõhjas kivistunud okaspuude vaik, mida kasutatakse lõhnade loomisel; ambra ehk kollane merevaik. Muskus: algselt erootiline, isase muskushirve sugunäärme tugevasti lõhnav eritis; tänapäeval kasutatakse lõhnatööstuses sünteetiliselt toodetud muskust. Nina: lõhnade looja. Neroli: tugeva, kibemagusa lõhnaga aroomiõli, mida esialgselt
Toidu hankimiseks kaevabki mutt vahel käike küllalt maapinna lähedale, kuhu näiteks isegi usiikesed roomavad sisse tundes mutile omast " muskuse" lõhna ja tajudes peale vihma head huumust. Mutt on sedavõrd jõhker, et tarvitab toiduks ükskõik mis eluka, olgu see uss või hiir, kes on tema käiku kukkunud ja on vähe liikuv. Korraga võib mutt ära süüa 20-22 gr. vihmausse. Terve, või tükeldatud ussi sööb mutt lõpuni hoides seda oma jalakestega ja puhastades jalgadega seda mullast, ning töötades samal ajal esihammastega. Kui mutt on end täis söönud, siis ta sirutab oma keha välja ja magab
sulanduvad lõhnale iseloomulike nootidega. Elixir de parfum: sisaldab umbes 15–30 protsenti eeterlikke õlisid. Fougère: sõnajalalõhn, mis sisaldab sambla- ja muude metsalõhnade nüansse. Parfüüm: alkoholis lahustatud eeterlike õlide kombinatsioon. Lõhnaskänner: vahend, mida kasutatakse soovitud – näiteks meretuule või mägioja lõhna – sünteetiliseks loomiseks. Idamaine ehk orientaalne lõhn: sisaldab lille-, ambra-, muskuse- ja vaniljenoote. Lillelõhn: koosneb kas ühe konkreetse lille või lillede buketi lõhnast. Ambra, merevaik: merepõhjas kivistunud okaspuude vaik, mida kasutatakse lõhnade loomisel; ambra ehk kollane merevaik. Muskus: algselt erootiline, isase muskushirve sugunäärme tugevasti lõhnav eritis; tänapäeval kasutatakse lõhnatööstuses sünteetiliselt toodetud muskust. Nina: lõhnade looja. Neroli: tugeva, kibemagusa lõhnaga aroomiõli, mida esialgselt
Kuna kaselottvaalad on looduskaitse all, on ambra saamine keeruline. Seetõttu valmistatakse tänapäeval ambrat sünteetiliselt. Ambral, mida peetakse üheks parimaks fiksatiiviks, on seksikas, aistinguid erutav lõhn, mis muudab teised lõhnad sügavamaks ja soojemaks. Parimaks peetakse nn halli ambrat (gray amber). Muskus MUSK R1/ Muskusroti muskus Himaalajas elavatel muskushärgadel on munandite lähedal näärmed, mis eritavad muskust. Seda kallist toorainet peetakse väga erootiliseks. Muskuse lõhn on terav ja kopitanud, kuid ühendatuna teiste ainetega selle lõhn muutub. Muskust eritavad ka piisamiroti (muskusrott, ondatra)Ondatra ziebethica ja alligaatori muskusnäärmed. Muskust valmistatakse ka sünteetiliselt. Tsiibetkass (kärpkass) VIVERRA CIVETTA Aafrika tsiibetkass (Viverra civetta), kes elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika aladel, on võrdlemisi suur loom - tema keha pikkus ulatub 80 sentimeetrini. Loomale lisab pikkust juurde veel koheva karvaga saba.
AED - KORIANDER Coriandrum sativum Sarikalised (Apiaceae) Botaaniline iseloomustus 20 60 cm kõrgune rohttaim VARS peenevaoline LEHT alumised lehed sulglõhised, ülemised peenjaguselt sulglõhised ÕIS määrdunudvalge kuni roosakasvalkjas. Õied on koondunud varte tippudes väikesteks lamedateks sarikõisikuteks SEEMNED Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn Ajalugu algkodumaa on Lähis-Ida, kuid juba ammus levis ta sealt Vahemeremaadele ja Kesk-Euroopani. Keskajal kasutati teda kirpude ja täide vastu võitlemiseks. Kasvatamine kevadel külvatakse seemnes aeda 30 cm vahekaugusega ridadesse 1 cm sügavusele. Reas tuleks jätta taimede vahekauguseks 15 cm. Soovitav on teha korduskülve, et pidevalt värsket materjali saada. Peale pinnase kobestamise ei vaja koriander mingit hooldust Paljundamine seemnetega
VARS peen vaoline LEHT - lamedad helerohelised lõhestunud lehed, mis värskelt väga intensiivset aedpeterselli lõhnaga sarnast lõhna eritavad. ÕIS Väikesed määrdunudvalged kuni roosakasvalkjad õied on erisuuruste kroonlehtedega ja koonduvad varte tippudes väikesteks lamedateks sariõisikuteks. SEEMNED - seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Kerakujulisi vilju saab jagada kaheks seemneks. Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn. Ajalugu - Koriander on vahemeremaadest pärit ühe- või kaheaastane taim. Selle seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Taime kasvatati juba 3500 aastata tagasi ja 1400 eKr on tõendeid selle kohta, et vanad kreeklased kasutasid seda ravimina. Roomlased kasutasid koriandrit liha säilitamiseks. Kasvatamine - Vähenõudlik, kuid eelistab soojemat kasvukohta ja kergemat mulda. Peale pinnase kobestamise ei vaja koriander mingit hooldust.
28 29 Gewürztraminer – Tramineri sor- mahlakat, vähese happega veini andev mari, mis katab neljandiku Saksa- di kuulsaim esindaja, muskuse ja maa veiniaedadest ja on Liebfraumilchi põhikoostisosa. Viljakas ja kehva- rooside lõhnaga, piprase karakteri- le kliimale ning haigustele hästi vastupidav sort. Viljeldakse ka Tšehhis, ga. Kuulus Alsace´is, Lõuna-Sak- Sloveenias, Austrias ja Horvaatias. samaal, viljeldakse ka Californias
ajalool. Juhtis esimesena tähelepanu sellele, et aistingulisi teateid tajutakse läbi aegade erinevalt, et nende väärtustamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv. ,,Miasm ja nartsiss: haistmine ja sotsiaalne kujutlusmaailm, 18-19 sajand" 1982. Raamat on pühendatud haistmismeele ajaloole. Peamised teemad: Kuidas 18. sajandi teisel poolel tärkab Lääne-Euroopas uus tundlikkus, mis ei talu enam väljaheidete või muskuse lõhna ja pühendab üha enam tähelepanu õhupuhtusele ja erinevatele parfüümidele. Kuidas haistmine ja lõhnad muutuvad olulisteks sotsiaalses kujutlusilmas alates 18. sajandi lõpust ja eeskätt 19. sajandi esimesel kolmandikul. Kuidas "võõra" kujutamises, sotsiaalsete ja rassiliste tüüpide konstrueerimises mängib haistmishinnang alati olulist tolli. Nt. omistati prostituutidele iseloomulikke negatiivseid lõhnu.
tagasihoidlikum sõbratar Madame Tallienist. 37 les merveilleuses – tõlkes ‘imelised’ (neiud); les muscadins – tõlkes ‘muskuselõhnalised’ (noormehed) ; nn. “kuldse nooruse” (la jeunesse dorée) esindajad; noored moekeigarid, kes peale Robespierre’i aegseid piiranguid võtsid elult, mida võtta andis; peamiselt uusrikaste lapsed, kelle riietus ja peakatted olid taotletult grotesksed; mehed kasutasid ohtralt muskuse sisaldusega parfüüme, kust ka nimetus ‘les muscadins’; tuntuim merveilleuse oli Madame Tallien (kuid ka Madame Récamier ja Joséphine de Beauharnais) IX DIREKTOORIUM JA BONAPARTE’I ITAALIA SÕJAKÄIK Termidoorlastel tuli alla neelata ebameeldiv uudis. Temple’i vanglas suri alaealine troonipärija Louis XVII. Tema onu, Provence’i krahv (hukatud kuninga vend), kuulutas end dünastia järjepidevuse kandjaks – Louis XVIII-ks
annaabi.ee 
