Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont
kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas
soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume. tekib orgaanilise aine lagunemise tulemusena B-horisont - sisseuhtehorisont, väga peente murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste segunemisel. punaka või pruunika tooniga. C-horisont - lähtekivim. D-horisont - aluskivim (kivim, mis asub lähtekivimi all) E-horisont - väljauhtehorisont ja leethorisont G-horisont-gleihorisont - sinakas-hall kiht T-horisont - turbakiht, niiskuskeskkonnad
Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett.Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse ja tiheduse poolest. Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest
Temperatuur- temperatuuri kõikumine tekitab füüsikalist murenemist. Organismid mõjutavad mullateket: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, putukad segavad mulda. Mullahorisondid Mullahorisondid einevad üksteisest: muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. A-horisont- taimne orgaaniline aine seguneb mineraalosadega. Horisont on kobe. On toitaineterikas, eriti lämmastiku- ja süsinikurikas. Tumedat värvi horisont. B-horisint- toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogumine. See horisont on pruuni või punaka tooniga. C-horisont- ehk lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D-horisont- ehk aluskivim on lähtekivimi alune varasem geoloogilise ajastu kivim. E-horisont- heleda värvusega. On vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G-horisont- sinakashalli värvusega gleihorisont, tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suures osas aastast märg
2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest. B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente huumusosakeste segunemisel, pruunika või punaka tooniga) C-horisint = lähtekivim D-horisont = aluskivim (kivim, mis on lähtekivimi all) E-horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist) G-horisont = gleihorisont (tekib liigniiskuse tõttu, sinakas-hall) T-horisont = turbahorisont (hapnikupuuduse tõttu tekib turvas)
puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kohe, sest mulle peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see tainete -, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont · B savikumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna saviminirelaades on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga. · C lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. · D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille
tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele.
Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis: Mineraalained, orgaanilised ained(süsinik, lämmastik,väävel). Mulla ehitus: Kõduhorisont Huumushorisont-toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Väljauhtehorisont Sisseuhtehorisont-toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Lähtekivim-on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Gleistunud lähtekivim Kujunemine: Lähtekivimist-annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil
taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont
Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi: A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont). Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega. AT toorhuumuslik horisont
Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi
Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt. A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogumine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punakat tooniga. C- lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millel mul on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsess veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjes sügavamale. D- aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
-A-huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. -B-saviakumulatiivne horisont (e. sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, on see horisont pruun või punakas. -C-lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Selles horisondis mullatekke protsesse veel ei toimu. -D-aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne -E-heleda värvuseda väljauhtehorisont vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest
A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Must huumushorisont näitab, et muld on viljakas. Hall huumushorisont näitab, et see on uus muld, kuid väheviljakas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. B sisseuhtehorisont, kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on omane gleimuldadele
Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide vahel pole tihti selgelt tajutatavad. 1. Huumushorisont (A) taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Muld on kobe, sest peened mineraalosakesed seotakse org ainega sõmerateks. See on toitainerikas (N ja C) ja tumeda värvusega. 2. Sisseuhtehorisont (saviakumulatiivne) (B) toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Suure rauasisaldusega savi tõttu on see kiht pruuni või punaka tooniga. 3. Lähtekivim (C) mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekkeprotsesse seal veel ei toimu. Aja jooksul mul areneb ning piir mulla ja lähtekivimi vahel laskub järjest sügavamale. 4. Aluskivim (D) lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõjutab mulda kaudselt. 5
erinev. Kliima mõjutab mulla eripära(sademed, soojus). Horisondid tekivad mullas põhiliselt ainete ümberpaiknemisel liikuva vee tõttu. HORISONDID: · A-huumushorisont: Org. aine kogunemine, horisont on kobe, tänu org. aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. · B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont): Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, palju rauda - horisont pruuni või punaka tooniga. · C- lähtekivim: Mullatekke protsesse veel ei toimu. · D- aluskivim: Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E- väljauhtehorisont: Heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G- gleihorisont: Sinakashall, tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa
45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu kliimale,bioloogilistele põhjustele . Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest
Tüsedus muutub mulla arengu käigus,üleminek on sujuv. A-Toimub taimedelt pärineva org.aine lagunemine ja segunemine mineraalosaga.Toitainete,lämmastiku ja süsinikurikas.(tumedat värvi) B-Toimub murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Rauarohke. (pruunikas punane) C-On mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud D-Aluskivim,mis on lähtekivimi alune
annaabi.ee 
