Valguse peegeldumine ja murdumine Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. ...
Tööleht 4 : Valguse ja aine vastastikmõju 1.Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad
Tööleht : Valguse ja aine vastastikmõju 1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda 2. Valguse murdumise põhjuseks on : valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda . 3. Mida nimetatakse murdumiseks? Murdumiseks nimetatakse seda kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise ,siis kiire suund muutub. 4. Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes)?
Valguskiir- joon, mis näitab valguse energia levimise suunda. Ka selle mõõtmeid me ei arvesta. Geomeetrilises optika üks oluline seadus: valguse peegeldumise seadus- langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal, asuvad ühes tasapinnas ja langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Kujutis tasapeeglis: tasapeeglis tekib kujutis teiselpool peeglit sama kaugel kui oli peegel ise. See kujutis on sama suur ja näiv. 6. Valguse murdumise seadus. Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine. Valguse murdumise seadus- kui valgus liigub 1´st keskkonnast teise, siis ta muudab oma suunda. Seda nim. valguse murdumiseks. Selle seaduse avastas Rene Descartes. Langenud kiir, langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas ja kehtib järgm. seos: n1 sin=n2 sin (n1- esimese keskkonna murdumisnäitaja, n2- teise kk. mn.) Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine.
● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas e=asi&idex=1162&idse=8478 ● http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos itory/file/2741/valgus_helid.zip/valguse _murdumise_videonited.html Kumerad ja siledad pinnad Mida kumeram on pind, seda suurem on valguse murdumise hulk, ehk mida laugem ja siledam pind, seda vähem valus murdub. Valguse murdumise näited looduses ● vikerkaar ● tähtede vilkumine ● halo (nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber ● vees (video lusikaga) Valguse murdumise näited tehismaailmas ● prillid ● binokkel ● luup ● mikroskoop Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_mur dumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm
Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b)
Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei suurenda kofeiin, aga kofeiin vähendab kaltsiumi, magneesiumi ja vitamiin D omandamist, mis omakorda põhjustab luude hõrenemist. Mis on luude hõrenemine ja mida see endaga kaasa toob? Osteoporoos tähendab sõna-sõnalt poorseid luid. Sa ei pruugi seda enne tähele pannagi, kuni murrad mõne luu või hakkad oma senist pikkust kaotama. Osteoporoos (ehk luude hõrenemine) on haigus, mis suurendab luude murdumise riski. Osteoporoosi korral väheneb luude mineraalne tihedus, luu mikroarhitektuur laguneb ja luudes olevate valkude kogust ja sortimenti muudetakse. Inimesed, kellel on diagnoositud luude hõrenemine, murravad luid olukordades, kus tavaline inimene seda ei teeks. Kõige õrnemad luud selles osas on tüüpiliselt lülisammas, ribid, puusad ning ranne. Luude hõrenemise peamine tagajärg on loomulikult luude murdumise sageduse suurenemine.
Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsust nim. valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Murdumisseadus-valguse üleminekul ühest keskkonnast
sin n1 Kui n1 < n2, siis valemist tuleneb: n1 sin sin sin n2 St. murdumisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda on murdumisnurk β alati väiksem langemisnurgast α. Murdumise piirnurk β P vastab langemisnurgale α = 90° ja on leitav valemist: n1 sin P n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk α alati suurem langemisnurgast β. Nurga β = βP korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks.
valguse hulka - töö põhineb põhineb katte ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud lainete vastandfaasi mingil asjal mai loe käekirjast välja mingi veemisel. seda on võimalik teha, kui valida sobiv alt katte aine murdumisnäitaja Valguse ja aine vastastikmõju Valguse murdumine = kui valguskiir liigub ühest keskkonnast teise ja kui suund murdub. C=3x10(astmel 8) m/s- Valguse kiirus Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse üleminek ühest keskkonnast teise. Nurki mõõdetakse pinnaristsirgete suhtes!!! Valguse C=l(lambda) x f v=lambda x f N=c/f Murdumisseadus on valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhte jääv suurus sinalfa/sinkamma=n n-murdumise näitaja kui keskkond kust valgus tuleb on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga n=c/v
Levimiskiirus-näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Tähis : v 7. Lainete liigid (üldised) a) Ristlained-lained, kus võnkumine toimub levimissuunaga risti. b) Pikilained-lained, kus toimub võnkumine piki lainete levimissihti. c) Pinnalained-lained, mis levivad mööda millegi pinda, siis on lainefrondiks joon. Nt: veekogude lained on pinnalained. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus.
-lambda 7. Iseloomusta elektromagnet lainet Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 8. Iseloomusta interferentsi Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 9. Mida kirjeldab valguse murdumise seadus + valem Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 10. Nimeta spektraal aparaadid(3tk) iseloomustada 1te pikemalt Spektroskoop Spektrograaf Spektromeeter Nende aparaatide erinevus seisneb valguse registreerimise viisis. Spektrograafis registreeritakse valgust fotograafiliselt. Spektrid jaotakse
Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril.
(kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund Valguse peegeldumise suund Valguse murdumise suund Lineaarselt polariseeritud valgus Polarisatsioonifilter Kahe risti asetseva polarisatsioonitasapinnaga on võimalik märgatavalt vähendada peegeldusi.
Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk ja murdumisnurk seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi abil: Valem 1 sin n2 = sin n1 Kui n1 < n2, siis valemist 1 tuleneb: n sin = 1 sin < sin n2 St. murdumisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda on murdumisnurk alati väiksem langemisnurgast . Murdumise piirnurk P vastab langemisnurgale = 90° ja on leitav valemist: Valem 2, piirnurga valem n1 sin P = n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk alati suurem langemisnurgast . Nurga = P korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks. Peegeldunud ja murdunud kiire intensiivsus sõltub langemisnurgast . Langemisnurga
Geelküüned Geelküüned on populaarsed just seetõttu,et nad kaitsevad oma küüsi murdumise eest Polümeeri sisaldav geel kõvastub kokkupuutel ultraviolettvalgusega tegemist sellesama UV kiirgusega, mis on kasutusel ka solaariumides, põhjustades nahavähki, sh melanoomi. Kunstlik UV valgus suurendab nahavähi arenguriski ja ka naha enneaegset vananemist. Teiseks probleemiks on nii lakis kui ka geelküünte eemaldamisvahendites sisalduvad kemikaalid. Sellised ühendid võivad põhjustada dermatiiti, allergiaid ja nahakuivust.
Laineperiood: Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine levimiskiirus: vaata lainepikkuse alt 7. Lainete liigid: Pikilained Gaasimolekulid võnguvad piku levimissuunda Ristlained Molekulid võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega Lained veepinnal Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused: Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 9. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused.
22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop,
22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop,
Laserid meelelahutuses Liina, Artur, Mona, Kaisa 2015 Lasershowd Kasutatakse peamiselt värvilisi monokroomseid lasereid. Sai alguse 1970ndatel Sünkroonitakse muusikaga, kasutatakse tossu Murdumise- ja difraktsiooniefektid, peeglid RGB ehk “white light” Ohutusnõuded http://youtu.be/uDpojAGsthw?t=1m31s Visuaalkunst Valgusmaalid Fotograafia alaliik Kasutatakse mingisugust valgusallikat või lasereid objekti valgustamiseks pimeduses Pikk säriaeg (alates 15 sekundit) Gianclaudio di Cecco Laseritega valgustamine Alasti modellid Holograafia Holograafia on optikavaldkond Leiutaja - Dennis Gabor 1947. a. Hologramm - kolmemõõtmeline kujutis
Luud ja lihased Sinu keha luustikus on üle 200 luu. Luid on su kätes, jalgades ja isegi kõrvades. Iga luu küljes on lihased, mis teevad su hämmastavalt liikuvaks. Ilma lihasteta ei saaks joosta, hüpata, karata, tantsida, see tähendab, poleks üldsegi mõnusalt. Luu sisu Luus on kivikõva ainet kaltsiumi, mis teeb need hämmastavalt tugevaks. Luu sees olev pehme kude aitab luul murdumise korral paraneda. Lihased ja liikumine Luude külge kinnituvad lihased panevad liikuma. Pinguli tõmbudes tirivad nad luud ühes mingis suunas. Sul on ka teiistsugused lihased-näiteks süda ongi üksainus suur lihas. Liigesed Istudes, kõndides või hüpates kõverdad sa jalgu põlvedest. Midagi kätte võttes kõverdad sa käsi küünarnukist või randmest. Niisugused kõverduvaid kohti nimetatakse liigesteks. Liigesed on luude ühenduskohad.
komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust. Täiustas korrigeerivaid läätsi, et kasutada seda pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni Rakendas füüsikalise matemaatika meetodeid optiliste kujutiste ja valguse refraktsiooni ehk valguse murdumise uurimiseks silmas. Selle eest sai 1911 Nobeli meditsiiniauhinna Tänan kuulamast!
1. Valguse murdumisseadus: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuse suhe jääv suurus. 2. Murdumisnäitaja (n) näitab mitu korda on valguse kiirus antud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 3. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise muutub valguse kiirus, suund. 5. Murdumise valem: n = sinα / sinγ = v1 / v2 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. Jagunemine: kumerläätsed (koondavad valgust) ja nõgusläätsed (hajutavad valgust). 7. ← kiirte käik läätses. 8. Läätse valem: 1 / f = 1 / a + 1 / k 9. Läätse suurendus: S = k / a 10. Dispersioon on nähtus, mis näitab valguse lainepikkuse ja murdumisnäitaja seost. (Lisaks ↓) 1
1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas mitmetahuline ning valgus levib mitmes eri suunas. 56. Täielik peegeldus. Olgu: n1 > n2 1
Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja
muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asetsevad samas tasandis 2) langemisnurga alfa ja murdumisnurga beeta siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja võrdub valguse levimiskiiruste suhtega: Siinus alfa/siinus beeta=c1/c2 (c1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas, c2 teises keskkonnas).
nähtav valgus UV röntgenkiirgus gammakiirgus(väike lainepikkus,suur sagedus) 32. Elektromagnetlainete kasutamine. Raadio,röntgen,telefonides infrapuna,antennid 33. Valguse dualism, valguse laineliste ja kvantomaduste avaldumine- Valguse dualism- Valguse kahesugune iseloomustus. Laineline ja osakeste kiirgumine. Kvantomadused: laine c=*f kiirgus E=h*f 34. Geomeetrilise optika põhiseadused. valguskiired on üksteisest sõltumatud, valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga valguse murdumise seadus, kiirte pööratuvuse seadus, valgus levib sirgjooneliselt ühtlastes keskkondades 35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel- Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise.
seaduspärasuskirjeldab kahe murdumisnäitaja; sõltuvust kahesfäärilise pinnaga nähtuse vahelist põhjuslikku valguse lainepikkusest nim. piiratud valgust seost; murdumisel valguse Dispersiooniks. läbilaskvad kehad. lainepikkus murdub; valguse murdumise seadus: ns= V1/V2 = sin/sin LAINEOPTIKA Lainepikkus ja värvus- põhivärvused punane, Valguse difraktsioon- nähtust, kus roheline ja sinine; erineva lained painduvad tõkete taha, nim
Geomeetriline optika-on optika osa, milles uuritakse valguse levikut läbipaistvates keskkondades valguskiire mõiste alusel. valguskiir-on joon, mille sihis valgus levib. Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge vahel. Valguse murdumine on valguskiirte suuna muutumine nende läbiminekul kahe keskkonna lahutuspinnast. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja keskkondade lahutuspinnale langemispunktist tõmmatud ristsirge vahel. prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise kesk...
Fotol jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Laserist tulev valguslainekimp (tugikimp) juhitakse peegliga fotoaparaadile. Teine kimp suunatakse sinna pärast kologradeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. 8. Sõnasta peegeldumise seadus ja 9. Sõnasta murdumise seadus ja tee tee joonis. joonis. Valguse peegeldumisel on valguskiire Valguse murdumisel on valguskiir langemisnurk ja peegeldumisnurk langemisnurga ja murdumisnurga võrdsed. siinuste suhe jääv suurus.
Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1- geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades. n=sina/sinb=c/v c- valguse levimise kiirus vaakumis v- valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskonnast teise.
õhuga hingamisjuurtes (gaasivahetus) Tugikude Rakud on pikad, *kollenhüüm Taime paksenenud ja kaheiduleheliste õistaimede toetamine, tema puitunud kestaga noortes arenevates hoidmine *kollenhüüm taimeosades, vartes, lehtedes, murdumise ja ebaühtlaselt õites, harvem juurtes rebenemise eest paksenenud *sklerenhüüm puiduosas rakukestadega (puidukiud) moodustavad elusatest rakkudest puude tüvede põhiosa, *sklerenhüüm niineosas (niinekiud)ei pruugi surnud rakkudest, mis puituda, asuvad varre
21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25
Ajapikku koondus võim aga Jacki kätte, kellel oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat. Ralph püüdis vältida Jacki kambaga ühinemist. Nälg ajas Ralphi ikkagi Jacki kamba juurde. Pärast meeletut ööd ja Simoni surma sai Ralph aru, milliseks võib dzunglisseadus teda muuta. Ta hakkas kartma iseennast ja oma käitumist. Jacki kamp hakkas Ralphi peale jahti pidama. Ta võitles ja põgenes, lõpuks viimases hädas palus armu. Tema murdumise hetkel saabus päästev mereväeohvitser. Kui inimesed ei saa oma probleemi sõbralikult ja sõnadega ära lahendada, lähevad kohe käed käiku. Inimesed dzunglis on palju jõhkramad üksteise vastu kui loomad - loomad ei tapa enamasti lõbu või jahikire, vaid üksnes nälja pärast.
tunnis - mõnikord takistab see villide tekke ulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust Villide tekkekohale võib õrnalt suruda paariks minutiks igas tunnis niisutatud teekoti. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel. Ravimtaimed - salvei ja teepuuõli - võivad samuti villide teket vähendada, kuid neid tuleb kasutada vaid arsti ettekirjutusel Nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tõsiseid haigusi (nt: entsefaliit) http://www.aids-
ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilistes kaablites, moblaga rääkides, Valgus on dualistliku olemusega: a)levimisel: elektri-ja arvutites, kujutiste ümberpööramine prismaga. magnetvälja max-min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja energiakogust. Optika tähtsamad osad: laine-, difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid (värv läheb sujuvalt geomeetriline-, kvantoptika, fotomeetria. Laineoptika:
nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres i) PANK murrutuse tagajärjel aluspõhjakivimeisse kulutatud püstloodne astang, mille jalamile tekib murrutuse nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid!
Alfa b. Beeta 9. Kas on õige väide: ''valguse murdumine kkde lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruste erinevustest'' a. Ei, sest valgus levib alati ühesuguse kiirusega 300 000km/s b. Jah, sest valguse kiirus erinevates kkdes on erinev 10. Kui valgus liigub optilisest tihedamaast kkst optiliselt hõredamasse (nt veest ühku), siis a. Murdumisnurk on suurem kui langemisnurk b. Murdumisnurk on väiksem kui langemisnurk 11. Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja kke murdumisnäitajaid? a. (1) b. (2) c. (3) 12. Vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33. Valguse kiirus vees on a. 300 000 / 1,33 km/s b. 1,33 x 300 000 km/s c. 1,33 / 300 000 km/s d. 300 000 km/s 13. Kuidas nimetatakse nähtust, et kk murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest? Dispersioon 14. Kuidas nimetatakse valguskvanti? Footon 15. Kuidas nimetatakse peeglit, mille korral fookusest lähtuvad valguskiired on
3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. Murdumisseadus: Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. See tähendab, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut
UV röntgenkiirgus gammakiirgus(väike lainepikkus,suur sagedus) 32. Elektromagnetlainete kasutamine. Raadio,röntgen,telefonides infrapuna,antennid 33. Valguse dualism, valguse laineliste ja kvantomaduste avaldumine- Valguse dualism- Valguse kahesugune iseloomustus. Laineline ja osakeste kiirgumine. Kvantomadused: laine c=*f kiirgus E=h*f 34. Geomeetrilise optika põhiseadused. valguskiired on üksteisest sõltumatud, valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga valguse murdumise seadus, kiirte pööratuvuse seadus, valgus levib sirgjooneliselt ühtlasetes keskkondades 35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel- Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise.
meteoroloogias, meditsiinis, ionosfääri ja maakoore uurimisel, jääluures, arheoloogiliste objektide leidmisel, sõjanduses jm. Esimesed (õhukaitse) radarid ehitati 1935. a. inglise füüsiku R. Watson - Watti juhtimisel Suurbritannia idarannikule (avastasid lennukeid 75 miili kauguselt). II maailmasõja ajal lõid need tugeva kaitse Saksa pommituslennukite vastu. Sõja lõpus kasutati ka lennukitele paigutatud sihtimisradareid. Raadiolainete peegeldumise ja murdumise avastas H. Hertz 1886 - 1889 Raadiolokatsioonile pani aluse raadio leiutamine 1895 Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Chr. Hülsmeyer 1904 Radarisüsteem Suurbritannia idarannikul 1939 NSVL -s algasid tööd radaritega 1933
7)niidihaaraja möödusmiskoha süvendus. Nõela tüüp-näitab nõela varva ja teraviku kuju läbilõikes ning ka nõela ülepikkust ja üksikute osade pikkusi. Nõela number-näitab mõela varva läbimõõtu sajandikes millimeetrites.Nt:Kui nõela number on 90,siis selle nõela läbimõõt on 0,9mm. Nõela vahetamine- tuleb masin välja lülitada, Kruvi keeratakse nii plaju ,et saad ise nõela kätte,kruvi ei tohi masinalt ära keerata,kuna see võib kaduda tema väiksuse tõttu. Nõela murdumise põhjused-1)nõela number ei vasta õmmeldava materjalile või masinatüübile.2)Nõel nüri,või kõver.3)Nõela kõrgus vale,liiga madalal.4)Niidi otste tõmbamine õmblemise lõpetamisel vales suunas.5)Riide nihutamine toimub ajal,kui nõel on alles riide sees.6)Paksude kohtade hooletu läbi õmblemine.7)Õmmeldakse näiteks tõmluku peale. Poolipesa osad-1)Pool-alumise niidi hoidja2)Poolipesa-pooli hoidja.3)Juhtsoone silm ehk aas-juhib pooli niiti
lõimkatted on pikemad. Iseloomulikud risti kangast ripsijooned Panama Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Murdnurk Kui -toimne tasakaalustatu d toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi, siis nimetatakse sidust murdnurk- toimseks. Kreppsid Kreppsidused us koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. Diagonaa Diagonaal- l-sidus sidusega kangastele on
FÜÜSIKA KORDAMINE: *VALGUSE MURDUMINE 1. seaduspärasus ja seadus füüsikas: · Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost.(näitab kuidas ühe füüsikalise suuruse muutumine muudab teist suurust.) · Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. · Valguse murdumise seaduspärasus- valguse levikul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus keskkondade lahutuspinna ristsirge poole. 2. valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel: · Murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. · Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus
2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 3. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Valgus ei kaldu siin sirgjoonelisest levimisteest kõrvale ei murdumise, peegeldumise ega hajumise tõttu, vaid läbipaistmatu tõkkega kohtumise (selle „riivamise”) tagajärjel. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. 4. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Füüsika-valgusõpetus 1. Geomeetriline optika on optika, kus valguslaine asemel kasutatakse vaguskiire mõistet 2. Valguskiireks nim joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda 3. Geomeetrilise optika põgiseadused on valguse sirgjoonelise levimise seadus, murdumise seadus ja kiirte pööratavuse printsiip 4. Peegeldumist ebatasesekt pinnalt nimetatakse valguse hajumiseks 5. Valguse levimissuuna muutuimist üleminekul ühest keskkonnast teise nim murdumiseks 6. Prismast väljunud valgus kaldub alati prisma aluse poole 7. Valguse üleminekul 1st keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinust suhe jääv suurus, mida nim kas absoluutseks v suhtelisekks murdumisnäitajaks 8
toimuvat. Lisaks võttis Descartes kasutusele muutuva funktsiooni mõiste ja funktsiooni mõiste. Veel sõnastas ta mehhaanikas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga jäävuse seaduse. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse. Füsioloogiakatsete tulemusena avastas Descartes käitumise reflektoorse olemuse ja laiendas determinismiprintsiibi elavale loodusele, kuid mitte psüühikale. Descartes'i rajatud filosoofiline õpetus, mille järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus, nõudis igas asjas selgust ja loogilisust. Descartes'ilt pärineb ka kuulus tõdemus ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ladina keeles ,,Cogito ergo sum), sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene
teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene tõenäoliselt sattuda ei taha. Minu isiklik arvamus on, et teos ei saa olla teemavaba, sest see mida kunstnik maalib kõik see ongi teema. Teos "Põrgu" paneb mõtlema ühiskonna elule, tulevikule ning elule peale surma. Paneb mõtlema, kui palju põrgut on tegelikult meie igapäeva elus. Iga inimese elus on kord hetk mil on täielik põrgu lahti, ükski asi ei loksu enam paika ja inimene on murdumise äärel. Mina ei usu, et inimene üksi oleks suuteline kogu seda segadust ja hullust ise tekitama. Teos on valminud vasegravüürina ning värvi osakaal on väike ja loob pigem tunded kui efekti. Pildil on näha musti, halle ja valgeid toone. Kunstiteos on valmis, sest sellega on juba kõik öeldud. Midagi lisades muutuks see liiga segaseks ning vaatlejad ei mõistaks seda võib-olla enam nii palju. Kindlasti loeb teose suurus. Mida suurem on teos , seda rohkem märkab vaatleja detaile
astronoomiat 1649 siirdus Rootsi kuninganna Kristiina kutsel elama Stockholmi Matemaatikas võttis kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste ning paljud tänini kasutatavad matemaatilised tähistused Ruumi punktide kirjeldamisel hakkas rakendama koordinaatteljestikku, see aitas kaasa ka diferentsiaal- ja integraalarvutuste loomisele Mehaanikas sõnastas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga seaduse Optikas tuletas valguse murdumise seaduse Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning laiendas determinismi printsiipi eluslooduse kohta, kuid psüühikaga ei sidunud Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust
väljendada osalise diferentsiaal, mida sageli nimetatakse laine võrrand. 5. november 1887, Hertz saatis Helmholtz artikkel pealkirjaga "On powerup korras isolaator induktsiooni tõttu nähtus," paber, kokku see oluline avastus. Siis Hertz kinnitavad ka katsed on põiki elektromagnetiline laine, valgus, millel on sarnased omadused, nagu peegeldumise, murdumise, difraktsioon, ja katse kahe elektromagnetilised häired, ja kinnitatakse sirge, elektromagnetiline laine levimise kiirus ja valguse kiirus samas, et täielikult kontrollida Maxwelli elektromagnetiline teooria on õige. Ja veelgi parandada Maxwell võrrandid, mistõttu on ilusam, sümmeetriline, Maxwell 'i võrrandid saanud kaasaegse vormi. Lisaks Hertz on teinud rea eksperimente.
annaabi.ee 
