Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mullbetoonplokk müüritiste ladumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plokk, müüritis, vuuk, aeroc, ladumine, mullbetoon, müüritise, liimiga, laduda, armatuur, seinteks, poorne, sideaineks, tsement, lubi, mullbetoonid, alaliike, plokid, müüriladumine, armeerimine, sarrustamine, pragude, armeeritud, 1037, hüdroisolatsioon, otstes, sooned, kihina, abivahendid, välisseinad, mört, laotatakse, vundament, nominaalneVäärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
Klassikalise poorbetooni põhitoorained on kõik looduslikud mineraalid tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. Tinglikult võib öelda, et lisaks koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Toorainetest, nii nagu ka tootmistehnoloogiast, oleneb suurel määral poorbetoontoodete kvaliteet, mis võib sõltuvalt valmistajatehasest väga erinev olla. AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et
Sisukord: · Sissejuhatus · Firmast · Poorbetoon maailmas · Plokkide paigaldamine · Viimistlus · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et
Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus................................................................................
.. 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest
...............................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine...................................................................................
– soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1 Vundamendid ja välisseinad in-h/plokk in-h/m² – plokk 600 x u 300 x 200 0,05 0,41 – plokk 600 x 350 x 200 – ladumine, sarrustamine 0,045 0,37 – pumpvalu 0,08
3 ) P L O K K S E O T I S E J A M I T M E K I H I L I S E S E O T I S E V Õ R D L U S Seotise liik Iseloomustus Plokkseotis Mitmekihiline seotis 1. Pikikiviread 2. Täidisread (kvalifikatsioon) 3. Tugevus 4. Mittetervete kivide vajadus 5. Tootlikkus 6. Soojapidavus 7. Pragunemiskindlus 4 ) K E R G S E I N A D 4.1.3 TELLISTE LADUMINE TÖÖRIISTAD KONTROLLMÕÕTERIISTAD 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 13 TÖÖVÕTTED LADUMISE JÄRJEKORD MÜÜRSEPA TÖÖKOHT SEIN S M S M TÖÖ ORGANISEERIMINE Töölis-te arv Kutsekvalif
äärmiste äärmiste kivide vahed tä täidetakse mö mördi ja vä väiksemate tä täitekividega. Ladumisel tuleb jä jälgida, et jäjärgnema kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püpüstvuugid. Looduskivist müü müüritise ritise paksus on 60… 60…70cm. 6 3 Looduskivi Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet
takistaksid vee väljaimemist vett,tugevus tagasihoidlik. müüritisega koos töötavad mördist. Muidu võib juhtuda, *segamört-kahe eelmise konstruktsioonid peavad et mört imetakse nii kuivaks, segu.Kõiki omadusi olema sellised, et nende et katkeb tsementkivi keskmiselt. omavahelised sidemed ei tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb koostis: Sideained alati mingi konstruktsiooni tagada, et väärkoormamine jaotatakse õhk-(õhklubi) ja osana. Töötamise all või avarii korral hüdraulilisteks(tsem). mõistetakse müüritise poolt konstruktsioon ei variseks
...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.................................................................................................................5 1. KONSTRUKTIIVNE OSA..............................................................................................6 1.1. Vundament................................................................................................................6 1.2. Müüritis ehk seinad.................................................................................................. 6 1.3. Vahelaed...................................................................................................................7 1.4. Katus.........................................................................................................................7 2. TEHNOLOOGILINE OSA..............................................................................................8
........................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted ................................................................................................................ 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32
Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud ja rasked ning selliselt koormataks liialt alust, kulutataks tunduvalt rohkem 25 materjali. Seetõttu ehitatakse hoonete sisemised kandvad seinad
annaabi.ee 
