kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah. Litoloogia- ehk settekivimiteadus on peamiselt settekivimite kirjeldamise tegelev teadusharu. Litoloogia tegeleb settekivimite kirjeldamise ja uurimisega. Litoloogia sarnaneb petrograafiaga. Petrograafia- on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu. Petrograafia tegeleb süstmaatilise kivimite kirjaldamisega. Petrograafia klassifitseeritakse kivimeid erinevate mineraali terade suuruse ja proportsioonide alusel. Petrograafia ülesandeks on uurida kivimite omadusi: mineraloogilist ja keemilist koostist,ehitust,teket jne. Hüdrogeoloogia- on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Hüdrogeoloogia uurimisojektiks on maapinnaaluse vee liikumine, põhjavees
2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. 4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. 6. Mis kivim moodustab aluskorra? Kristallsetest kivimitest graniit. 7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni. Happelised (hele)- neutraalsed- aluselised- ultravioletsed kivimid. 8. P- Eesti aluspõhja piir ja kivimiline koostis. Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), 9
Endogeensed: vulkanogeensed ja taktogeensed Eksogeensed: gravitatsioonilised; glatsiaalsed; jõetekkilised; järvetekkilised; meretekkelised; põhjaveetekkelised; tuuletekkelised; igijäätekkelised; elutekkelised; inimtekkelised Geofüüsika – maa füüsika, teadus mis uurib Maa koore ja teda ümbritseva õhkkonna füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Mineraloogia on teadus mineraalidest - nende koostisest, kujust, füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Petrograafia uurib maakoores erinevate kivimite koostist, ehitust, iseloomu, levikut, lasumusvorme ja tekke-ning muutumistingimusi. Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemilistelementide jaotumist levikut ja rännet maakoores. Hendrik Bekker – esimene eestlastest geoloogiaprofessor, esimene eestikeelse ajaloolise geoloogia õpiku autor Maa siseehitus: SISETUUM; VÄLISTUUM;VAHEVÖÖ;MAAKOOR Maakoor koosneb kivimigruppidest, mis erinevad üksteisest moodustustingimustelt
· Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. · Endel Kitse mulla eripind Mulla koostis: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25% Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste looduslike kehade hulgas: maakoor(litosfäär) ja geosfäär (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär). Murenemiskoorik (regoliit) on mulla lähtekivim. Sellel on tekkinud muldkate e. solum. Muldkatte ülemine osa on huumuskate, s.o. orgaanilist ainet sisaldav tumedam viljakas mullakiht. Maakeral 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde(maakoor) ; kuni ca 900 km - SiMa vööde ;
2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad)
Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km – SiAl vööde 2)ca 900 km – SiMa vööde 3)vahevöö – raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-
esinenud tingimusi ja nende füüsilis-geograafilisi muutusi ning tugineb peamiselt eelnimetatud teadustele. 2. Teadusharud, mie uurivad maakoore ainelist koosseisu. Mineraloogia - teadus looduslikest keemilistest ühenditest -mineraalidest, nende kooslusest, kujust,füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Kristallograafia uurib mineraalide kristalset struktuuri, kristallide füüsikalisi omadusi, kristallide tekkemehhanismi ja muutuste protsesse. Petrograafia teadus kivimite tekkest, koostisest, ehitusest ja levikust. Litoloogia tegeleb settekvimite ja moodustiste uurimisega. Geokeemia uurib Maa keemilist koosseisu, keemiliste elementide jaotust, levikut ja migratsiooni maakoores. 3. Dünaamiline geoloogia. Siia kuuluvad teadusharud, mis uurivad maapinnal või maakoores toimuvaid liikumisi, protsesse ja nende dünaamikat. Geotektoonika uurib liikumisi maakoores ja sellega kaasnevaid deformatsioone.
alati kohustuslik. (7) Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusel nad tekkisid. Ligilähedaselt püsiva mineraalse koostise ja ehitusega ning iseseisva lasumusvormina esinevaid kivimeid käsitletakse kivimtüüpidena, millel on kindlad nimetused, näiteks liivakivi, graniit ja lubjakivi. Ühte kivimtüüpi iseloomustavad suhteliselt püsivad omadused. (1) Petrograafia on teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega. (1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi. Ainult ühe mineraali kristallidest
Mullateaduse alused 01.09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist
Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km SiAl vööde 2)ca 900 km SiMa vööde 3)vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas
4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1
4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad
b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid. Nafta, turvas. Kivimid Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petrograafia. Tekketingimuste järgi jaotatakse kivimid järgnevalt: · Tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores (süvakivim) või maapinnal (purskekivim). Eestis maapinnal esinevad ainult rändkivide hulgas. Esindajad: graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod. · Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1
parandamise võtteid. Asalea ei kannata kraanivett, istutada männiokka kõdumullasse, ei kannata Mg ja Ca. 2)Maa kui põllumajandustootmis põhivahendi inverteerimine- arvele võtmine. 3)kaitsmine Soo on tähtsaim magevee reservuaar, toidab ümbruskonna põhjavett. Kasulik kirjandus: ,,Mullavesi", Endel Kitse; ,,Eesti muldade lühiiseloomustus", Raimo Kõll, Illar Lemetti; ,,Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid", www.eau.ee; ,,Mineraloogia ja petrograafia praktikum"; ,,Mullateaduse laboratoorne praktikum"; ,,Eesti NSV mullastik arvudes"; ,,Eesti muldade omadused graafikutel: I põllumullad II metsamullad"; ,,Muldade kasutussobivus ja agrorühmad"; ,,Muldade määraja"; ,,Muldade kaardistamise välitööde metoodika" Mullateaduse ajalugu Hakkas välja kujunema siis, kui tekkis suurem nõudlus põllumajandussaaduste järele (peale feodaalkorra lõppu). Tähtsaim mullateaduse rajaja on V. Dogutsajev- pani aluse kõige olulisematele
annaabi.ee 
