vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi Kliinilised tunnused Nahavorm: •Algab väikeste valgete kolletena, mis arenevad käsnataolisteks sõlmekesteks. Lõpuks kukuvad sõlmed maha ning moodustuvad kärnad. •Sulgedeta alal, harjal, lokutil ja jalgadel tekivad kollakad laigud, mis kattuvad kollakashallide või pruunide korpadega. •Paranemisel tekivad armid. Kliinilised tunnused Nahavorm
teguritest. Munajõudlus näitajateks on munade hulk ja kaal. Põhiliselt kasutatakse munade saamiseks kanu, kuid ka vutte, kalkuneid, parte ja hanesid. Kanade munajõudlus oleneb pärilikest tegurites, nagu näiteks tõug ja tõusisesed sugulasliinid, aga ka sugulisest varavalmivusest, munemise aktiivsusest, munemispausi ja munemissessiooni pikkusest ning haudeinstinktist. Tihe korrelatsioon on munemissessiooni pikkuse ja munatoodangu vahel(r=0,73-0,77), sammuti 1-3 munemiskuu munatoodangu ja aastase munatoodangu vahel (r=0,68- 0,87).Munajõudluse päritavust on uurinud H.F. Kusner(1964) ja H. Haverman(1959), nende andmete kohaselt avaldavad pärilikud tegurid suurt mõju muna keskmisele massile, munakoore värvusele ja muna vormile, munatoodang oleneb aga rohkem väliskeskkonnatingimustest. Selektsiooni kasutamisel saab suuresti muuta kanade muna toodangut ja munajõudlust. 5 1.5Veojõudlus
subtroopilisel alal. Lihakarja peetakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond ja troopika alal. Lambad kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, pool-pastoraalsel ala ja haritaval maal. Kitsed kavatatakse pastoraalsel alal, pool-pastoraalses piirkonnas ja haritaval maal. Pühvleid kasvatatakse troopika ja subtroopika alal. Sigu peetakse traditsioonilise tootmise alal ja intensiivse tootmise alal. Kanu peetakse traditsioonilise tootmise alal, kaubandusliku munatoodangu alal, kaubandusliku lihatootmise alal. Eksport ja import Ekport: sojaoad, puuvill, söödateravili, riis, liha, kala, puu- ja juurviljad, toiduõli, tee, vürtsid. Import: nisu, söödateravili, suhkur. Ekspordipartnerid: US
uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneezliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine. Haigus Eestis: august 2007 Abjal, Oktoober 2007 Tallegg, on üle Eesti levinud tuvide populatsioonis. Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle'i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon.
uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneežliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine. Haigus Eestis: august 2007 Abjal, Oktoober 2007 Tallegg, on üle Eesti levinud tuvide populatsioonis. Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle’i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon.
Lindude paramüksoviirus-1 · Velogeensed tüved väga virulentsed viirustüved ja kiire levikuga · Mesogeensed tüved mõõduka virulentsusega viirustüved · Lentogeensed tüved nõrgalt virulentsed tüved Ägedalt kulgev lindude paramüksoviroos, mida iseloomustab: · kopsupõletik · entsefaliit · hemorraagiline diatees · suur suremus Velogeenne vistserotroopne (mao-sooletrakt) vorm Kiire levik, äkiline avaldumine Depressioon, isutus Järsk munatoodangu langus Profuusne kõhulahtisus, heleroheline roe Tursed peapiirkonnas, harja tsüanoos Paljude lindude prostratsioon (lamamajäämine) mõne päevajooksul pärast haigestumist Närvinähud neil lindudel, kes on läbinud haiguse esimese faasi Kõrge suremus (>90%) vastuvõtlikus karjas Velogeenne neurotroopne vorm Äge respiratoorne haigestumine ja närvinähtude predomineerimine Isu langus ja munatoodangu langus Hingamisvaevused köha, hingeldus
Pat.ana: Hukkunud loomade lahangul täheldatakse subkutaanseid kollaka värvusega infiltraate pea, kaela, päraku ja genitaalide piirkonnas, kopsuturset, alveoliiti, limaskestade katarraalset põletikku. Diagnoos: Viiruse isoleerimine, Identifitseerimine (IFM, KSR), Seroloogiline uurimine (ELISA) Dif.diagnoos: Küülikute fibromatoos, Pastörelloos, Stafülokokoos, Infektsioosne riniit, küülikute hemorraagiline haigus, Bordeteloos. Adenoviridae - ümbriseta Adenoviridae -> Munatoodangu languse sündroomi viirus (DAdV-1) (EDS viirus, EDS-76) Viirusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluklinnud. Haigust iseloomustavad pehme koorega munad või nahkjad munad ning äkiline munevuse langus. Haigust põhjustab kolm lindude adenoviiruse serotüüpi, mis aglutineerivad lindude erütrotsüüte. Tekitaja paljuneb kanaembrüotes ja pardi neeru või maksa rakukultuuris. Viirust eritavad haiged linnud roojaga, nakatumine võib toimuda ka viirusega kontamineerunud vaktsiinidega.
vähem kui 5 m3/h. Ventilaatorite tööga ei tohi kaasneda tuuletõmbust. Vutid on tundlikud külma õhu ja tõmbetuule suhtes. Külmetumise esimeseks tunnuseks on sulgede väljalangemine. Vuttide lindlad on tavaliselt akendeta, et saaks varieerida valguspäeva pikkust. Eestis on vutte edukalt peetud nii vanadest hoonetest ümberehitatud väikelindlates kui ka selleks spetsiaalselt ehitatud suurfarmides. Söötmine Kiire kasvu, intensiivse ainevahetuse ja kõrge munatoodangu tõttu on vutid nõudlikud sööda koostise ja kvaliteedi osas. Juba aastakümneid tagasi leiti, et vutitibude vajadused söötade osas sarnanevad ligikaudu kalkuni- ja faasanitibude vastavatele näitajatele. See on mõistetav, sest looduses on kanaliste tibud algul putuktoidulised ja geneetilise pärandina vajavad nende tibud algul suhteliselt rohket loomset proteiini. Paegu kehtivad soovitused vuttide söötmiseks lähtuvad nende toitainetetarbest. Tõud Jaapani ookerpruuni
Seejärel valguosas (3h) moodustub munavalge (albumiin). Kitsuses (1h) tekivad muna kiudkestad, emakas (20h) tekib munavalge- ja lubikoor. Tupest liigub muna kloaaki ja saab koorepigmentatsiooni. Munaproduktsiooni mõjutavad faktorid Munatoodangut mõjutavad tegurid võib jagada kahte suurde rühma: geneetilised ja väliskeskkonnast tingitud. Kanade munatoodangut mõjutavatest geneetilistest teguritest on tähtsaim kana vanemate, eeskätt isapoolsete eellaste munatoodangu päritavus. Munatoodangupäritavuse on genotüüpi kodeerinud paljud pärilikud tegurid: * suguküpsus * stabiilne munemisintensiivsus; * munemisperioodi kestus; * sulgimiskiirus; * kana vanuse mõju munatoodangule; * söödakasutus; * haudeinstinkt Välisteguritest mõjutavad kanade munatoodangut rohkem sööt, söötmisrežiim, temperatuur ja valgustus. Lindude sigimise regulatsioon Linnud sigivad munemise teel. Osa liike muneb ühe paljunemisperioodi jooksul vaid korra, teised mitu korda
Emasvutid kasvavad intensiivselt kuni 9. elunädalani. Eesti vutid on väga elujõulised. Nende säilivus kasvuperioodil on ~98%. Iseloomult pole eesti vutid eriti agressiivsed ja nad kisklevad harva. Nad on lennuvõimelised, kuid kaotanud haudeinstinkti. Noored vutid on hea kohanemisvõimega, vanemad enam mitte. Suguküpsus saabub eesti vuttidel 43...50 päeva vanuses. Isasvutid on väga intensiivsed paaritajad. Aretustöös alustatakse eesti vuttide munatoodangu arvestust 45 päeva vanustel emasvuttidel. Munemise algus kipub eesti vuttidel olema ebaühtlane ja see probleem on ka praeguse aretusprogrammi üheks osaks. Eesti vuttide munemisintensiivsus püsib kõrgena vähemalt 10 munemiskuu jooksul. Eesti vutt muneb aastas 310...315 muna, keskmise massiga 12...14 g. Seega toodab üks emasvutt aastas 3490 g munamassi, milles on 455 g valku, 419 g rasva ja 35 g mineraalaineid (munakoore mineraalaineid arvestamata)
ja Lõuna-Aasia kõrgeid temperatuure (evolutsiooni ja selektsiooni toimel on kohanenud antud keskkonnaga), kuid Euroopa veistõugude kohanemine neis tingimustes on komplitseeritud. Samuti mõjutab genotüüpi ka päikesevalgus. Näiteks päikesekiirguse mõju täheldatak- se herefordi veisetõul, kus valgepealistel loomadel (pigmenteerumata silmalaugudega) võib tekkida silmavähk. Üldtuntud on valguspäeva kestuse mõju kanade munaproduktiivsusele. Munatoodangu suurendamiseks kasutatakse sageli valguspäeva kunstlikku pikendamist. Organismi geneetilise potentsiaali avaldumist (fenotüübi kaudu) mõjutavad ka mitmed haigustekitajad ja allergilised faktorid. Nii on sageli raske määrata, kui suurel määral mõju- 47 tavad antud tunnuse fenotüübilist variatsiooni (muutlikkust) geneetilised tegurid (genotüüp) ja kui palju keskkond.
annaabi.ee 
