PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine
vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega.
Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. 3. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis 4. Muldade kivisus. Muld koosneb kolmest osast: 1)Tahkest osast · Orgaaniline osa huumus · Mineraalne osa kivimid ja liiv 2) Vedelast osast vesi 3) Gaasilisest osast õhk Mullatekke tegurid: 1) Kliima murenemine 2) Aeg mullakihtide paksus 3) Inimtegevus 4) Taimekooslus (huumuseteke) 5) Väikesed organismid (lagundamine ja murendamine) 6) Pinnamood (muldade niiskusreziim) 7) Lähtekivim (mineraalne osa) Mulla protsessid: 1) Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess (sinakad horisondid) 2) Soostumine vesises keskkonnas toimuv mullatekke protsess, kus mullad tuhastuvad. 3) Leetumine mulla mineraalosa lagunemine kuumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks 4) Leostumine vees lahustuvate soolade väljaujutamine mullast
4)taimejäänuste segamine mullaga Koorimisriistad 1)Hõlmkoorel-ader hõlmadega 2)Ketaskoorel-taldrikukujulised kettad 3)Randaalid Koormissügavus sõltub umbrohtudest 5-12cm 2.Libistamine - tasandab mullapinda - mikrolohkude kaotamine - mullakooriku,pankade purustamine -Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma -Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud Kultiveerimise ülesanded 1. Mulla pindmise kihi murendamine, segamine, kobestamine 2. Umbrohtude hävitamine 3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine Sügavus 5-15cm Freesimine Mulla ettevalmistamine külviks ühe töövõttega, 10-25cm sügavuselt. 57. Künd, künnisügavus, künniaeg 58. Äestamise ülesanded, mõju mulla õhu- ja veereziimile Külvieelsel mullaharimisel: · Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine · Mullapinna tasandamine · Veevarude säilitamine · Mulla õhustamine · Umbrohtude hävitamine
Käesolev töö keskendub pigem traditsioonilisematele maaviljelusmeetoditele.[1] 2. MULLAHARIMINE Mullaharimise all mõistetakse igasugust pinnasega tehtavat tööd, mis muudab tema füüsilist vormi ja parandab mulla õhu- ning veereziimi. Mulla taimedele sobivaks harimiseks on kasutusele võetud mitmeid erinevaid töövõtteid, millest igal ühel on oma roll mullaharimisel. Peamised tehnoloogilised võtted on: 1) Mulla pööramine adraga kündes 2) Mulla murendamine ja kobestamine kultivaatori ja randaaliga 3) Mulla segamine äkke ja adraga 4) Mulla tihendamine rullidega 5) Mulla tasandamine libistiga 6) Muldamine muldajaga 7) Mulla vaostamine ja peenardamine 8) Maa-aluste umbrohu osade läbilõikamine Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind
Koorimine Koorimise ülesanded: 1.Umbrohtude hävitamine 2.Niiskusvarude säilitamine · Koorimisriistad: 1.Hõlmkoorel - ader, millel on palju adra hõlmu 2.Ketaskoorel - mulda töötlevad taldrikukululised 3.Mullapinna kobestamine 4.Taimejäänuste segamine mullaga kettad töösügavusega 5 cm 3.Kerge randaal - töösügavus kuni 10 cm 4.Raske randaal - töösügavus 10 15 cm Kultiveerimine · Ülesanded : 1. Mulla pindmise kihi murendamine, segamine, kobestamine 2. Umbrohtude hävitamine 3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine · Kultivaatorid jätavad maa vaoliseks, nad agregateeritakse kas äkete või libistiga · Kultiveerimissügavus 5 15 cm sõltub kultuurist ja harimiskorrast Libistamise peamine ülesanded · Pindmise mullakihi tasandamine, mis omakorda vähendab auramise pinda · Pinna mikroplaneerimine - likvideerib mikrolohud · Purustab mullakooriku ja -pangad
ankruks massiivne, keeruka kujuga stantsitud või õõnes terasvalikonstruktsioon, kinnitub raamile jäigalt, töötab paindele; vannaseks liigendiliselt raamiga ühendatud, lihtsa kujuga ümara või ristkülik ja ristlõikega, töötab tõmbele; sääreks sihvakam, lihtsa kujuga, toruja või ristkülikja ristlõikega, raamile jäigalt kinnitatud. 6. Ribahõlma eelised ja puudused. Eelised Muld ei kleepu hõlma kluge; viilu murendamine on pööramine on kvaliteetsem; ribade omavahelist asetust ja painet on võimalik muuta. Puudused ei tea 7. Rippadra tehnoloogiline lõppseadistus. Rippader seatakse traktori hüdraulilise rippsüsteemi külge. Hüdrauliline rippsüsteem koosneb rippseadmest ja hüdrosüsteemist. Hüdrosüsteemi peahüdrosilinder on sõlmeks, mis ühendab hüdrosüsteemi rippseadmega. 8. Rippadra raami rõhtsuse ja töölaiuse tagamine.
74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd. Umbr moodustab uue punga, ehk siis kurnab end, mis ongi koorimise mõte. Niikaua koorid, kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine 4) mulla õhustamine 5) umbrohtude hävitamine 6) väetiste ja taimekaitsevahendite segamine mullaga Kammäke, varb-rulläke. Kasvuaegsel mullaharimisel 1. Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine 76. Kaetud masinatega harimine, viiviskülv.
konkreetsetele tingimustele kasvatatavate kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendab muldade liigset tallamist, struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel. Mullaharimise tehnoloogilised võtted: - mulla pööramine - mulla murendamine ja kobestamine - mulla segamine - muldamine - mulla tihendamine - mulla tasandamine - muldade vaostamine ja peenardamine - umbrohtude maa-aluste osade (juured ja võsundid) läbilõikamine LIBISTAMINE Libisti iseloomulikuks tunnuseks on töösügavust piiravate seadiste (näiteks tugirataste) puudumine (enamasti on see nii). Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga
,,Metsik mõtlemine" - ülitihe, täppisteaduslikule skemaatilisusele lõivu maksev ja kohati täiesti loetamatu traktaat, mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud. ,,Nukker troopika" - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest. Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus). Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast...)
Suurem seostumine (rakutasandil tagab suurema seostumise ringiliikuv tsütoplasma, tingitud ka ATP hulgast; hulkraksuse tasandil tuleb suurem seostatus- naaberrakkude kontaktidest, ringeeluundkonna vahendatud mõju, hormoonid, närviüsteem). Organismide mõju keskkonnale (taimede mõju eluta keskkonnale 1.) õhuniiskuse sisalduse muutmine; 2.) Mulla koostise muutmine (mineraalne toitumine ja mahavarisenud osade kõdunemine, veereziimi muutumine), 3.) Lähtekivimite murendamine juurtega või juureainetega). Polüfunktsionaalsus- üks biostruktuur hakkab täitma mitut funktsiooni, nt: põdrajäsemed (eriviisil liikumine, kaitsefunktsioon, toiduotsimiseks). Edasise arengu võimalus (spetsialistid ja generalistid- suurem edasiarengu võimalus, samuti peavad taluma suuremat konkurentsi). Regress: Väljasuremised ja selle põhjused. Organismi ehitustüübi lihtsustumine (just seoses üleminekul
annaabi.ee 
