sportlast. Eesti esindusse kuulunud sportlastest saavutas parima tulemuse 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak
b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali? a) 2014a. Sochi b)2010a. Vancouver c) 2006a. Torino Lisa ülesanne: kirjuta kolm Eesti tuntut laske- ja murdmaasuusatajat. Laskesuusatajad: Darja Jurlova, Kauri Kõiv, Daniil Stepsenko Murdmaasuusatajad: Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun-Vähi
7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist) 10. Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1. Millised maailmamastaapides suusaspordi tippsündmused Eestis ilmestasid jaanuarikuud -ja veebruari ? 2. Eestlased murdmaasuusatajad Otepää maailmakarikaetapil (nimeta vähemalt 3 suusatajat, nendest üht naist) 3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik
79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas)
Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi,
Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006
Viimastel aastatel on radade autorid pööranud rohkem tähelepanu laskumiste tähtsusele. Kogu ajast moodustab laskumisel oldud aeg väikest osa, kuid saha tegemisega, vale laskumistrajektoori valikuga või liiga suure kehatakistusega võib kaotada palju väärtuslikke sekundeid. Võistlustel on murdmaasuusatamise erinevad alad järgmised: sprint, 10/15km, 15/30km, paarissprint ja 4x4km/4x10km teatesõit. Tuntumad eesti murdmaasuusatajad on Kristina Smigun, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, kes on kõik saavutanud häid kohti rahvusvahelistel võistlustel. Eliisabet Merete Leppoja Helga Johanna Leppoja 11.03.2013 9.B Kasutatud kirjandus: http://www.epl.ee/news/sport/murdmaasuusatamine.d?id=51247836 http://www.scandinaviannewsagency.com/2011/02/murdmaasuusatamine- vohikutele.html http://olkas.blogspot.com/2009/02/murdmaasuusatamine-algajatele-osa-2.html http://www.vancouver.eok.ee//362229 http://www.puhkaeestis
Planeerimiseseadus Kohaliku omavaitsuse korraldamise seadus Planeerimisseadus Planeeringute liigid on: Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud strateegiline käsitlemine. Maakonnaplaneerinig Üldplaneering Detailplaneering annab ehitusõiguse Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik omavalitsus. Kes peab tagama planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm. Planeerimise praktika Vaba aja ruum ja aktiivala: Talvel: Murdmaasuusatajad Kelgutajad Tervisejooksjad Matkajad Sobivate tingimuste korral Mäesuusatajad, lumalaudurid Suur skaala – liikumisrjad linnade vahel. Otsene linnaplaneerimise küsimus, mõjutab ehitusõigust, juurdepääsud, kinnistuomanike hoonestusõigus jne Kokkuvõte: 1. teooria praktika ja arhitekti roll. Ruumiaspektid, sotsioloogia ja psühholoogia. Teooria keskendub vormi analüüsi asemel tervikkeskkonna mõtestamisele 2. Praktika õpetab tegutsema piiratud tegevusruumis 3
Praegu on kepikõnni harrastajaid kogu maailmas üle kuue miljoni inimese. Kepikõnni populaarsuse kasv tingis vajaduse uue rahvusvahelise võrgustikuse järele. 2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. 3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel,
Praegu on kepikõnni harrastajaid kogu maailmas üle kuue miljoni inimese. Kepikõnni populaarsuse kasv tingis vajaduse uue rahvusvahelise võrgustikuse järele. 2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel.
Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai. Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlastest said olümpiamedali: Andrus Veerpalu - kuld- ja hõbemedal (15 ja 50 km); Jaak Mae - pronksmedal (15 km). Torino 10. 26. Veebruar 2006 Eestlastest osalesid: Iluuistamises: Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks Kahevõistluses: Tambet Pikkor
Alpides olid seevastu teised mured. Lund oli nii palju, et võistlejad ei saanud korralikult treenida ja suuski proovida. Sula ja jäätumine vaheldusid ning tihe udu häiris mäesuusatamisalasid. Tavapäraselt selgus esimene olümpiavõitja murdmaasuusatamises meeste 30 km distantsil. Kohe sündis ka sensatsioon. Võitjaks tuli 27-aastane itaalia tolliametnik Franco Nones. Esimest korda talimängude ajaloos ei kuulunud kuldmedal Põhjamaade või N. Liidu suusatajatele. Nüüdseks on Itaalia murdmaasuusatajad muutunud rahvusvahelisel areenil üheks domineerivaks jõuks ja harva pöördutakse suurvõistlustelt koju medaliteta. Tollal ei osatud itaallastelt võitu veel oodata, kuigi neil oli juba mitmeid märkimisväärseid saavutusi. MÜNCHEN 1972 Olümpiamängude maskott taksikoer Waldi. Skandaalse värvingu omandas Münchenis pronksmedalimäng Nõukogude Liidu ja Saksa DV vutimeeste vahel. Jalgpalliturniiri tähtsuselt teine mäng kujunes täielikuks farsiks. Normaalaeg oli lõppenud viigiga 2:2
tegevusetuse nädalast. Kolm kuud treeninud algajad kaotavad 6–10-nädalase pausiga kogu juurde treenitud lihasjõu. Treenitud sportlaste lihasjõud aga jääb pärast sama pikka pausi tavainimese omast oluliselt suuremaks Kordamisküsimused Lk 129 -162 1.Milliste spordialade tippsportlased paistavad silma suurima toiduenergiavajadusega ja millest on see tingitud?Vastupidavusalade tippsportlastest paistavad kõige suurema energiavajadusega silma jalgratturid, triatleedid ja murdmaasuusatajad. Tingitud sellest, et nende alade sportlaste treeningud/võistlused kestavad pikalt (jalgratas nt 3-7h). Samuti on see probleemiks, sest ei jõuta süüa treeninguväliselt nii suurt hulka sööki, et kataks energia vajaduse. 2.Kirjeldage lühidalt organismi glükogeenivarude võistluseelse nn ülelaadimise meetodeid. Milles seisneb nende peamine erinevus? Klassikaline meetod: Seitse päeva enne võistlust tugevale treeningukoormusele järgneval
Neil lihaskiutüüpidel on kas võrdne osa kahe põhilise lihaskiutüübi omadustest või prevaleeruvad ühe põhilise lihaskiutüübi omadused koos mõningate teise lihaskiutüübi omadustega. Skeletilihaste kompositsiooni puhul tuleb arvestada, et oma olemuselt on need küllaltki plastilised ja treeninguga on võimalik lihaskiudude omadusi mõjutada spordialale sobivas suunas. Sarnaselt teiste vastupidavusalade sportlastega, nagu pikamaajooksjad, murdmaasuusatajad ja jalgratturid, on sõudjatel suur aeglaste oksüdatiivsete lihaskiudude osa töötavates lihastes. Jalalihastes võib sõudjatel aeglaste oksüdatiivsete lihaskiudude osakaal olla ligikaudu 70%, võrreldes mittesportlaste 40 - 50%ga. Lihaskiutüüpide erinevusi on täheldatud ka erineva kvalifikatsiooniga sõudjate lihastes. Rahvusvahelise klassiga sõudjate jalalihastes võib aeglaste oksüdatiivsete lihaskiudude osakaal ulatuda isegi 85%ni (Tabel 4.7). Ülejäänud lihaskiud on
annaabi.ee 
