Multikultuur kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom
ja põlluharimise, mis omakorda viisid kirja keele ja rattani. Selline kiire areneg tegi võimalikuks tänapäevase inimese väljakujunemise. Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel on nii vab, et kui selline tendents jätkub, kujuneb välja üleilmne inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi- kui ka rahvustunnused. Kultuurilises ja rahuvuslikes huvides ei oleks see positiivne tulemus ning see kahjustaks multikultuursust üle kogu maailma. Väljerändelained Aafrikast muutsid inimesed üksteisest erinevaks rassiliste tunnuste poolest. Artikuleeritud kõne tegi võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni, pärilikkuse ning tänapäeva inimese tekke. See kõik kokku on mõjutanud tänapäevast maailma väga suurejooneliselt ning muutnud selle multikultuurseks ja igatpidi mitmekesiseks, mugavaks kohaks inimesele elada ja areneda.
Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi olevaid nii moslemite, budiste kui ka kristlaste pühakodasid. Antud vahekorra tüliõunaks on pigem oma riigi küsimus, kuid millegipärast peitutakse usuliste erinevuste taha. Multikultuursust võib võtta positiivse, kuid ka negatiivse nähtusena. Pluss poole pealt täiustab see inimkonna isenäolisust, teiselt poolt aga toob kaasa mitmesuguseid ebakõlasid. Euroopa suurriikide probleemiks on tänapäeval saanud immigrantide aina suurenev juurdevool.Selle asemel, et sisserändajad võtaks omaks siirderiigi tavad, nõuavad nad oma usuvaadete arvestamist. Kas on õige käituda nende soovidele vastavalt või eeldada immigrantidelt ümberkohanemist
olnud, hakati siin võrreldes Euroopa riikidega, nagu Prantsusmaa ja Holland, mitmekultuurilisusest rääkima võrdlemisi hilja, 1990ndate aastate keskel. Näiteks 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 moslemit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaane, abhaase, kirgiise, türkmeene, usbekke, tadžikke ning paljusid teisi, samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 7.Kas Eestis esineb multikultuursust? Mitu protsenti Eesti elanikest on mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku. Enim olid Eestis esindatud järgmised rahvused: venelased (25,6%), ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%) ja soomlased (0,9%). 8. Nimeta 3 sotsiaalprobleemi maailmas.
usaldusväärne ori, et siis külalised neid imetleda saaksid ja maja peremees ikka rohkem austusesse tõuseks. Ja kuude nimetused, kõik ikka antiigipärand. Muidugi võib ju vaielda, et on kaks ise asja, kas multikultuursus on meile imbunud nn salaja, läbi sajandite või on see meil kohe akna all koos vägivalla ja raevuga. Aga me sageli unustame, et ka need kombed on meile tulnud võõralt maalt, kaugelt ja ehk ei ole needki alguses olnud nii hästi mõistetavad. Sama ka nüüd, kus seda multikultuursust võib ka Eestis juba tänaval kohata, tekib tihti pigem võõristavaid tundeid kui et kaasrääkimist ja mõistmist. Kuid aja möödudes võib ka see muutuda ja nii mõnedki ,,asjad" hakkavad paistma kodustena. Kõik need väikesed inimlikud nüansid on tegelikult väga toredad ja minu jaoks algabki multikultuursus ja selle pärand just ajaloost. Sest kõik on juba olnud ja midagi uut ei ole, mida rohkem loed, seda rohkem tead, et see kõik on juba sajandeid vana. Ning tegelikult saavad
Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv. Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
legitiimsel kasutamisel, seaduste ja korra hoidmisel ning maksu kogumisel. Sellel on bürokraatlik administratsioon ja kirja pandud seadusandlus, mis katab kõiki kodanikke. Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt. MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA Isiksuse keskse kultuuri identiteedi kasv, poliitika ja kunstid on globaliseerumise tõttu muutnud antropoloogia uurimise raskemaks. Multikultuursust on võimalik defineerida kui doktriini, mis sisaldab diskreetsust , et inimesed võivad olla kultuuriliselt erinevad ka ühes ja samas ühiskonnas. Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane. NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS Natsionalismi ja rahvsukuuluvuse einevus on lihtne kui me võrdleme definitsioone. Natsonalistlikut ideoloogiat võib defineerida kui etnilist ideoloogiat, mis nõuab õiglust oma riigile etnilise grupi heaks
Kollektivism- Aasia lähis ida , rühma huvid kaaluvad isiklikud huvid üle, rõhutatakse harmooniat, solidaarsust, meie-tunnet, üksiku rühmaliikme arvamus ei tohiks minna vastu grupi arvamusele, pigem laiendatu perekonnad, vähem privaatsust, muretsetakse rohkem teiste huvide pärast Nt Koreas: nt „vanaisa“ ütlemiseks on 10 sõna olemas, Eestis vb 2-3 võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri
ettearvamatu ja lahtise peaga. Raamatus "Seksuaalpsühholoogia uuringud" (1896) käsitles seda, kuidas erinevatest kultuuridest tulevad inimesed suhtuvad seksuaalsusesse ja kuidas nad käituvad erinevalt. Saadi teada, et neid kehaosi, mida läänes varjati, eksponeeriti teistes kultuurides või ei peetud neid üldse seksuaalse alatooniga kehaosadeks. Juhtis tähelepanu sellele, et uurima peaks ka teisi rahvusi väljaspool lääne kultuuri. Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939)
Selleks, et avalikkuse eelistust koondada ja selgelt väljendada tuleb kavandada uusi lähenemisi ning institutsioonide läbipaistvus, vastutus ja järeleandlikkus on vaja selgelt määratleda. Zielonka sõnul ei teata siiani, mis need uued lähenemised ja määratlemised on, kuid osatakse eristada ebaadekvaatseid lähenemisi. Kuigi esilekerkival demokraatilise valitsemise süsteemil on mitmeid nõrkusi, on ta paremas seisus tunnustamaks pluralismi, individualismi ja multikultuursust laiemas Euroopa Liidus kui vestfaalilik süsteem ning näib olevat võimekam ehtsa dialoogi, üksmeele ja vastutulelikkuse korraldamiseks. Ühtlasi on ta paremas seisundis kindlustamaks avalikku solidaarsust, mis ületab kitsaid etnilisi sidemeid. Tuleb silmas pidada ka seda, et Euroopalik valitsemise süsteem ei vastutaks kõikide probleemide eest läbi erinevate regionaalsete tasandite nagu seda on vestfaalilikus mudelis. Liikmesriikidel oleks oma isiklikud
annaabi.ee 
