nende peale viltu vaatama. See kuidas Hitler lubas paremat majandust ning Saksamaast teha riigi nagu oli see kunagi hiigelajal. Kõik viitab üksikisiku väga suurele rollile diktatuuri kujunemisel. Kokkuvõttes võib öelda, et diktatuurist kõige rohkem loodetigi, et majandus saab heale järjele, kaob suur mure tööpuudusega ning riigist saab silmapaistev riik. Seetõttu lubasidki paljud riigid endale diktatuuri sissetungi, oldi lihtsalt peale sõda nii muserdunud, oodati päästjat, kes tooks neid sellest hukatusest ning kaotustest välja. See ongi diktatuuri tekke põhjus kahe maailmasõja vahel.
Kevadet oli saalis tunda nii lillede näol, mida rahva seas küsimustele õigestivastamise eest lahkelt jagati kui ka eelnevalt juba kõlanud "Lindude laulust", milles oli kohati isegi raske eristada lauluhääli ehtsatest lindudest. Kaunid klaverihelid tõid saali aga kevadet juurdegi. Melanhoolset tooni lisas "Kerjuse laul" ja Valgre "Ta keerutab, lennutab...", mis on algne ja kurvakõlaline versioon laulust "Saaremaa valss". Rõhuva ja muserdunud meeleolu pühkis täielikult minema kuplee "Eesti sõpru leitaks ilmas...", mis viimsegi saalisistujale naerusuu ette maalis. Hiljem mõtlesin, et see oli vist sihilikult viimaste laulude sisse jäetud vähendamaks kurvastust kontserdi lõppemise pärast. Kuplee viskas õhku sõnumi: Vabaks tahan jääda ma, ei iial armasta. Veel tänaseni mõtlen selle üle, kuid isegi niivõrd põhimõttekindel ja meeleolukas esitus ei suuda mind selle sõnumiga nõustuma panna.
Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane
· Hakkas õppima inglise keelt ja tutvus Byroni loominguga · 18211823 kirjutas nn lõunapoeemide tsükli; temast sai Venemaa esiluuletaja ja romantikute vaimne juht · Dekabristid paigutusid ümber Lõunasse, kuid löödi kiirelt ka laiali · Repressioonilaine viis ta Odessase, kus ta kirjutas oma kõige kibestunumad ja pessimistlikumad luuletused (,,Vang", ,,Eluvanker", ,,Kes, lained, peatas teie hoo") · Kuigi elu Odessas oli lõbus, siis oli P ikka muserdunud dekabristide liikumise nurjumise pärast · Allakäigukeeris armus ülemuse naisesse; ülemus kiusas ja kaebas tema peale; politsei avastas ettevaatamatute väljenditega kirja; arreteeriti, vallandati ja saadeti Mihhailovskojesse Puskin Mihhailovskojes (1824 1826; 25.27. a.) · Kurb saabumine purunenud sõprussidemed ja armastus · Igav elu, tülid vanematega; vanemad lahkusid, jäi üksi truu hoidjaga
- Woland: musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga). Wolandit peeti välismaalaseks jamustkunstnikuks. Ta on kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevadhulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki. - Meister: pühendunud oma tööle, lootusetu, väsinud ja muserdunud hoiak. Vähenõudlik ja leplik, tema jaoks oli olulisem vaimne vabandus, mitte materiaalsus. Allaandlik - loobus käsikirjast ja põletas selle (teose alguses oli järjekindlam, sest ei olnud nõus oma käsikirja muutma) - Margarita Nikolajevna: Meistri armuke kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli pärast mures oli. Peale nõiduse maitsta saamist muutub ta pisut, ent tema soovid jäävad endiselt samaks - olla koos meistriga.
Tema sõnaosavus, see kuidas ta suutis suurt rahvahulka niivõrd mõjutada, seda peeti lausa imetlusväärseks. Ent streigi jätkudes, kui polnud näha mingeid muutusi, hakkas Etienne populaarsus kahanema. Temas nähti vaenlast. Kuna ta oli kõige lähim inimene söekaevuritele, kelle peale oma viha välja valada, siis seda ka tehti. Kuid kes siis päriselt peaks kandma süüd streigi pärast? Kas tõesti üksainus mees, kes õhutab inimesi streikima, kuid kes on samas nende seast- söekaevur? Muserdunud, seltsimeeste käitumisest kaob Etienne mõneks ajaks silmapiirilt. Raamatus on suurim rõhk ebavõrduse üle, kuid on ka teisi sotsiaalseid probleeme. Murettekitav on laste lühike lapsepõlve aeg. Lapsed koondatakse tööle, kui nad ise on alles noorukieas. Neid võetakse tööl täisväärtuslike töötajatena, kuigi mõni neist pole nii arenenudki, et taolist rasket tööd teha nagu söekaevurid teevad. Kui surutakse lastele peale töö, siis arvavad lapsed, et nad
röövijad ei teadnud, keda nad röövivad ja olid kindalsti pettunud kui said teada, et röövitud olid hoopis väiksest Eestist. Mõned päevad hiljem vahistas Liibanoni julgeolek 3 kahtlusalust, hiljem veel 3 kaasa aidanud iskut. 20.aprill laeti interneti(www.youtube.com) video 7 röövitust, kus jalgratturid palusid abi nende päästmiseks ja see oli ka esimene elumärk eestlastest. Selle video vaatamine oli jube nad olid kõik väga muserdunud ja tundusid et lootust kaotamas. Samas video üles panek kinnitas nende elus olemist ja seega oli see väga hea. Kui sellest oli möödas umbes 5 päeva süüdistati ametlikult 16 inimest. Lõpp sai sellele loole 14.juuli hommikul 2011, kus pantvangid vabastati ning viidi Prantsusmaa saatkonda. Eestisse jõudsid nad 15.juuli varahommikul. Hiljem intervjuudes on jalgratturid rääkinud, et nende röövijad olid vahepeal väga sõbralikud, kuid nende tujud olid väga muutlikud.
türannilikkus. 3. Aeg, ruum ja miljöö Tegevus toimub 20. sajandi alguses, Inglismaal Herbiidide saarestikus. Tegevus võtab aset enne ja pärast esimest maailmasõda, sõjast väga juttu ei ole peale selle, et see muserdas Ramsay'ide perekonda (kui ka tervet maailma), sest Andrew hukkus sõjas. Teoses tuleb ka mingil määral välja see, et Woolf on ,,kadunud põlvkonna" kirjanik, sest tegelased olid sõjast muserdunud. 4. Tegelaskond Proua Ramsay- ~50ndates eluaastates kaheksa lapse ema, kes oli pühendanud oma elu oma lastele ja abikaasala. Ta oli tõeline koduperenaine- tegelas lastega, hoidis kodu korras, toetab, hoolitseb ja julgustab ka abikaasat, kellel oli vaja kuulda, et ta on ikkagi hea filosoof. Laseb mehel olla perepea. ,,Naine, kes kandis oma ilutõrvikut kõikjal kaasas," kirjeldab Lily. Naine oli tegelikult haritud, ta oskas igal teemal arutada.
mitmete austatud kirjanike teoseid (Eugène Sue, Balzac, George Sandi). Madame soovis ka seda, et Bovary nimi saaks kuulsaks. Emma jäi rasedaks ning mingil määral oli see perekonna kolimise põhjuseks. Nad asusid elama Yonville-l'Abbaye'i. Teel tulevasse elukohta kadus Emma koer(Djal), kelle naine oli vahetult ennem Tostes'st lahkumist Charles'i patsiendilt kingiks saanud. Naine oli lemmiku kadumise pärast muserdunud. Yonville-l'Abbaye'i's hakkas Bovary'de pere elama võõrastemajas. Jõudes sinna saidki nad tuttavaks oma naabritega Lèon'ga(õigusametnik, kirjandusest huvitunud ning maaelust tüdinud), Binet'ga(täpsusearmastaja) ja proua Lefrancois'ga(võõrastemaja omanik). Esimesest päevast saati uues elukohas jäi Emmale silma Lèon, nad otsisid teemasid, millest rääkida, enamasti oli jutt kirjanduse või reisimise kohta. Neil tekkis suhe, Lèon hakkas Emma armukeseks. Nende
Räägib, et mõis on mõeldud hoopis Sonjale ning, et tema ei ole seal mingi otsustaja. Konflikt hakkab üle pea kasvama. Telegin palub Vanjat, et too maha rahuneks, et ta ei suuda enam blablabla. Jelena nõuab, et ta kohe vait jääks. Voinitski süüdistab professorit, et too on tema elu parimad aastad ära rikkunud.. Jelena karjub, et tahab sealt otsemaid ära sõita. Voinitski halab emale, et elu on läbi ning on täiesti muserdunud. Maria ütleb rangelt, et too professori sõna kuuleks. Sonja nutab Marina põlvede ees. Voinitski lahkub, öeldes, et ta teab mida ta tegema peab. Serebrjakov räägib erutatult, et ta ei suuda Vanjaga enam ühe katuse all elada, et üks neist peab lahkuma. Sonja üritab veel professorit veenda, et Vanja on hea inimene, kes on tema nimel tohutult palju vaeva näinud. Lava taga kostub lask. Jelena ja Voinitski heitlevad. Jelena üritab temalt revolvrit ära võtta, ent lootusetult
Emma on teinud kõik, et muuta oma unistused tõelisuseks, aga ta ei suuda anda neile kindlalt alust ega tulevikku. Unistused haihtuvad olematuuse. Emmal on suured võlad kaasas, mis tõttu tahetakse kogu tema ja mehe vara ära võtta. Emma ei suuda sellega leppida, ja ei oska mehele sellest kuidagi rääkida, ta tunneb end kõigi poolt hüljatuna, tappes end mürki võttes. Naise surma tõttu on Charles meeleheitel, ta leiab naise armastuskirjad teistega, mis teeb väga haiget. Mees on muserdunud ja pettunud, lõpuks sureb ka tema meeleheitlikult. 8 Ma arvan, et autor tahab selle teosega tõestada seda, et kunagi ei tohi midagi teha kiiruga ning tagajärgedele mõtlemata. Raamatus on selgesti välja toodud naise elu, kes abiellus armastuseta. Ja kuna mehe Charlesi elu oli ka kiire tänu töökohale, ei suutnud ta naisele pakkuda seda, mida viimane ootas. Vaene mees ei saanud arugi, et oli midagi valesti teinud,
Rünnak toimus öösel. Varastamise käigus mitte ei vüetud ainult prille, vaid tungiti Põssale ja Ralphile kallale, tekitades neile sinikaid ja kergemaid vigastusi. Põssa nägemine oli halb ja tal oli keeruline hakkama saada. Otsustati minna paluma prille tagasi. Prillide tagasi nõudmisest suurenes hoopiski tüli ning lõppes kurva õnnetusega, kus Põssa kukkus kaljult alla ning sai surma. Parima sõbra kaotanud Ralph oli muserdunud. Kokkuvõte Raamatu "Kärbeste jumal" sündmustik hargneb lahti huvitavalt alles teose lõpus. Kui algul käsitleti põhilisi probleeme nagu küttimine ja lõkke elushoidmine siis lõpus tegeleti juba ellujäämisega. Kohati jättis teos liiga fanaasiarikka mulje. Kõige enam läbi mõtlemata tundus teoses kohad, kus on käsitletud küttimist. Noored poisid jooksevad seale järgi ning hukkavad ohvri, kuigi kahtlen, et laps on vüimeline jooksma samakiiresti kui metssiga. Ebareaalse mulje
Elsa Morante, 1918 – 1985, Moravia abikaasa, teosed hõlmavad luuletusi, muinasjutte, jutustusi noorukite hingeelust, noorukiea kogemuste järelmõjust hilisemas elus. Peateos romaan „Ajalugu“, 1974, Rooma lihtrahva elust 2. maailmasõja ajal. Eesti keeles ilmunud jutustus „Andaluusia sall“, 1986. Natalia Ginzburg, 1916 – 1991. Uuris teostes perekonnasuhteid, tegeles ka poliitiliste ja filosoofiliste teemadega. Tema teoste tegelased on sageli muserdunud intellektuaalid ja/või staatilise eluviisiga naised, jutustus on esitatud mina-vormis, ülekaalus dialoog. Esialgu vältis autobiograafilisust, hiljem leidis just isiklike elamuste mälestustes parima jutusoone. Eesti keeles on aastal 1981 ilmunud kaks jutustust „See oli nii; Ambur“. Carlo Levi, 1902 – 1975. Ametilt arst, tegutses aktiivselt maalikunstnikuna. Aastatel 1935 – 1936 oli Mussolini vastasena Lõuna-Itaalia provintsi pagendusse saadetud, kus tegutses
annaabi.ee 
