Harilik porss Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda kuuluv puittaim (põõsas). Harilik porsa areaal on Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed piirkonnad. Ta kasvab pärismaisena Eesti lääneosas, soostunud pinnasel. Kirjeldus. Taime kõrgus on 11,5 m. Ta on püstine tihe põõsas. Koor on hallikaspruun, võrsed peened, punakas- kuni mustjaspruunid, kollakate näärmetäppidega. Pungad munajaskoonilised, kattesoomusedpunakaspruuni d, heleda servaga ning kollakate näärmetäppidega. Porsal on vahelduvad lihtlehed. Lehed on äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad, tipuosas saag ja servaga, alus pikalt kiiljas. Pealt tumehallikasrohelised, alt veidi karvased. Lehtede mõlemal küljel kollakad näärmed. Leheroots on lühike. Porss õitseb aprillis. Ta on kahekojaline liik. Õied paiknevad püstistes urbades, mis asuvad eelmise aasta võrsetel. Vili on luuvili, valmib oktoobris
muruplatsile, eesaeda Kasutamine Sordid Märkused HARILIK HOBUKASTAN Balkani poolsaar Päritolu 25-30 m Kõrgus kerajas või laimunajas Kasvukuju tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega Võrsed ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised Pungad vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja
Leheroots kuni 1 pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust cm pikkune. Sulgroodne. kolmehõlmised. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. Noored võrsed jämedad, looklevad, Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. tumedamate kattesoomuste servadega. Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Võra iseloomustus Võra iseloomustus Laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Koor
(Tuhkpihlakas ... 2009) 1.3 Pooppuu Pooppuu ladina keelne nimi on Sorbus intermedia. Ta kasvab paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal on isegi tavaline. Kasvatatakse üldiselt ilupuuna, kuid on võimeline ka metsistuma. (Leht 1999: 163) Mullastiku suhtes on küllaltki vähenõudlik ning juurestik on maapinnalähedane (Pooppuu ... 2009). Pooppuu tüvekoor on hallikas ja püsib kaua sile. Noored võrsed on rohekaspruunid, valkjate karvadega. Pungad on munajaskoonilised, kusjuures ladvapung on külgpungadest suurem. Pooppuul on vahelduvad hõlmised lihtlehed, mis on piklikud või munajasovaalsed ning ümarate hõlmadega. Värvuseks on neil pealpool tumeroheline, all 6 hallviltjas. Pooppuu õitseb juunis. Õied on seejuures väikesed ja valged ning koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse. Vili on marjataoline õunvili, mis on valminult
Noored tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. pungad võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad tihedalt tumekarvased. külgpungadest suuremad, pungad Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi tugevasti kleepuvad, suured, karvadega. munajaskoonilised. Lehe kuju vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8- (joonista või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, 16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja kleebi) lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva
Taime ehitus Ploomipuu võra on munaja või pikliku kujuga ning ploomipuu on 6-12 meetri kõrgune (Eestis 4-6 m). Võib kasvada ka põõsana. Viljapuude juurestiku põhiosa paikned 20- 60 cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida sügavale pinnasesse (ploomipuudel kuni 4 meetrit). Laiuti ületab juurestiku läbimõõt 1,5- 2 korda võra läbimõõdu. Ploom on omajuurne puu, võib tekkida palju juurevõsusid. Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud. Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad. Lehed on tömbid või teravikuga tipul. Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena.
Meil esineb enamasti Põhja-, Lääne- ja Loode-Eesti loopealsetel. Kultuuristatud pikka aega tagasi. [9] Võrsed on punakaspruunid, roostepunaste või kollakaspruunide karvadega, säsi on valkjas ning võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid. Pungad on peaaegu risti võrsega ja neid on rohkesti. Külgpungad on munajaskoonilised, terava tipuga, kahe soomusega ja 1-3 lisapungaga. Lehed on hallikasrohelised, võrdlemisi paksud, ovaalsed või äraspidimunajad ning ümardunud alusega ja tömbitipulised, 3-8cm pikad ja 1-4 cm laiad, mõlemalt küljelt (või ainult alt) pehmekarvased. Õied on kahekaupa lehtede kaenlas, kujult lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised ja kahvatukollased või rohekasvalged ning väljast karvased. Õitseb mais
kahesugulised õied suuremad. Esineb kahekojalisus. 5 15- 25 cm. Suured, Nahkjad, Väheseõieline, Tsiili maasikas munajaskoonilised, tumerohelised, õied suured, Fragaria tuhmroosad kuni läikivad. enamastu chiloensis tumepunased. ühesugulised, harva esineb kahesugulisi õisi. Aedmaasikas 10-35 cm Sõltub sordist
3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu
Valge mänd Pinus strobus Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes.
õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise (Taimede hooldus). 98 SUUR LÄÄTSPUU Iseloomustus Suur läätspuu (Caragana arborescens) (joonis 27) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. Joonis 27. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus
(seemnemaailm). 14. Caragana arborescens - suur läätspuu 14.1 Iseloomustus Suur läätspuud (ladina k. Caragana arborescens) võib looduslikult leida Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua (hariduskeskus). Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm
7-10 päeva pärast võib eemaldada kaitse täielikult (Seemnemaailm). 4.3. Caragana arborescens Suur läätspuu 4.3.1. Kirjeldus Suur läätspuu (Caragana arborescens) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas, samuti on levinud hekitaimena üle Eesti. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb mais juunis 10 15 päeva. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens)
SUUR LÄÄTSPUU (Caragana arborescens) Joonis 12. Suur läätspuu. http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/suur- laatspuu-pendula-1 Iseloomustus Suur läätspuud võib looduslikult leida Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad,
annaabi.ee 
