Jõed uuristavad orge Jää Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja sulades maha jätnud. Tuul Kannab edasi Kuhjab Kulutab Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse ,,pommitamine". Liikuv vesi Lained Hoovused
tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab • tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Deflatsioon ehk tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhku tõstmine ning eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul. • Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks. • Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid.
suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees – mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia – murenemine,mullageograafia – paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) – tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng – materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali – kvartsi
Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja mineraloogilisele koostisele: · Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. · Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini. · Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi.
Seal leidub sinisavi, liivakivi ja fosforiiti.(vaata ka Joonis 1) 4 Eesti geoloogiline kaart- Joonis1 5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille
seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia murenemine,mullageograafia paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali kvartsi. Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või
ja mitmeid loodusprotessse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Kvaternaari ladestu ehk pinnakate Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5 2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud peamisest kihist. Eestis on pinnakate kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire.
arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.). Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad
Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen. Rohkesti leidub ka liivasid ja savisid
protsendini. Väga vana kivistunud moreeni nimetatakse tilliidiks. Moreen on Eesti muldade üks peamisi lähtekivimeid ja temal on kujunenud meie koduvabariigi kõige viljakamad mullad.Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusel on 5 viimase jäätumise moreen harilikult halli värvusega ning koosneb peamiselt kohalike karbonaatkivimite murendmaterjalist. Devoni punakavärvuselistel liivakividel ja aleuroliitidel esineb teistest moreenitüüpidest liivakam Devoni materjali rohke punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid
Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele: 1. Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. 2. Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid, kristalsete kivimite mureng materjalid. Kruusast savini. 3. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali kvartsi. 4
Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele: 1. Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. 2. Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini. 3. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab
Selleks jagatakse sõela diameeter, kust 60 % materjali läbi läheb, sõela diameetrile, kust ainult 10 % materjali läbi läheb, seda nimetatakse ka efektiivseks läbimõõduks. Mida väiksem on see arv, seda ühtlasema terasuurusega pinnas. 49. Kirjeldage Eesti moreeni tüüpe ja tugevusomadusi. Millist mõju avaldavad aastaajad. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Moreen on tekkinud liustikule varisenud või liustiku poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ning sulades maha jättis. Valdavalt pärineb moreen Eesti enda aluspõhjast. Põhja-Eestis, kus aluspõhjas paljanduvad lubjakivid, on moreen hallika värvusega ja selles leidub palju lubjakivi tükikesi. Lõuna-Eestis liivakivise aluspõhja alal on moreen aga punakaspruun ja kivimmaterjali on selles vähe. Jämepurdpinnased - Moreeniks olev kruus. Valdav osa üksikosakestest üle 2 mm. Suhteliselt väike kandevõime, kuni 300 kPa. Alati tuleb kontrollida
oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete, mis koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on
annaabi.ee 
