asuvad lehekaenlas 2-5 kaupa kobarates. Harilik kurk on risttolmleja taim, õietolmu edasikandmine toimub mesilaste ja kimalaste abil. Iseviljuvad ehk partenokarpsed sordid ei vaja viljade moodustamiseks putukate poolt tolmeldamist. Vilja pikkuse järgi jaotatakse kurgid: lühiviljalised (5…13 cm), poolpikad (13…20 cm ), pikaviljalised (üle 20 cm). Tuhande seemne mass 16-30 g, seemnete idanemisvõime säilib kuni 8 aastat. Kasvutingimused-kurk on soojanõudlik taim, optimaalne mullatemperatuur 21…24º C, optimaalne õhutemperatuur 22…30º C. Kurgi kasvatamisega alustada siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur mullalähedase õhukihis on vähemalt 10…12º C. Taimi kahjustab lühiajaline õhutemperatuuri langus +3…º C või pikemaajaline +6…12º C. Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti
mägedes tavaliselt 800 meetrist kõrgemale ei tõuse. Seevastu lõuna pool näeb mändi ainult mägedes, kus ta jõuab näiteks Baieri Alpides 1600 m, Sveitsi Alpides 1800 m, Püreneedes 2000 m ja Kaukaasias isegi kuni 2400 m kõrgusele merepinnast. Männi levila ulatub taigavööndist, metsastepi- ja stepivööndini. Enam-vähem ühtlaselt kulgeva põhjapiiri määravad looduslikud tingimused: igikelts, mis vaid vähesel määral suvel sulada jõuab, ning sellest tulenev madal mullatemperatuur, sagedased kevadised külmad, tihe sammalkate jne. Lõunapiiri ei saa tõmmata kindla joonena, sest mänd kasvab sageli soojematel aladel saarekestena kohtades, kus teised puuliigid toime ei tule kuivadel liivmuldadel ja mägede lõunanõlvadel. Kõik see viitab männi erakordsele vastupidavusele. Harilik mänd (Pinus sylvestris) (hong, pedajas, pettai) Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puudest.htm http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm http://et
sulamissügavus, Merevaatlused: Päikesepaiste kestus, Õhuniiskus, Minimaalne Laius N 58°55´14´´ Pikkus õhutemperatuur 2 cm E 22°03´23´´ kõrgusel maapinnast, Mullatemperatuur, Vaatluste algus 1922 Õhutemperatuur, Maapinnatemperatuur Vaatlusajad: kl. 06, 12 GMT Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid: 1. Veetase 2. Veetemperatuur 3. Lainetus - suund ja
Peale sõnniku, komposti, turvasmulla jt. saab mulla huumusesisaldust suurendada haljasväetiskultuuridega nagu ristiku ja kõrreliste heintamede, valge mesika, segatise jt. kasvatamisega. Tiheda seisuga haljasväetiskultuuri on ühtlasi ka tõhusad umbrohtude lämmatajad ning mulla struktuuri parandajad. Karusmarjapõõsaid istutatakse sügisel või kevadel. Esimese valiku istikuid võib istutada septembri viimasel või oktoobri esimesel dekaadil. Sügisel võimaldab piisav niiskus ja mullatemperatuur põõsastel hästi juurduda, nad talvituvad kahjustusteta ja hakkavad varakult kasvama. Rasketel savimuldadel, halvasti kaitstud maa-alal, samuti nõrgemate istikute korral annab mõnikord paremaid tulemusi kevadine istutamine. Istutamist tuleb alustada kevadel esimesel võimalusel, sest karusmarjapõõsaste vegetatsioon algab vara ja juurdumata taimed on väga tundlikud kuiva suhtes. Karusmarjapõõsastel on kasulik kasutada ka multsi. Võrreldes katmata mullaga on multsitud mulla
..20°C. kui mugulatel on idud juba 5 mm pikkused, alandatakse temperatuuri 12°C-ni, hiljem mullatemperatuurini. Selliselt eelidandatakse mugulaid 15...20 päeva. Selle ajaga kasvavad mugulatele alla juured ja ilmuvad noored idud. Mugulad istutatakse vakku, sest juurestiku tõttu ei saa neid enam masinaga külvata. Selliselt eelidandatud kartulid annavad saaki väga varakult. Kartuli mahapanek Mahapaneku aeg: Optimaalne mahapaneku aeg on mai keskpaik, kui mullatemperatuur on soenenud vähemalt 7°C-ni. Lõuna-Eestis võib see aeg kätte jõuda 12...14 päeva varem kui Põhja-Eestis. Varem saab külvata ka kergetel muldadel, mis soojenevad kiiremini kui rasked savimullad. Mahapaneku viisid: Ajalooliselt tuntakse kolme viisi: 1. Tasasele maale levinud kuivemas kliimas, kus maa peale mugulate mahapanekut jääb tasane; 2. Peenardesse moodustatakse 180 cm laiused peenrad, kuhu kartul pannakse maha kahe lindina; 3
mullakihist pinnale kerkivad umbrohuseemned. Koorimise järel tärganud umbrohud hävitatakse 2...3 nädala pärast järgneva sügiskünniga. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrje tugineb nende väljakurnamise printsiibile. Et see oleks võimalikult täiuslik, ei või umbrohtudel lasta koguda varuaineid mullas olevatesse organitesse. Järelikult peaks põldu koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudel võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teataval määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Kui nüüd taastekkinud assimilatsiooniorganid jälle hävitatakse, ei anta vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele mahti kosumiseks, see tähendab varuainete taaskogumiseks
külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist. 16) Mullatemperatuuri mõju taimestiku arengule Mullatemperatuur mõjutab taimede idanemist ja idanemise kiirust, juurestiku arengut Kevadel, mil pinnas on veel võrdlemisi niiske, on savimullad märgatavalt külmemad kui liivmullad. Järelikult saab soojanõudlikumate kultuuride külvi kevadel varem alustada liivastel, nö kergetel muldadel. Sügisel on savimullad üldisemalt soojemad kui liivmullad. Loomulikult idanevad seemned kõrgematel temperatuuridel kiiremini, kuid liiga kõrged temperatuurid võivad osutuda siiski ebasoodsaks
50. Iseloomusta maapinna temperatuuri geograafilist jaotust Eestis. Temperatuur langeb Sise-Eesti suunas, muutudes 5-6 kraadi piires. Kõrgustike mõju on jälgitav ligikaudselt samajoonte asendi järgi. Külmal aastaajal sõltub ilmastik põhiliselt läänemerest, suvisel ajal liituvad mere mõjudele kohalikud kliimatekke tegurid, millest juhtivateks on reljeef, veekogud, muldadevahelised erinevused, taimkate (esmajoones mets), inimmõjutused jne. 51. Kuidas on mõõdetud mullatemperatuur pinnase ülemistes horisontides? Mulla temperatuuri mõõdetakse suvel, väiksematel sügavustel (kuni 20cm) Savinovi paindtermomeetritega. 52. Kirjelda mullatemperatuuri ööpäevast käiku. Temperatuuri maksimum maapinnal vaatlusväljakul on keskpäeval kella 13-14 ajal, miinimum tavaliselt umbes tund pärast päikesetõusu. Taimkatte all temperatuuri amplituud väheneb. Sügavuse suurenemisel väheneb temperatuuri kõikumine. Taimkate pidurdab päeval pinnase soojenemist ja
rapsi/rüpsi. Väetamine: Keskmise toitainetevajadusega mullal antakse talle 50...60 (80) kg/ha N, 25 kg/ha P ja 75 kg/ha K. Lisaks vajab ta veel B ja S. Mullaharimine: Künnipõhisel tehnoloogial tuleks sügiskünd tasandada maa vajumise eesmärgil juba sügisel. Kevadel tuleks tagada aga peenesõmeraline mullastruktuur. Külvamine: Sobiv külviaeg oleks mai I pool. Hilisema külvi korral jääb koristusperiood liiga hiliseks. Sobiv mullatemperatuur külviks oleks 8°C. Sobiv idanevate seemnete arv m²-le on 600...800 (umbes 50 kg/ha). Sobivaks külvisügavuseks on 2...3 cm. Tavaliselt külve ei rullita. Seda tehakse erandina ainult väga kergetel või põuastel muldadel. Koristamine: Lina on koristusküps, kui taimed on pruunid ja taime raputades on kuulda kupardes seemnete sahisemist. Sordist olenevalt võivad varred aga olla veel rohelised. Seemnete niiskus sellel ajal on umbes 30%. Kombaini ummistuste vältimiseks võib põldu 10..
Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus o vaarikas, o kanarbik (kuni 200 kg ha-1), o pärn o raagremmelgas, (saavad ka esimese korje) 200 kr/ha Rekreatsiooniline e
Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine. Muld ja selle seisund kui muld on väga niiske, siis kuulub suur osa saadavast päikesekiirgusest vee aurustumiseks, mistõttu mullatemperatuur jääb madalaks. Seetõttu on liigniiskel mullal öökülmad üldiselt väga sagedased. Ilma tunnused öökülma tulekul: 1) õhuto langeb, võrreldes eelmise päevaga (temp hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist. 2) pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine. 3) tuul pöördub põhja. Õhtul tuul kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt. 4) õhurõhk tõuseb. 5) nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge
taimede vegetatsiooniks sobivat aega. Seda saab ja tuleb ära kasutada põldude puhastamiseks umbrohutdest ning mulla veevarude suurendamiseks. Saab kasutada kahte mullaharimisviisi : a) klassikaline sügisene mullaharimine koosneb kahest võttest : koorimisest ja sügiskünnist. Põldu peaks koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudelt võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teatud määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Soovitavaks on koorida 8-10cm sügavuselt. Koorimine on efektiivne ainult koos sügiskünniga ühtses süsteemis. Ei tohiks unustada ka järgneva kultuuri jaoks PK- väetiste andmist
vältel umbes 500 kg ha-1. On ka hea meetaim. Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal. Ravimtaimed Metsast korjatakse väga palju mitmesuguseid ravimtaimi, (mõned näited): * islandi samblik, * must pässik e. kasekäsn, * leesikas, * männivõrsed, * kasepungad, * kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus Varem oli metsanduses olulisel kohal (mitmel metskonnal oli oma mesila). Metsas on palju meetaimi - vaarikas, kanarbik (kuni 200 kg ha-1), pärn ja raagremmelgas, mis on
annaabi.ee 
